Vektorgraafika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 23. november 2016, kell 11:47

Vektorgraafika (ingl k vector graphics) ehk pikselgraafika on arvutigraafika liik, milles kuva moodustatakse asukohavektorite kogumina elementaarkujutiste (sirg- ja kõverjoonte) abil, seega mitte pikslitena, nagu rastergraafikas.

Objektide kuju ja omadusi väljendavad vektorid esitatakse koordinaatide või funktsioonidena. Elementaarkujutistena kasutatakse sirglõike, hulknurki, ringjoont ja selle kaari.

Näiteid

Ringjoone saamiseks on vaja järgmisi andmeid:

ringi raadius;
keskpunkti asukoha koordinaadid;
joone suhteline paksus ja värvus;
värvus, millega värvida saadud ring.

Et joonestada sirglõiku, anname arvutile järgmise võrrandi:

1,8,1,14 kui X1<X2 siis X1:= X1+1

Selles on öeldud, et kui X1 on väiksem kui X2, siis tuleb liita X1-le üks ja joonestada seda antud koordinaatide vahemikus; Käsk Loop ütleb arvutile, et protseduuri tuleb korrata seni, kuni X1 saab võrdseks X2-ga. Näites toodud juhul kordub see protseduur 14 korda.

Kasutamine

Vektorgraafikas valmistatakse jooniseid, diagramme ja logosid, samuti ka arvutikirjatüüpe (fonte). Vektorgraafika leiab kasutamist ka arvutimängude loomisel, raalprojekteerimisel jm.

Failivormingud

Tüüpilisteks vorminguteks on olnud kasutusel Postscript ja sellel põhinev PDF. Veebis esitatakse vektorgraafikat valdavalt SVG-vormingus (soovitatav kasutada ka Vikipeedias). CAD-programmidel on omad failivormingud.

Vektorgraafikal põhinevad joonistusprogrammid Adobe Illustrator, CorelDraw, Inkscape jt.

Vektorkujutise plussid ja miinused




Vektorgraafika	Rastergraafika

Vektorgraafika kuva suurust saab moonutusvabalt muuta (skaleerida)

Plussid:

vektorgraafikas loodud kuva on võimalik moonutusvabalt suurendada, vähendada ja pöörata;
pildielementidel on sujuvad ääred, sõltumata pildi suurusest;
vektorgraafika sobib illustratsioonide tegemiseks, kus pole vaja fotorealismi;
printimisel saadud pilt on alati terav;
vajalik salvestusmaht on üldiselt väiksem kui vastaval rasterkuval.

Miinused:

Fotosid on peaaegu võimatu vektorgraafikaks muuta, sest need on selleks liiga detailsed.
Iga programm võib funktsioonide valemeid tõlgendada ja kujutisi taasesitada omamoodi, nt võib programm jätta kujutise sakilised servad silumata.
Keerukate graafiliste objektide esitamine vektorkujul vajab väga palju elementaarkujutisi ja ja nii loodud kuva palju salvestusruumi.

Vaata ka

Välislingid

Vektorgraafika õppimine vabavaralise tarkvara baasil

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+'''Vektorgraafika''' ([[inglise keel|ingl k]] ''vector graphics'') ehk '''pikselgraafika''' on [[arvutigraafika]] liik, milles [[kuva]] moodustatakse asukoha[[vektor]]ite kogumina elementaarkujutiste (sirg- ja kõverjoonte) abil, seega mitte [[piksel|pikslitena]], nagu [[rastergraafika]]s.
-{{toimeta}}
-'''Vektorgraafika''' ehk [[geomeetria|geomeetriline]] modelleerimine on [[graafika]] valdkond, kus kujutise saamiseks kasutatakse lihtsaid [[geomeetriline kujund|geomeetrilisi kujundeid]] nagu [[Punkt (matemaatika)|punkt]]e, [[sirge]]id, [[kõver]]aid ja [[hulknurk]]i.
+Objektide kuju ja omadusi väljendavad vektorid esitatakse [[koordinaat]]ide või [[funktsioon]]idena. Elementaarkujutistena kasutatakse [[sirglõik]]e, [[hulknurk]]i, [[ringjoon]]t ja selle [[kaar]]i.
-[[Silm]] töötab nagu [[rastergraafika|rasterpilt]]: [[footon]]eid [[nägemine|vastuvõtvad]] [[närv]]id moodustavad [[mosaiik]]se rasterkujutise. [[Aju]] töötleb aga saadud [[informatsioon]]i [[vektorkujutis]]ena: võib-olla sellepärast, et seda tüüpi kujutist on lihtsam salvestada (sama kehtib [[arvuti]]te kohta). See seletab [[fakt]]i, et primitiivseid jooniseid ja [[multifilm]]e on võimalik haarata mitu korda kiiremini (ja ainult [[kontuur]]i järgi) kui näiteks [[maal]]e, mis on puhtalt rastertüüpi kujutised. Ka [[logo]]sid, mis sisaldavad lihtsat geomeetriat, on lihtsam meenutada ja ära tunda.
+[[Pilt:Vektor_raster.jpg|pisi|right|150px|Ringjoon vektorkujutisena (näha on ka võimalik kujutis [[rastergraafika]]s)]]
-Oskussõna "vektorgraafika" kasutatakse tänapäeval peamiselt kahemõõtmelise arvutigraafika kontekstis. See on üks kujutise loomise viis arvuti rasterekraanil (teised on [[tekst]], [[multimeedia]] ja [[kolmemõõtmeline graafika]]). Ka kaasaegne kolmemõõtmeline graafika on tegelikult loodud kahemõõtmelise graafika tehnoloogiat kasutades.
+[[Pilt:Vektor_joon.JPG|pisi|150px|Vektograafikas joonestatud sirglõik]]
+== Näiteid ==
+Ringjoone saamiseks on vaja järgmisi andmeid:
+* ringi [[raadius]];
+* [[keskpunkt]]i asukoha koordinaadid;
+*joone suhteline paksus ja [[värvus]];
+*värvus, millega värvida saadud ring.
+Et joonestada sirglõiku, anname arvutile järgmise [[võrrand]]i:
-[[Pilt:Vektor_raster.jpg|thumb|right|150px|Näide vektor- ja rasterkujutise saamise viisist]]
+:1,8,1,14 '''kui''' X1<X2 '''siis''' X1:= X1+1
-Nagu nähtub nimetusest, on tegemist [[vektor]]itega. Põhiline vektor- ja rastergraafika erinevus seisneb selles, et selmet panna kirja ükshaaval kõik kujutise punktid, kasutab vektorkujutis kujutise määratlemiseks [[matemaatika|matemaatilisi]] valemeid ja seoseid.
+Selles on öeldud, et kui X1 on väiksem kui X2, siis tuleb liita X1-le üks ja joonestada seda antud koordinaatide vahemikus; [[Käsk (informaatika)|Käsk]] Loop ütleb arvutile, et protseduuri tuleb korrata seni, kuni X1 saab võrdseks X2-ga. Näites toodud juhul kordub see protseduur 14 korda.
-Järgmine pilt näitab, kuidas näeb välja samas mõõtkavas raster- ja vektorgraafikas joonistatud [[ring]]. [[Piksel]] nõuab iga punkti jaoks kolm [[koordinaadid|koordinaati]], et saada vektorkujutis. [[Arvutiprogramm|Programm]]ile on vaja järgmisi andmeid:
-*Objekti [[raadius]]
-*Objekti [[keskpunkt]]i asukoht [[ruum]]is
-*Joone suhteline paksus ja [[värvus]]
-*Värvus, millega värvida saadud ring.
+== Kasutamine ==
-[[Pilt:Vektor_joon.JPG|thumb|right|150px|Võrrandi abil joonestatud joon]]
+Vektorgraafikas valmistatakse [[joonis]]eid, [[diagramm]]e ja [[logo]]sid, samuti ka arvutikirjatüüpe ([[font]]e). Vektorgraafika leiab kasutamist ka  [[arvutimäng]]ude loomisel, [[raalprojekteerimine |raalprojekteerimisel]] jm.
-Et joonistada sirgjoont, anname arvutile järgmise [[võrrand]]i:
+== Failivormingud ==
-''1,8,1,14 '''kui''' X1<X2 '''siis''' X1:= X1+1''
+Tüüpilisteks vorminguteks on olnud kasutusel [[Postscript]] ja sellel põhinev [[PDF]].  [[Veeb]]is esitatakse vektorgraafikat valdavalt [[SVG]]-vormingus (soovitatav kasutada ka [[Vikipeedia]]s). [[CAD]]-programmidel on omad failivormingud.
+Vektorgraafikal põhinevad joonistusprogrammid [[Adobe Illustrator]], [[CorelDraw]], [[Inkscape]] jt.
-Selles on öeldud, et kui X1 on väiksem kui X2, siis tuleb liita X1-le üks ja joonestada seda antud koordinaatide vahemikus. [[Käsk (informaatika)|Käsk]] Loop ütleb arvutile, et protseduuri tuleb korrata seni, kuni X1 saab võrdseks X2-ga. Näites toodud juhul see protseduur kordub 14 korda.
-Graafika elemente vektorfailis nimetatakse objektideks. Iga objekt on iseseisev ja oma parameetritega (värv, kuju, suurus, kontuur ja asukoht ekraanil). See, et iga objekt on iseseisev, annab võimaluse muuta neid eraldi, sõltumata teistest objektidest, säilitades nende  teravuse. See teeb vektorgraafika ideaalseks illustreerimise ja kolmemõõtmelise graafika jaoks.
 == Vektorkujutise plussid ja miinused ==
+<div class="thumb tright"><div class="thumbinner" style="width:260px;">
+{| class="thumbimage" style="width:250px; text-align:center;"
+| [[Pilt:Zeichen 224.svg|20px|Vektorgraafika]] || [[Pilt:Zeichen 224 20px.png|20px|Rastergrafik]]
+|-
+| [[Pilt:Zeichen 224.svg|60px|Vektorgrafik]] || [[Pilt:Zeichen 224 20px.png|60px|Rastergraafika]]
+|-
+| [[Pilt:Zeichen 224.svg|120px|Vektorgraafika]] || [[Pilt:Zeichen 224 20px.png|120px|Rastergraafika]]
+|-
+| Vektorgraafika || [[Rastergraafika]]
+|}
+<div class="thumbcaption">Vektorgraafika kuva suurust saab moonutusvabalt muuta (skaleerida) </div>
+</div> </div>
-Plussid:
+'''Plussid''':
+* vektorgraafikas loodud kuva on võimalik moonutusvabalt suurendada, vähendada ja pöörata;
-*Vektorpiltide loomiseks on olemas spetsiaalne kujundustarkvara nagu [[Adobe Illustrator]] või tasuta programmid nagu [[Inkscape]];
-*Seda tüüpi piltidel on sujuvad ääred, sõltumata pildi suurusest;
+* pildielementidel on sujuvad ääred, sõltumata pildi suurusest;
+*vektorgraafika sobib [[illustratsioon]]ide tegemiseks, kus pole vaja [[fotorealism]]i;
-*Vektorpildid loovad kõverad või lihtsad geomeetrilised kujundid;
+*printimisel saadud pilt on alati terav;
-*Väga hästi sobib vektorgraafika [[illustratsioon]]ide tegemiseks, kus pole vaja [[fotorealism]]i;
+*vajalik salvestusmaht on üldiselt väiksem kui vastaval [[rastergraafika|rasterkuval]].
-*Kuna nad on loodud valemeid kasutades, võib neid piiramatult suurendada ja vähendada ning printimisel saadud pilt on alati terav;
-Miinused:
+'''Miinused''':
-*Fotosid on raske või peaaegu võimatu vektorgraafikaks muuta, sest need on sageli liiga detailsed.
+*Fotosid on peaaegu võimatu vektorgraafikaks muuta, sest need on selleks liiga detailsed.
-*Iga programm võib tõlgendada valemeid ja taasesitada kujutise omamoodi, nt programm võib jätta [[aliase efekt]]i eemaldamata, jättes kujutisele sakilised servad.
+*Iga programm võib funktsioonide valemeid tõlgendada ja kujutisi taasesitada omamoodi, nt võib programm jätta kujutise sakilised servad silumata.
+*Keerukate graafiliste objektide esitamine vektorkujul vajab väga palju elementaarkujutisi ja ja nii loodud kuva palju salvestusruumi.
 == Vaata ka ==
+*[[Vektorgraafikatarkvara]]
-*[[rastergraafika]]
+*[[Rastergraafika]]
-*[[vektorgraafikatarkvara]]
-*[[küljendustarkvara]]
+== Välislingid ==
+*[http://www.cs.tlu.ee/instituut/opilaste_tood/bakalaureuse_ja_diplomitood/2010_kevad/liina_kasvand_bakalaureusetoo.pdf  Vektorgraafika õppimine vabavaralise tarkvara baasil]
 [[Kategooria:Arvutigraafika]]