Oskar Luiga: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
57. rida: 57. rida:
[[Kategooria:II Riigivolikogu vastaskandidaadid]]
[[Kategooria:II Riigivolikogu vastaskandidaadid]]
[[Kategooria:Rahvusliku Keskerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Rahvusliku Keskerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti Vabadussõjalaste Liidu poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1894]]
[[Kategooria:Sündinud 1894]]

Redaktsioon: 23. november 2016, kell 03:49

Oskar Luiga
Sündinud 28. september 1894
Pangodi vald, Tartumaa
Surnud 24. juuni 1941
Tallinn
Teenistus Eesti Rahvavägi
Auaste kolonelleitnant
Juhtinud Laiarööpaline soomusrong nr 3
Sõjad/lahingud Esimene maailmasõda
Eesti Vabadussõda
Autasud Vabadusrist I/2
Vabadusrist II/2
Vabadusrist II/3
Karutapja ordeni III klass

Oskar Luiga VR I/2, VR II/2, VR II/3 (28. september 1894 Pangodi vald, Tartumaa24. juuni 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Laiarööpalise soomusrongi nr 3 ülem Vabadussõjas.

Teenistuskäik

Oskar Luiga sündis 1894. aastal Pangodi mõisas metsavahi peres, õppis Tartu Linnakoolis, metsanduskoolis ja Peterburi lipnike koolis, töötas mõnda aega Novgorodi kubermangus abimetsaülemana. Võttis osa Esimesest maailmasõjast, siirdus staabikaptenina Eesti rahvusväeosade 1. Eesti jalaväepolku, kus oli roodu- ja pataljoniülemaks 1918. aasta aprillini.

Eesti Vabadussõja ajal määrati ta Tallinna löögipataljoni ülema abi ja seejärel teenis soomusrongil, 7. jaanuarist 1919. aastast määrati ta Laiarööpmelise soomusrongi nr. 3 ülemaks, kellena teenis 27. jaanuarini 1920. aastal.

1920. aasta veebruaris teenis alampolkovniku auastmes Kalevlaste Maleva ülemana ja 6. Jalaväepolgu ülema abina.

1921. aastal lahkus ta kaitseväeteenistusest kolonelleitnandi aukraadis ning töötas Rakvere metskonna metsaülemana. Oskar Luiga oli Rahvusliku Keskerakonna liige ja Rakvere osakonna esimees, kuid heideti erakonnast välja 29. septembril 1933[1].

Oskar Luiga vahistati 27. novembril 1940. aastal ja hukati NKVD poolt arvatavasti 24. juunil 1941 Kosel Scheeli villas. O. Luiga on maetud Tallinna Kaitseväe kalmistule.

Isiklikku

Oskar Luiga vend Johannes Luiga oli üks noorimaid Vabadussõjas langenud võitlejaid.

Viited

  1. Keskerakond Rakvere osakonnaga vastolus. Vaba Maa, 1. oktoober 1933, nr. 230, lk. 7.

Kirjandus

  • "Eesti Vabadusristi kavalerid". Stockholm: Välis-Eesti & EMP, 1984, lk 60-61.
  • Mati Õun, Jaak Pihlak. "Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased." II kogumik, Tallinn 2002, lk 47-48.
  • Jaak Pihlak, "Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad". Jaak Pihlak ja Viljandi Muuseum, 2010.

Välislingid