Jüri Kuuskemaa

Toomas Hendrik Ilves ja Jüri Kuuskemaa Eesti riikliku iseseisvuse taastamise aastapäeva vastuvõtul augustis 2012.

Jüri Kuuskemaa (vahepeal perekonnanimi Keevallik, sündinud 25. oktoobril 1942 Tallinnas) on eesti kunstiajaloolane.

Kuuskemaa lõpetas Tartu Ülikooli kunstiajaloo eriala 1965.

Jüri Kuuskemaa töötas alates 1964. aastast töötanud Kadrioru kunstimuuseumis, algul teadurina, hiljem kuraatorina. 1. veebruarist 2010 töötab Kuuskemaa Tallinna linnapea nõunikuna, peamisteks töövaldkondadeks muinsuskaitse, vanalinn, arhitektuur ja kultuuriküsimused.

Ta on rahvusvaheliselt hinnatud giid ja turismireiside juht. Kuuskemaa on avaldanud rea muinsuskaitse- ja ajalooteemalisi raamatuid ning teinud raadiosaateid, sageli kirjutab ta arvamuslugusid ajalehtedesse.

Kuuskemaa on tuntud muinsuskaitselise tegevuse ja harivate raadiosaadete poolest (Kuku Raadios teeb ta saadet "Memoria"). Eriti suurt tähelepanu on ta pööranud Kadriorule, sealsele barokkstiilis lossile ja pargile. Kuuskemaa on väljendanud arvamust, et kui tuleb valida väärtusliku maja ja puu vahel, eelistab tema igal juhul maja: "Küllap on meie linnas ja maal keskkonda risustavaid inetuid parasiithooneid, mis tuleks maha lammutada, et lasta loodusharuldusest puudel kasvada. Kuid UNESCO maailmapärandisse kuuluvate ürgvanade hoonete puhul ei tohiks olla kahtlust, et puu ja maja, puu ja kiriku, puu ja torni vastuolu tekkides peab taanduma puu. Mis tahes liigist."

Ühiskondlik tegevus

Jüri Kuuskemaa (paremal) ja Tarvo Krall esinemas Tallinna päeval 15. mail 2010

Kuuskemaa oli 1987. aastal Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) asutaja ning juhatuse liige.

1990 oli ta Eesti Kongressi delegaat.

2013. aasta kohalikel valimistel kandideeris Jüri Kuuskemaa Keskerakonna nimekirjas.

Isiklikku

Jüri Kuuskemaa on näitlejate August ja Betty Kuuskemaa pojapoeg. Alates aastast 1978 on ta abielus Aet Kuuskemaaga. Nelja lapse isa.

Keevalliku nime sai Kuuskemaa 1951. aastal, kui vanavanemate soovil adopteeris ta kasuisa Udo Keevallik. Vanavanemad lootsid, et selle nime all on Nõukogude korra ajal kergem, kuna August Kuuskemaa oli langenud jaanuaris 1944 Teises maailmasõjas Saksa vägede poolel võideldes.

Tunnustused

• Auleegioni rüütel (Prantsusmaa; 2001)
• Saksamaa Liitvabariigi Teeneterist (Saksamaa Liitvabariik; 2005)
• Tallinna vapimärk (2007)
• Valgetähe IV klassi teenetemärk (Eesti Vabariik, 2001)
• Oranje-Nassau ordu ohvitser (Madalmaade Kuningriik)

Avaldatud teoseid

• "Barokne Kadriorg", Tallinn, 1985
• "Matkamaja" (1985)
• "Kadriorg 18. sajandil" (1986)
• "Estica" (1997)
• "Eesti rahvakalender", Tallinn, 1998 ISBN 9985-9136-2-0
• "Ikoonid Tallinna kogudest"; koos Nikolai ja Orest Kormašoviga. Tallinn, 1997
• "Peeter I ja Katariina I Tallinnas", Tallinn, 2004 ISBN 9985-68-155-X (köites)
• "Hea töö headele inimestele. Tallinna käsitöölised" (2006)
• "Легенды и были Старого Таллинна" ("Vana Tallinna legendid ja tõsilood"), Tallinn: Aleksandra, 2010 ISBN 9789985996058 (köites) (vene keeles)

Artikleid ja intervjuusid

• Kadrioru poeg (Margit Kilumetsa intervjuu Jüri Kuuskemaaga) – Eesti Naine, veebi lisatud 8. märtsil 2005
• Kui mina olin veel väikene mees – Õpetajate Leht, 25. mai 2007
• Jüri Kuuskemaa: Vabadussamba taga on Ansipi suurusehullustus. Õhtuleht, 17. mai 2008
• Jüri Kuuskemaa: roheline terror Tallinna Postimees.ee, 11. november 2008
• Džiisus, siisitamine ja roppsuude kuldaeg Postimees, 17. veebruar 2009
• Häbenedes eestlust. Appi, keeleinspektsioon! – Postimees, 23. juuli 2009
• Kuuskemaa lammutaks vabadusristi ja Solarise Tallinna Postimees.ee, 23. jaanuar 2010

Välislingid

• TV3: Jüri Kuuskemaa seadis linlaste elu ohtu – DELFI, 23. veebruar 2010
• Jüri Kuuskemaa saab lõpuks ometi vanaisaks – DELFI, 15. juuni 2010
• Keskerakonna kandidaat Jüri Kuuskemaa sai teistega võrreldes eelise – POSTIMEES, 15. september 2013