Ervin Peeter Pütsep

Rosenlundi haigla, Stockholm (arhitekt Ervin Pütsep).

Ervin Peeter Pütsep (18. aprill 1921 Võru – 21. september 1995 Stockholm) oli rootsi ja eesti arhitekt ja kunstiajaloolane.

Elulugu

Ervin Peeter Pütsep sündis kösterkooliõpetaja pojana. Lõpetas 1940 Võru Rahvahariduse Seltsi Ühisgümnaasiumi, õppis 1940–1942 Tartu Ülikoolis farmaatsiat, siis alustas õpinguid Tallinna Tehnika Ülikoolis.

Emigreerus 1944 Rootsi. Lõpetas 1950 Stockholmi Kuningliku Tehnikaülikooli arhitektuuri erialal, õppis 1950–1951 Stockholmi Ülikoolis planeerimissotsioloogiat; tehnikalitsentsiaat (1954, Stockholmi Tehnikaülikool), tehnikadoktor (1968, Lundi Tehnoloogia Instituut), väitekiri "Planning of Surgical Center" (ilmunud: Stockholm, 1969; türgi keeles 1971, kreeka keeles 1973). Täiendas end 1956 Briti Nõukogu stipendiaadina Londonis, 1958 WHO stipendiaadina USA-s ja Kanadas.

Töötas aastast 1954 Rootsis haiglate projekteerimise ja planeerimise alal, sh 1954–1959 Rootsi haiglate keskvalitsuses. 1959. aastal asutas ta arhitektuuribüroo Pütsep International, kus töötasid lisaks temale arhitektid Veelo Erenurm ja Harald Tannberg ning insener Leo Timpka.

Oli 1980. aastal Eesti Tehnika Seltsi Rootsis aastaraamatu ja 1983–1988 ajakirja Eesti Kirik toimetaja. Aastast 1950 Rootsi Arhitektide Ühingu liige, 1976–1991 Põhjamaade arhitektide esindaja Rahvusvahelise Arhitektide Liidu (UIA) tervishoiurühmas, aastast 1983 Ameerika Arhitektide Instituudi auliige. Medal Mare Balticum (1989) kunstiuuringute eest.

Aastast 1996 antakse Ervin Pütsepa kunstiteaduse preemiat.

Looming

Projekteeris Rootsis ja mujal maailmas umbes 50 haiglat. Tema looming oli 1970 projekteeritud ülikoolilinn Boumerdès Alžeerias, samuti täitis ta tellimusi Saudi Araabiast ja Iraanist. Oli 1965 Londonis Northern Polytechnic Research Uniti ja 1976–1984 Göteborgis Põhjamaade Tervishoiülikooli lektor, aastast 1984 dotsent.

Teadustöö

Avaldanud raamatuid ja artikleid haiglate planeerimisest ja selle teooriast. Näiteks koos Jan Thorpiga valminud teos "Operatsiooniosakonnad", mille illustreeris väliseesti kunstnik Otto Paju. Pütsep kaasas ka teisi väliseesti kunstnikke projekteeritud haiglate interjööride kaunistamisse: Eerik Haamerilt telliti 2x4 meetri suurune pannoo Kumla haiglasse, Karin Lutsult kolm keraamilist tahvlit kukkedega Fellingsbro haiglasse ning Endel Kõksilt koloreeritud skrafiitotehnikas pannoo Askersundi ambulatooriumi ooteruumi.

Uurinud eesti kunstnike (teiste seas Eduard Ole, Jaan Koorti, Eerik Haameri) loomingut ja Eesti kunstiajalugu (avaldanud ka mahuka 2-osalise monograafia), korraldanud Rootsis eesti pagulaskunstnike näitusi ja kirjutanud arvustusi.

Teoseid

• Konrad Mägi elust ja loomingust. // Tulimuld (1979) 3
• Modern hospitals inernational planning practicies. London, 1979, 2. trükk 1981
• Erik Haameri elust ja loomingust. // Saare rahvas vabas maailmas 1944–1984. Toronto, 1984
• Kunstielu Eestimaal. I. Kuni 1920. aastani. Stockholm, 1990
• II. 1920. aastast kuni 1940. aasta suveni, Stockholm, 1996
• Jaan Koorti surm Moskvas. // Kultuur ja Elu (1995), okt.

Kirjandus

• Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, III, 381
• EVTpK, 97
• EE 14, 395–396
• Estniska arkitekter i Sverige. // Det fria Estland (1959) 2
• Üürike, M. Eestlaste esimene, rootsi neljas arhitektuuridoktor. // Eesti Päevaleht (1969) 18. I
• Dr. Ervin Pütsep planeerimas Aafrika linna. // Eesti Päevaleht (1971) 6. III
• Mägi, V. Teenäitajad olid Elmar Lohk ja Hanno Kompus. Jutuajamine arhitekt Ervin Pütsepaga. // Sirp (1991) 19, IV
• Mägi, V. Võru poisist maailmamainega ehituskunstnikuks. // Aja Pulss (1991) 8
• Loodus, R. Silmapaistev teos eesti kunstikirjanduses. // Looming (1991) 12
• Uusküla, V. Mõtteid eesti kunstielu monograafiast. // Rahvuslik kontakt (1992) 1
• Kiisk, H. Ervin Pütsepa mälestuseks. // Teataja (1995) 7. X
• Mägi, V. Arhitektil olgu võimalikult hea üldharidus. // Kultuurileht (1996) 19. I
• Who's Who in the World (alates 1985. a koostatud väljaandest).
• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.