August Rei

August Rei

Sünniaeg	22. märts 1886
Sünnikoht	Viljandi kreis, Liivimaa kubermang
Surmaaeg	29. märts 1963
Erakond	VSDTP Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei
Amet	riigivanem (1928–1929) Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis (1945–1963)

Rootsi kuningas Gustav V ja August Rei (paremal), 1929

August Rei VR III/1 (22. märts 1886 Viljandimaa, Pilistvere kihelkond, Kurla – 29. märts 1963 Stockholm) oli Eesti poliitik ja diplomaat.

August Rei oli 4. detsembrist 1928 kuni 9. juulini 1929 Eesti Vabariigi riigivanem (August Rei valitsus) ja 9. jaanuarist 1945 kuni 29. märtsini 1963 Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis.

Elulugu

August Rei õppis Tartu Aleksandri (endises kubermangu-) gümnaasiumis, lõpetas Novgorodi gümnaasiumi, aastatel 1904–1905 ja 1907–1911 õppis ta Peterburi Ülikoolis õigusteadust.

Aastatel 1905–1907 osales Rei 1905. aasta revolutsioonis, aastast 1906 toimetas ta Tallinnas sotsiaaldemokraatliku suunitlusega põrandaalust ajalehte Sotsiaaldemokraat.

Aastatel 1912–1913 teenis ta sõjaväes sundaega ja 1913–1914 oli ta Viljandis advokaat.

Esimese maailmasõja ajal aastatel 1914–1917 oli Rei suurtükiväeohvitser Tallinnas, Peeter Suure merekindluses ja osales 1917–1918 Eesti rahvusväeosade organiseerimises, olles seejuures Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee abiesimees.

Aastatel 1917 ja 1919 oli ta ajalehe Sotsiaaldemokraat peatoimetaja ja 1927–1928 Rahva Sõna peatoimetaja.

Aastani 1936 oli Rei vandeadvokaat, muu hulgas Ado Birki kaitsja 1927. aastal. 1930–1934 oli August Rei Tallinna linnavolikogu juhataja.

August Rei matusetalituse pidas 20. aprillil 1963 Stockholmis Gustaf Vasa kirikus piiskop Johannes Oskar Lauri.

Poliitiline tegevus

• 1917–1919 Maanõukogu liige
• 1918–1919 Ajutise Valitsuse töö- ja hoolekandeminister, peaministri asetäitja ja haridusministri kohusetäitja
• 1919–1920 Asutava Kogu liige ja esimees
• 1920–1937 I–V Riigikogu liige
• 1923–1925 Eesti delegatsiooni juht Eesti-Läti piirikomisjonis
• 1925–1926 II Riigikogu esimees
• 1932–1933 välisminister

1934. aastal esitati Rei Valimiste Peakomitees laiendatud volitustega riigivanema kandidaadiks. Ta kogus 21. märtsiks 4983 toetusallkirja (Riigivanema kandidaadiks ülesseadmiseks oli tarvis koguda 10 000 allkirja).

• 1936–1937 välisministri abi
• 1938–1940 Eesti saadik Nõukogude Liidus

1940. aastal Eesti saadikuna Nõukogude Liidus pärast juunipööret ning Eesti okupeerimist ja annekteerimist põgenes ta Riia kaudu Rootsi.

• 31. detsember 1944 – 9. jaanuar 1945 välisminister

Ühiskondlik tegevus

• 1930–1936 Alliance Francaise’i president
• 1937–1938 Eesti Välissuhete Ühingu abiesimees

August Rei on olnud Eesti Töölismuusika Liidu ja Tallinna Töölismuusika Ühingu, osaühingu Rahva Sõna, kirjastusosaühingu Täht, sihtasutuse Tallinna Rahvamaja, Tallinna Töölisteatri, Tallinna Töölisspordi Ühingu ja muude ühenduste esimees.

1946–1949 oli A. Rei Eesti Rahvusfondi ja 1947–1963 ka Eesti Rahvusnõukogu esimees.

August Rei on kirjutanud ja tõlkinud sotsialistlikke raamatuid, avaldanud mälestused.

Tsitaat

„Kuna Põhiseadus on absoluutselt kohustavaks juhiseks igale Eesti kodanikule ja selle eeskiri käesoleval juhul on nii vaieldamatult selge, et ühelgi seaduste tõlgendamise reegleid ja loogikat austaval inimesel ei saa selle kohta tekkida kahtlusi ega kaksipidi arvamist, siis ei saa mina keelduda seda kohustust täitmast, mis minu peale on langenud.“

– (9. jaanuaril 1945)

August Rei stipendium

Alates 2008. aastast annab Riigikogu Kantselei välja August Rei parlamendiuuringu stipendiumi.

Autasud

• Vabadusrist III/1, millest ta loobus 21. detsembril 1920, võttis vastu 22. märtsil 1936
• 1930 Kotkaristi teenetemärgi I klass
• 1932 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor

Isiklikku

August Rei abiellus 1917. aastal Therese Lutsuga (16. august 1891 Peterburi – 30. mai 1976 Sköndal), peale selle oli tal Hilda Pärdiga (3. mai 1912 – 10. september 1992 Rakvere) tütar Hilja Rei (sündinud 20. septembril 1938 Tallinnas, saabus Rootsi detsembris 1943, lapsendatud 1. märtsil 1944, algne nimi Hilja Pärt).

Ta vend oli ajakirjanik ja poliitik Ferdinand Rei.

Kirjandus

Raamat

• Jüri Ant, "August Rei – Eesti riigimees, poliitik, diplomaat". Eesti Ajalooarhiiv, Tartu 2012, 360 lk; ISBN 9789985858806
• August Rei, "Mälestusi tormiselt teelt". Eesti Päevaleht, 2010, 443 lk, ISBN: 9789949452491

Artikleid

• A. Rei ajakirjanike küsimuste risttules – tema seisukohad. Stockholms-Tidningen Eestlastele, 4. veebruar 1953, nr , lk 2.
• August Rei autojuht mäletab: Elukilde Moskva saatkonnast. Eesti Päevaleht, 3. juuli 1992, nr 50, lk 5.
• Avati mälestuskivi August Reile – bhr.balanss.ee, 24. aprill. 2008.
• Heino Laagus, "Kunagine riigivanem on väärt mäletamist", Sakala, 23. aprill 2008

Välislingid

• Ametisseastumise käskkiri (1. leht)
• Ametisseastumise käskkiri (2. leht)
• August Rei ametisseasutmise pühalik tõotus 31. detsembril 1944
• Täna tähistatakse riigivanem August Rei sünnikoht – Riigikantselei, 23. aprill 2008.
• August Rei Eesti biograafilises andmebaasis ISIK

Vaata ka

• Kodakondsuse seaduse muutmise ja täiendamise seadus (1957)

Eelnev Jaan Tõnisson	Eesti riigivanem 1928–1929	Järgnev Otto Strandman
Eelnev Jüri Uluots	Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis 1945–1963	Järgnev Aleksander Warma