Oskar Loorits

Oskar Loorits

Oskar Loorits (9. november 1900 Suure-Kõpu vald – 12. detsember 1961 Uppsala) oli eesti usundiloolane ja folklorist.

Elukäik

Ta õppis Supsi ministeeriumikoolis, Kõpu kihelkonnakoolis, 1914–17 Tartu Aleksandri gümnaasiumis ja 1919–22 Tartu ülikoolis, mille lõpetas keeleteaduse magistrina.

Alates 1920. aastast hakkas ta käima Kuramaal, esialgu prof. Lauri Kettuse abilisena. Juba esimesel ekspeditsioonil õppis ta ära liivi keele ja sai liivlastelt nime Valdapǟ, mida ta hiljem kasutas kirjandusliku pseudonüümina liivikeelseid luuletusi avaldades. 1926 kaitses Oskar Loorits Tartu Ülikoolis doktoritöö liivi rahva usundist. Ta võitles ägedalt liivlaste õiguste eest ja käis Kuramaa liivlaste juures pidevalt kuni 1937. aastani, mil Läti Vabariigi valitsus võttis temalt õiguse Lätimaale siseneda.

1927 asutas Oskar Loorits Eesti Rahvaluule Arhiivi ja sai selle juhatajaks. Ta tõi tagasi Jakob Hurda 162-köitelise vanavarakogu, mida oli alates 1907. aastast hoitud Helsingis Soome Kirjanduse Seltsis, ja hakkas seejärel koondama kõiki varasemaid rahvaluulekogusid.

1927-37 oli Tartu Ülikoolis rahvaluule eradotsent ja alates 1938. aastast dotsent.

1925 valiti ta Soome Kirjanduse Seltsi ja 1933 Soome-Ugri Seltsi kirjavahetajaliikmeks, 1938 Kalevala Seltsi välisliikmeks.

1938 nimetati ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.

5. veebruaril 1938 peetud kõnes nõudis ta kõigi Eesti üliõpilasorganisatsioonide sulgemist.

Saksa okupatsiooni ajal saadeti Oskar Loorits Tartust välja. 1944 emigreerus ta Rootsi, võttes kaasa hulga materjale, mille põhjal sai paguluses uurimistööd jätkata. Kuni surmani 1961 töötas Oskar Loorits teadurina Uppsala Ülikooli murde- ja rahvaluulearhiivis.

Teosed eesti keeles

Üheköitelised teosed

• "Eesti keele grammatika", Tartu 1923
• "Eesti keele kooligrammatika" I, Tartu 1925
• "Valik liivi muistendeid", Viljandi 1927
• "Eesti rahvausundi maailmavaade", Tartu 1932; 2., täiendatud trükk: Stockholm 1948; 3. trükk: järelsõna Märt Luige, kirjastus Perioodika, Tallinn 1990
• "Vastu voolu" (valimik artikleid), Tartu 1933
• "Vanarahva pärimusi" (lugemik), Tartu 1934, 2. trükk 1936
• "Valimik eesti rahvalaule" (kaasautorid Selma Kutti ja Herbert Tampere), Tartu 1935
• "Liivi rahva mälestuseks", Tartu 1938
• "Oma rada" (valimik artikleid), Tallinn 1939
• "Okupatsioon rahvapilke kõverpeeglis" (satiirilist rahvaluulet aastaist 1940–44), Stockholm 1950; 2. trükk: saatesõna Vaina Mälk, Olion, Tallinn 1994
• "Eestluse elujõud", Stockholm 1951; 2. trükk: ajakirja Kultuur ja Elu lisapoognad, 1989, nr 7, 8, 9, 10 ja 1990, nr 1
• "Pagulaskodude kasvatusmuresid", Stockholm 1953
• "Eesti ajaloo põhiprobleemid", Stockholm 1955
• "Meie, eestlased" (artiklite kogumik), koostanud Hando Runnel, järelsõna Kristi Salve, sari Eesti mõttelugu, nr 35, Ilmamaa, Tartu 2000, 416 lk

Mitmeköitelised teosed

• "Liivi rahva usund. I: mit einem Referat: Der Volksglaube der Liven”, Tartu Ülikool 1926, 270 lk; II 1927, 280 lk; III 1928, 284 lk; I-III köite kordustrükk: Eesti Keele Instituut, Tartu 1998, 870 lk; IV-V köide (käsikirja järgi avaldatud esmatrükk): toimetajad Luule Krikmann jt; tõlked saksa keelest: Reet Hiiemäe; tõlked liivi keelest ja eessõna: Kristi Salve, EKM, Tartu 2000, 394 + 180 lk
• "Endis-Eesti elu-olu" (etnograafilised pärimused), I (alapealkiri "Lugemispalu kaluri ja meremehe elust"), Tartu 1939; 2., parandatud ja täiendatud trükk: toimetaja Mall Hiiemäe, EKM 2002; II (alapealkiri "Lugemispalu metsaelust ja jahindusest"), Tartu 1941, 2. trükk: toimetaja ja eessõna autor Mall Hiiemäe, EKM 2004; III (alapealkiri: "Lugemisi põllumehe elust"), EKM, Tartu 2000; IV (alapealkiri "Lugemispalu karjakasvataja elust"), EKM, Tartu 2001, 316 lk

Teosed saksa keeles

• Livische Märchen – und Sagenvarianten (liivlaste pärimusi), Helsingi 1926
• Estnische Volksdichtung und Mythologie, Tartu 1932
• Pharaos Heer in der Volksüberlieferung I, Tartu 1935
• Volkslieder der Liven (liivlaste laululooming koos saksakeelsete tõlgetega), Tartu 1936
• Gedanken-, Tat- und Vorttabu bei den estnischen Fischern, Tartu 1939
• Grundzüge des estnischen Volksglaubens, I Lund 1949, II Lund 1951, III Lund 1959–60
• Der heilige Kassian und die Schaltjahrlegende, Helsingi 1954
• Die Heilige Georg in der russischen Volksüberlieferung Estlands, Berliin 1955
• Estnische Volkserzählungen (eesti rahvalaulud), Berliin 1959

Bibliograafiad

• "Oskar Loorits, 1900–1961: trükitud tööde bibliograafia". Osa teksti saksa keeles. Vastutav toimetaja Mare Kõiva. Keele ja Kirjanduse Instituut, Tartu 1990, 48 lk
• "Oskar Loorits 1900–1961: bibliograafia = Bibliographie". Toimetaja: Karin Ribenis. Osa teksti saksa keeles; tõlge: Reet Hiiemäe. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 2000, 94 lk

Kirjandus

• August Annist ja Harri Moora, "Teos eesti rahvausundi uurimise alalt" (O. Looritsa saksakeelne "Eesti rahvausundi põhijooned") – Keel ja Kirjandus 1965, nr 8, lk 501–508; ilmunud ka A. Annisti artiklikogumikus "Noorusmaa", Ilmamaa, Tartu 2011, lk 405–421 (pealkirjaga "Eesti rahvausundi põhijooned Oskar Looritsa järgi")
• Ilmar Talve, "Teaduse alguses I: mälestusi Oskar Looritsast ta 90-nda sünnipäeva puhul" – Tulimuld 1990, nr 4, lk 206–211; ka I. Talve raamatus "Vanem ja noorem Eesti", Tartu 2008, lk 167–176
• Raimond Kolk, "Mõned mälestuslikud read Oskar Looritsast" – Keel ja Kirjandus 1990, nr 11, lk 688–689
• Ülo Tedre, "Ühe isepärase mehe tööst ja tegemistest" – Keel ja Kirjandus 1991, nr 3, lk 169–174
• Ülo Tedre, "Mida arvas Oskar Loorits eestlastest?" – Raamatukogu 1996, nr 6 (detsember), lk 5–8
• Aleksander Loorits, "Oskar Looritsa noorusmailt". Mulgi Kultuuri Instituut, Viljandi 2000, 44 lk
• Eila Patjas, "Oskar Loorits – eestluse südametunnistus", soome keelest tõlkinud Heldur Niit – Keel ja Kirjandus 2000, nr 11, lk 804–813
• Mall Hiiemäe, "Meie, eestlased" (raamatu "Meie, eestlased" arvustus) – Raamatukogu 2001, nr 2 (aprill), lk 27–29
• Ülo Tedre, "Kaks juubeliraamatut" (raamatute "Meie, eestlased" ja "Endis-Eesti elu-olu" III arvustused) – Keel ja Kirjandus 2001, nr 6, lk 433–435
• Ülo Tedre, "Viimane, ent loodetavasti mitte viimne" (raamatu "Endis-Eesti elu-olu" IV arvustus) – Keel ja Kirjandus 2002, nr 3, lk 208–210
• Rutt Hinrikus, "Oskar Looritsa kirjad Hugo Salasoole" – Tuna 2003, nr 1, lk 104–110
• Sirje Olesk, "Üks isikupärane vaade Eesti sisepoliitikale 1930. aastatel. Oskar Looritsa kirjad Martti Haaviole" – Tuna 2004, nr 1, lk 96–108, järg nr 2, lk 92–105
• Renate Blumberga, "Oskar Loorits ja liivlased" – Mäetagused, 2004, nr 24, lk 9–17
• Monika Tasa, "Elulähedane akadeemik Oskar Loorits" – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, nr 37, Tartu 2009, lk 84–107

Välislingid

• Katkend Oskar Looritsa esinemisest (1955; YouTube)
• Mall Hiiemäe, "Tuline rahvuslane" (Oskar Loorits 100) – Maaleht 9. november 2000, lk 22–23
• Livia Viitol, "Oskar Loorits 100" – Sirp 10. november 2000, lk 20
• Aivar Kull, "Oskar Looritsa elutööd kandev tugitala" ("Liivi rahva usund") – Tartu Postimees 14. november 2000, lk 2
• Jaan Kaplinski, "Kultuurifilosoof Loorits ja tema sõnum" – Eesti Ekspress 16. november 2000, lk B8-B9
• Mall Hiiemäe, "Raamatud põllumehe ja karjakasvataja elust" – Maaleht 20. september 2001, lk 27
• Oskar Loorits, "Noorus peab hoidma üleval rahva südametuunistuse hääle". Kõne noorkotkastele jüripäeval 1955 Stockholmis – Kultuur ja Elu 2002, nr 1 (märts), lk 25–27
• Oskar Loorits, "Igal ajastul on oma elutunne". Kõne gaidide kokkutulekul 1953. a. Stockholmis – Kultuur ja Elu 2002, nr. 2 (juuni), lk 26–29
• Oskar Loorits Eesti biograafilises andmebaasis ISIK