Immigrant: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 19. november 2016, kell 18:04

Immigrant ehk sisserännanu on inimene, kes on mingisse riiki teisest riigist alaliselt või pikaks ajaks elama asunud. Immigrant võib lahkuda nii vabatahtlikult kui sunniviisiliselt. Immigrantide arvu piiravad riikides kehtestatud kvoodid. Eestil on see näiteks 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast.^[1]

Migreerumise põhjused

Inimesed migreeruvad erinevatel põhjustel. Neid võib rühmitada ökonoomilisteks, sotsiaalseteks, poliitilisteks ja keskkondlikeks põhjusteks.^[2]

Ökonoomiline migratsioon
- töö-otsingud
- karjääri tegemine
Sotsiaalne migratsioon
- kvaliteetsema elupaiga otsingud
- perekonna juurde liikumine
Poliitiline migratsioon
- poliitilise tagakiusamise eest põgenemine
- sõja eest põgenemine
Keskkondlik migratsioon
- katastroofide, näiteks üleujutuste, maavärinate, vulkaanilise tegevuse, eest põgenemine

Inimene võib lahkuda riigist vabatahtlikult või sunniviisiliselt. Sunniviisiliselt lahkujat nimetatakse pagulaseks

Vabatahtliku migratsiooni põhjused on
- töö otsingud
- paremate elutingimuste otsingud
- õpingud
- perekondlikud põhjused
- parematesse loodustingimustesse ümberasumine

Sunniviisilised ümberasumise põhjused on
- sõjad
- loodusõnnetused
- näljahädad
- poliitilised, usulised, rassilised põhjused
- küüditamised

Barjäärid on takistavad tegurid, mille tõttu võib migrant mitte otsustada teatud riiki kolida.

Selleks võivad olla
- keel
- raha
- kaugus
- rahvuskaaslaste kogukonna puudumine

Tõuke- ja tõmbefaktorid

Piirkonda, kuhu immigrant läheb, nimetatakse tõmbepiirkonnaks.

Tõmbefaktorid
- kõrge tööhõive
- riigi rikkus
- rohkem teenuseid
- vähem kuritegevust
- parem kliima
- poliitiline stabiilsus
- rohkem viljakat maad
- väiksem looduskatastroofide oht

Piirkonda, kust immigrant tuleb, nimetatakse tõukepiirkonnaks.

Tõukefaktorid
- vähe teenuseid, mugavusi
- vähene turvalisus
- kõrge kriminaalsus
- halb viljakus
- põud
- üleujutused
- vaesus
- sõda

Ränded Euroopas

19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses toimus ulatuslik väljaränne ehk emigratsioon kolooniatesse, sest seal vajati töökäsi ja Euroopas oli liiga palju rahvast. 20. sajandi esimesel poolel rännati välja maailmasõdade tõttu. 1950. aastatest alates hakkas toimuma immigratsioon vaestest riikidest Euroopasse, sest vajati tööjõudu. Paljud tulid endistest kolooniatest. 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses rännati ja siiani rännatakse Ida-Euroopast Lääne-Euroopasse erinevatel põhjustel, näiteks töö, haridus, parem elukeskkond. Haritud tööjõud rändab aga eelkõige Põhja-Ameerikasse.

Ränded Eestis

19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses rändasid eestlased põllumaa otsinguil Lõuna-Siberisse, Kaukaasiasse, Krimmi ja Peipsi taha. 1918. aastal alanud Punase terrori eest põgeneti Nõukogude Venemaalt Eestisse. 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepingu järgselt toimus opteerumine Eestisse. Teise maailmasõja ajal ja järel toimusid ränded itta ja läände Nõukogude Liidu ja Saksamaa okupatsioonide ajal: Nõukogude ja Saksa vägede sissetung (vastavalt 1940. ja 1941. aastal), baltisakslaste ümberasumine Saksamaale 1939., 1940. ja 1941. aastal, Nõukogude võimule lojaalsete inimeste evakueerimine Nõukogude Liidu tagalasse ning Punaarmeesse sundmobiliseeritud eestlaste äraviimine Eestist ja juuniküüditamine 1941. aastal, Euroopa juutide paigutamine okupeeritud Eesti alal loodud Saksamaa koonduslaagritesse, Suur põgenemine 1944. aastal, märtsiküüditamine 1949. aastal. 1944. aastast kuni 1990. aastateni toimus sisseränne Nõukogude Liidu aladelt rahvaste segamise ja sovetiseerimise eesmärgil. 1990. aastatel algas tagasiränne endise Nõukogude Liidu aladele, 2010. aastatel väljaränne läände parema elu otsinguil.

Vaata ka

Immigratsioon

Viited

↑ Eesti Vabariigi immigratsioonseadus www.riigiteataja.ee (vaadatud 19.11.2016)
↑ Migration trends www.bbc.co.uk (vaadatud 18.11.2016)

[1] Eesti Vabariigi immigratsioonseadus www.riigiteataja.ee (vaadatud 19.11.2016)

[2] Migration trends www.bbc.co.uk (vaadatud 18.11.2016)

[1]

[2]

@@ 70. rida: / 70. rida: @@
 [[19. sajand]]i teisel poolel ja [[20. sajand]]i alguses rändasid eestlased põllumaa otsinguil [[Lõuna-Siber]]isse, [[Kaukaasia]]sse, [[Krimm]]i ja [[Peipsi]] taha.
 [[1918]]. aastal alanud [[Punane terror|Punase terrori]] eest põgeneti [[Nõukogude Venemaa]]lt Eestisse. [[1920]]. aastal sõlmitud [[Tartu rahuleping]]u järgselt toimus [[opteerumine]] Eestisse.
-[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal ja järel toimusid ränded itta ja läände [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Kolmas Riik|Saksamaa]] okupatsioonide ajal: Nõukogude ja Saksa vägede sissetung (vastavalt [[1940]]. ja [[1941]]. aastal), [[baltisakslane|baltisakslaste]] [[Umsiedlung|ümberasumine]] Saksamaale [[1939]]. ja 1940. aastal, Nõukogude võimule lojaalsete inimeste evakueerimine Nõukogude Liidu tagalasse ning [[Punaarmee]]sse sundmobiliseeritud eestlaste äraviimine Eestist ja [[juuniküüditamine]] 1941. aastal, Euroopa [[juudid|juutide]] paigutamine Eesti alal loodud Saksa [[koonduslaager|koonduslaagritesse]], [[Suur põgenemine]] [[1944]]. aastal, [[märtsiküüditamine]] [[1949]]. aastal.
+[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal ja järel toimusid ränded itta ja läände [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Kolmas Riik|Saksamaa]] okupatsioonide ajal: Nõukogude ja Saksa vägede sissetung (vastavalt [[1940]]. ja [[1941]]. aastal), [[baltisakslane|baltisakslaste]] [[Umsiedlung|ümberasumine]] Saksamaale [[1939]]., 1940. ja 1941. aastal, Nõukogude võimule lojaalsete inimeste evakueerimine Nõukogude Liidu tagalasse ning [[Punaarmee]]sse sundmobiliseeritud eestlaste äraviimine Eestist ja [[juuniküüditamine]] 1941. aastal, Euroopa [[juudid|juutide]] paigutamine okupeeritud Eesti alal loodud Saksamaa [[koonduslaager|koonduslaagritesse]], [[Suur põgenemine]] [[1944]]. aastal, [[märtsiküüditamine]] [[1949]]. aastal.
 . aastast kuni [[1990. aastad|1990. aastateni]] toimus sisseränne Nõukogude Liidu aladelt rahvaste segamise ja [[sovetiseerimine|sovetiseerimise]] eesmärgil.
 . aastatel algas tagasiränne endise Nõukogude Liidu aladele, [[2010. aastad|2010. aastatel]] väljaränne läände parema elu otsinguil.