Koonduslaager: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 19. november 2016, kell 17:40

Koonduslaager on vahistatud isikute ajutine kompaktne kinnipidamiskoht, mille eesmärk on suure hulga isikute (eriti sõjaliste vastaste) massiline isoleerimine ja/või hävitamine juhul, kui neid ei ole võimalik mahutada tavapärastesse vangilaagritesse.

Koonduslaagrid leiutati Suurbritannias 19. ja 20. sajandi vahetusel. Esimesena kasutati neid Buuri sõja ajal.

Teistes massiliselt kinnipeetuid või sõjavange kinni hoidnud riikide olid 20. sajandil veel eriliigilised interneeritute laagrid ja eraldi sõjavangide laagrid.

Koonduslaagreid kasutati võimuvõitluse vahendina Stalini aegses Nõukogude Venemaa, hiljem reorganiseeriti nad siseministeeriumi kinnipidamisasutusteks, osa ka suleti. Koonduslaagrid jagunesid NSV Liidus ja Saksa Kolmandas Riigis põhiliselt kaheks: töölaagriteks ja hävituslaagriteks^[küsitav].

Aastatel 1934–1945 kasutati Nõukogude Venemaa eeskujul koonduslaagreid ka rahvussotsialistlikul Saksamaal. Tuntumad neist olid

Auschwitzi
Treblinka koonduslaagrid
Stutthofi koonduslaager Gdański lähedal
Buchenwaldi koonduslaager,
Ravensbrücki koonduslaager,
Sachsenhauseni koonduslaager,
Majdaneki hävituslaager, Lublini lähedal (1941- 23. juuli 1944)
Mauthauseni koonduslaager, laagriarst Aribert Heim (dr. Surm)
Bergen-Belseni koonduslaager, laagri ülem Josef Kramer (laager, kus hukkus Anne Frank;

Pikemalt artiklis Saksamaa koonduslaagrite loend, (de)

Pikemalt artiklis Poola Teises maailmasõjas#Koonduslaagrid

Koonduslaagrid Eestis Saksa okupatsiooni ajal

Pealaagrid (KZ-Stammlager)

Saksa okupatsiooni ajal moodustati 1943. aastal Allgemeine SSile alluv KZ Vaivara Vaivara piirkonnas, mile ülem SS-Hauptsturmführer oli Hans Aumeier}. Pealaagrile Vaivaras allusid välilaagrid kogu Eestis. Vaivaral oli kaks laagrit: üks Vaivara raudteejaama lähedal, teine viie kilomeetri kaugusel raudteejaamast, bensiinivabriku lähedal.)

Välilaagrid ehk filiaalid (KZ-Außenlager)

KZ Aseri
KZ Auvere
KZ Erides (koos osakonnaga Kohtlas)
KZ Goldfields (Kohtla põlevkiviõli tehas)
KZ Ilinurme
KZ Jewe

KZ Kerestowo (Karstala-Korostell, Viru-Ingeris, asutati 15. septembril 1943^[1])
KZ Kiviöli
KZ Kukruse
KZ Kunda
KZ Kuremaa
KZ Lagedi
KZ Lodensee

Töö- ja kasvatuslaager - Arbeits- und Erziehungslager

1942. aasta suvel moodustati Eesti Julgeolekupolitsei ja SD ja selle alluvuses neli suurt töö- ja kasvatuslaagrit, mis toimisid kõrvuti 14 vangimajaga maakonnakeskustes.

Jägala Töö- ja Kasvatuslaager (august 1942 - september 1943)
Murru Töö- ja Kasvatuslaager
Tallinna Töö- ja Kasvatuslaager
- Harku Töö- ja Kasvatuslaager (27. oktoobril 1942 hukati Harku laagris 243 Eesti mustlast, sealhulgas 38 inimest Koslovski suguvõsast (lisaks 2 Koslovskyt) ja 79 inimest Mitrovski suguvõsast. Nende hulgas olid ka politseinik Ranniku ja omakaitselaste poolt arreteeritud Tõrva mustlased.^[3])
- Lasnamäe vangla
Tartu Töö- ja Kasvatuslaager (ülem Karl Linnas)
Turba Töö- ja Kasvatuslaager ([[^[kõdulink]|Ellamaal]], Ellamaa elektrijaama juures. Vangid käisid tööl turbarabas. Laager oli mõnisada meetrit Tallinn-Haapsalu raudteest, lagedal rabapinnal, kuhu ümber oli tõmmatud traataed, aia sees barakid.^[4])

Pikemalt artiklis Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis

Loend ei ole täielik.

Viited

Karl Huser, Reinhard Otto. Das Stammlager 326… S. 18.

↑ Anlage zu § 1 Verzeichnis der Konzentrationslager und ihrer Außenkommandos gemäß § 42 Abs. 2 BEG
↑ Quelle und weiterführende Hinweise. Siehe auch die Sechste Verordnung zur Durchführung des Bundesentschädigungsgesetzes (6. DV-BEG)
↑ Mustlaste likvideerimine Tõrvas
↑ Haakristi haardes.Tallinn 1979, lk 84

Vaata ka

Välislingid

"Treblinkast leitud massihaud sulgeb holokaustieitajate suud" Delfi, 17. jaanuar 2012

[1] Anlage zu § 1 Verzeichnis der Konzentrationslager und ihrer Außenkommandos gemäß § 42 Abs. 2 BEG

[2] Quelle und weiterführende Hinweise. Siehe auch die Sechste Verordnung zur Durchführung des Bundesentschädigungsgesetzes (6. DV-BEG)

[3] Mustlaste likvideerimine Tõrvas

[4] Haakristi haardes.Tallinn 1979, lk 84

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{keeletoimeta}}
-'''Koonduslaager''' on kinnipeetud isikute ajutine kompaktne kinnipidamiskoht, mille eesmärk on suure hulga isikute (eriti sõjaliste vastaste) massiline isoleerimine ja/või hävitamine juhul, kui neid ei ole võimalik mahutada tavapärastesse [[vangilaager|vangilaagritesse]].
+'''Koonduslaager''' on vahistatud isikute ajutine kompaktne kinnipidamiskoht, mille eesmärk on suure hulga isikute (eriti sõjaliste vastaste) massiline isoleerimine ja/või hävitamine juhul, kui neid ei ole võimalik mahutada tavapärastesse [[vangilaager|vangilaagritesse]].
-Koonduslaagrid leiutati [[Suurbritannia]]s 19. ja 20. sajandi vahetusel. Esimesena kasutati neid [[Buuri sõda|Buuri sõjas]].
+Koonduslaagrid leiutati [[Suurbritannia]]s 19. ja 20. sajandi vahetusel. Esimesena kasutati neid [[Buuri sõda|Buuri sõja]] ajal.
-Teistes [[20. sajand]]il massiliselt kinnipeetuid või sõjavange kinni hoidnud riikidel olid veel eriliigilised [[interneeritute laager|interneeritute laagrid]] ja eraldi [[sõjavangide laager|sõjavangide laagrid]].
+Teistes massiliselt kinnipeetuid või sõjavange kinni hoidnud riikide olid [[20. sajand]]il veel eriliigilised [[interneeritute laager|interneeritute laagrid]] ja eraldi [[sõjavangide laager|sõjavangide laagrid]].
 Koonduslaagreid kasutati võimuvõitluse vahendina Stalini aegses [[Nõukogude Venemaa]], hiljem reorganiseeriti nad siseministeeriumi kinnipidamisasutusteks, osa ka suleti. Koonduslaagrid jagunesid [[NSV Liit|NSV Liidus]] ja Saksa [[Kolmas Riik|Kolmandas Riigis]] põhiliselt kaheks: [[Töölaager|töölaagriteks]] ja {{kas|[[hävituslaager|hävituslaagriteks]]}}.