Wolfgang Amadeus Mozart: erinevus redaktsioonide vahel

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Claudio (arutelu | kaastöö)
69 muudatust
PResümee puudub
Trükiviga
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
24. rida: 24. rida:
}}
}}
'''Wolfgang Amadeus Mozart''' [m'ootsart] (ristinimi Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart; [[27. jaanuar]] [[1756]] [[Salzburg]] – [[5. detsember]] [[1791]] [[Viin]]) oli austria helilooja, [[Viini klassikaline koolkond|Viini klassikalise koolkonna]] esindaja.
'''Wolfgang Amadeus Mozart''' [m'ootsart] (ristinimi Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart; [[27. jaanuar]] [[1756]] [[Salzburg]] – [[5. detsember]] [[1791]] [[Viin]]) oli austria helilooja, [[Viini klassikaline koolkond|Viini klassikalise koolkonna]] esindaja.
[[File:DBP 1991 1571 Wolfgang Amadeus Mozart.jpg|thumb|Wolfgang Amadeus Mozart]]
[[File:DBP 1991 1571 Wolf Gang Amadeus Mozart.jpg|thumb|Wolfgang Amadeus Mozart]]


==Nimi==
==Nimi==

Redaktsioon: 14. november 2016, kell 10:28

Wolfgang Amadeus Mozart
Sünninimi Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart
Sündinud 27. jaanuar 1756, Salzburg
Surnud 5. detsember 1791 (35-aastaselt), Viin
Elukutse helilooja, pianist

Wolfgang Amadeus Mozart [m'ootsart] (ristinimi Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart; 27. jaanuar 1756 Salzburg – 5. detsember 1791 Viin) oli austria helilooja, Viini klassikalise koolkonna esindaja.

Fail:DBP 1991 1571 Wolf Gang Amadeus Mozart.jpg
Wolfgang Amadeus Mozart

Nimi

Mozarti kohta oli tema eluajal kasutuses mitmeid nimekujusid. Osalt olid selle põhjuseks kirikutraditsioonid, osalt see, et Mozart kohandas oma nime mitmesse keelde.

Kirikuraamatu ladinakeelses ristimiskandes on tema nimeks märgitud "Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart". Mozarti isa Leopold teatas poja sünnist saksakeelses kirjas kirjastaja Johann Jakob Lotterile, nimetades lapse nimeks "Joannes Chrisostomus, Wolfgang, Gottlieb". Nimed Joannes ja Chrysostomus anti traditsiooniliselt pühaku järgi, kelle mälestuspäeval laps sündis (27. jaanuar on Johannes Kuldsuu mälestuspäev). Neid nimesid ei kasutatud Mozarti kohta igapäevaselt. Wolfgangus (ladinapäraselt) ehk Wolfgang (saksa keeles 'jooksev hunt') oli helilooja emapoolse vanaisa nimi. Theophilus (kreekakeelne) ehk Gottlieb (saksakeelne) tähendab 'jumala armastaja' või 'jumala armastatud'. Amadeus, mida Mozartiga kõige rohkem seostatakse, tähendab sama ladina keeles. Theophilus oli helilooja ristiisa nimi.

Alates 1770. aastast kasutas Mozart ise Itaalias nime Wolfgango Amadeo ja alates umbes 1777. aastast Wolfgang Amadè (aktsendi kasutus varieerus: Amadé, Amadè, Amade)[1]. Tema eelistust Amadè teised üldiselt ei kasutanud, tavalised kujud olid Wolfgang Amadeus ja Wolfgang Gottlieb.

On võimalik, et nimi Amadeus sai alguse naljana. Kolmele kirjale on ta ladina keelt parodeerides alla kirjutanud Wolfgangus Amadeus Mozartus.[2][3] Ametlikes dokumentides on tema eluajal kuju Wolfgang Amadeus kasutatud vaid ühel korral. Amadeuse kasutamine sai järk-järgult valdavaks 19. sajandil.

Elulugu

Doris Stocki joonistus 1789. aastast

Ta sündis Salzburgi õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini perekonda noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks.

Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse.

Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna.

4. augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ja ühelgi polnud lapsi:

Wolfgang Amadeus Mozart suri Viinis 1791. aastal. Oma viimastel aastatel komponeeris helilooja suurema osa oma tuntuimatest sümfooniatest ja ooperitest. Tema varase surma kohta on tekkinud palju müüte. Temast jäi järgi tema naine Constanze ja kaks poega.

Looming

Joseph Lange portree umbes 1790. aastast.

Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki žanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose.

Ooperid (mittetäielik nimekiri):

Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt).

Sümfooniaid on 41 (tuntuimad: Es-duur, g-moll, C-duur). Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte.

Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid.

Mozarti käsikirjad Eestis

Mozarti 1790–1791 aastavahetusel valminud viimase klaverikontserdi nr 27 B-duur soolokadentside originaalkäsikirjad asuvad Eestis. 1816. aastal omandas need Viinis Eestist pärit baltisaksa kunstnik Gustav Adolf Hippius, kes lasi ehtsuse määrata Mozarti õel Maria Anna von Sonnenburgil.[4][5] 1868. aastal annetati käsikirjad Eestimaa Provintsiaalmuuseumile. Praegu asuvad need Eesti Ajaloomuuseumis, käsikirjad taasavastas 1990. aastail muusikateadlane Tiina Õun arhivaar Sirje Annisti abiga.[5]

Näidend ja film

Mozartist on kirjutanud Peter Shaffer näidendi "Amadeus", mille põhjal Miloš Forman tegi samanimelise filmi.

Vaata ka

Välislingid

Viited

  1. ↑ Spaethline, Robert (2000). Mozart's letters, Mozart's life. New York: Norton.
  2. ↑ Katherine Arens (1996), Austria and other margins: reading culture, Camden House, p. 55, ISBN 978-1-57113-109-6
  3. ↑ Michael Steinberg; Larry Rothe (2006), For the love of music: invitations to listening, Oxford University Press US, p. 21, ISBN 978-0-19-516216-5
  4. ↑ Neljapäev, 29 September 2011 14:01 MOZARTI KADENTSID ESTONIA KONTSERDIMAJAS, ajaloomuuseum.ee
  5. ↑ 5,0 5,1 Riina Luik "Mozarti kadunud autograaf võtab publiku ees kuju" Postimees, 28.09.2011, lk 15

Kirjandus

  • Berljand, Jelena (1956). Mozart. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus
  • Bixley, Donovan; tõlkinud Anu Lamp (2005). Lugupidamisega Mozart: Wolfgang Amadeus Mozarti imeline maailm. Tallinn: L.F.F Group. ISBN 9949131162
  • Leonhart, Dorothea; tõlkinud Eve Sooneste (2006). Wolfgang Amadeus Mozart: mõistatuslik ja mõjutatav. Tallinn: Kunst. ISBN 9949407745
  • Ogris, Werner; tõlkinud Krista Räni (2008). Mozart oma aja perekonna- ja pärimisõiguses : kihlus, abiellumine, pärand. Tallinn: Juura. ISBN 9789985752579
Muusika
Kirjandus
Kujutav kunst
ja arhitektuur
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Wolfgang_Amadeus_Mozart&oldid=4517401"