Langa: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 9. rida: | 9. rida: | ||
Langa küla asub [[Vasalemma jõgi|Vasalemma jõest]] lõunas [[Põllküla–Madise tee|Põllküla-Madise tee]] ääres. Külas elab aastaringselt 22 elanikku. |
Langa küla asub [[Vasalemma jõgi|Vasalemma jõest]] lõunas [[Põllküla–Madise tee|Põllküla-Madise tee]] ääres. Külas elab aastaringselt 22 elanikku. |
||
Endise Vanaveski küla kohta on teateid aastast [[1436]] (''Mühle Metzepappe |
Endise Vanaveski küla kohta on teateid aastast [[1436]] (''Mühle Metzepappe''). |
||
1559.a. Langa külas elas 6 rootslast ja oli üks veski. |
|||
1600.a.Karli hertsogil Lubert Kawer`ile kuulus Ämari mõis ja veski Uueveski(Nyquarn). |
|||
1686.a.kroonumõisade revisjonis kirje: Ämari mõisast pool kuulus Christoff von Tiesenhausen`ile ja teine Casper Karbmacher`ile. Mõisa maa alal oli veski, mille kirjeldus: |
|||
"Üks väike miil mõisast on veski õlgkatuse all. Mõlemale mõisaomanikule kuuluv. |
|||
Seal on ehituses olev tamm, üks paar valmis veskikive, tööriistu , üks raudtelg |
|||
ja neli veskikirgast. Üks krambiga uks. Pikkus 18 ja laius 13 alnari(1 aln. võrdub 0,594 m) |
|||
Möldri Uueveski Hinrichsi jutu kohaselt peab veski andma aastas 2 lästrit(vana rootsi |
|||
ruumimõõt teraviljale ja puusöele, võrdub 20 hektoliitrile). Raua- ja puumaterjali ning alumise veskikivi hangib mölder, ülemise jooksvakivi mõlemad mõisaomanikud. Möldril on |
|||
maatükk kahe tunna ( 1 tunna võrdub kahele hl.) külviseemne suuruses. Tema ei maksa muid makse ja temal pole mingit töökohustust mõisaomanikele." |
|||
17. sajandi lõpust oli Vanaveski [[Klooga mõis]]a lisamõis (1698 ''Alten Mühl''). |
|||
Aastatel 1845–1851 töötas seal Klooga paberiveski, hiljem telliselööv. |
Aastatel 1845–1851 töötas seal Klooga paberiveski, hiljem telliselööv. |
||
Redaktsioon: 13. november 2016, kell 16:52
| Langa | |
|---|---|
|
| |
| Pindala |
5,9 km² (2020)[1]  |
| Elanikke |
32 (31.12.2021)[2] |
|
| |
| EHAK-i kood |
4096[3] |
| Koordinaadid | 59° 18′ N, 24° 11′ E |
  | |
 | |
Langa on küla Harju maakonnas Padise vallas.
Langa küla asub Vasalemma jõest lõunas Põllküla-Madise tee ääres. Külas elab aastaringselt 22 elanikku.
Endise Vanaveski küla kohta on teateid aastast 1436 (Mühle Metzepappe). 1559.a. Langa külas elas 6 rootslast ja oli üks veski. 1600.a.Karli hertsogil Lubert Kawer`ile kuulus Ämari mõis ja veski Uueveski(Nyquarn). 1686.a.kroonumõisade revisjonis kirje: Ämari mõisast pool kuulus Christoff von Tiesenhausen`ile ja teine Casper Karbmacher`ile. Mõisa maa alal oli veski, mille kirjeldus: "Üks väike miil mõisast on veski õlgkatuse all. Mõlemale mõisaomanikule kuuluv. Seal on ehituses olev tamm, üks paar valmis veskikive, tööriistu , üks raudtelg ja neli veskikirgast. Üks krambiga uks. Pikkus 18 ja laius 13 alnari(1 aln. võrdub 0,594 m) Möldri Uueveski Hinrichsi jutu kohaselt peab veski andma aastas 2 lästrit(vana rootsi ruumimõõt teraviljale ja puusöele, võrdub 20 hektoliitrile). Raua- ja puumaterjali ning alumise veskikivi hangib mölder, ülemise jooksvakivi mõlemad mõisaomanikud. Möldril on maatükk kahe tunna ( 1 tunna võrdub kahele hl.) külviseemne suuruses. Tema ei maksa muid makse ja temal pole mingit töökohustust mõisaomanikele."
17. sajandi lõpust oli Vanaveski Klooga mõisa lisamõis (1698 Alten Mühl).
Aastatel 1845–1851 töötas seal Klooga paberiveski, hiljem telliselööv.
Alates 1932. aastast oli Langa külas kunstnik August Janseni suvekodu.
Langa külas, Vasalemma jõe ääres, maanteesillast 70 m allavoolu asub veskitamm. See betoonist ehitis, mille rajasid J. Puhk ja Pojad 1930. aastatel (harja pikkusega 31,7 m ja kõrgusega 6,65 m) ei tooda enam elektrit, aga pakub matkajale siiski põnevat vaatepilti. Eriti talvel, kui tammi languse ümber tekivad jääskulptuurid. Tegemist on uue veskiga. Vana veski asub mitu kilomeetrit ülesvoolu ja sellest pole peale paekivimüüride midagi alles.
Langa külast pärineb üks vähestest ja ilusamatest Eestist leitud Kesk-Vene neoliitilise Fatjanovo kultuuri venekirvestest. See kiviriist on Soome lahe äärde jõudnud Volga-Oka ülemjooksult hõimudevahelise vahetuse teel 2000 aastat e.m.a.
Vasalemma jõest kahe kilomeetri kaugusel mööda Põllküla-Madise teed edelas asub tee ääres ohvrikivi (mälestise registri nr 18620, dateering I at eKr)
Vasalemma jõe alamjooks suudmest kuni Klooga järve oja suudmeni (9 km), millest 6 kilomeetrit piirneb Langa külaga, on määratletud Natura 2000 alaks (Vasalemma loodusala). Kaitseväärtusteks loodusalal on kaladest jõesilm, lõhe, võldas ja hink, veeselgrootutest rohe-vesihobu ja paksukojaline jõekarp, vee-eluviisiga imetajatest saarmas.
Vaata ka
Viited
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 3.10.2023.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
