Barack Obama: erinevus redaktsioonide vahel

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Tegel (arutelu | kaastöö)
730 muudatust
P Tühistati kasutaja 95.129.199.212 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:2001:7D0:87C9:9580:90C1:2813:5B48:4A5D|2001:7D0:87C9:9580...
paljusid asju
1. rida: 1. rida:
Barack Hussein Obama
{{Infobox President

| nimi= Barack Obama
⚫
(sündinud [[4. august]]il [[1961|961]] [[Honolulu]]s) on alates [[20. jaanuar]]ist [[2009]] [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide president|44. president]]. Ta esindab [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatlikku Parteid]].
| pildi nimi=President Barack Obama.jpg
| amet= 44. [[Ameerika Ühendriikide president]]
| ametiajaalgus= 20. jaanuar 2009
| ametiajalõpp=
| predecessor= [[George W. Bush]]
| järgmine=
| amet2= [[Ameerika Ühendriikide senaator]]<br>valitud [[Illinois]]ist
| ametiajaalgus2= 3. jaanuar 2005
| ametiajalõpp2= 16. november 2008
| predecessor2= [[Peter Fitzgerald]]
| järgmine2= [[Roland Burris]]
| amet3= Illinoisi senati liige
| ametiajaalgus3= 8. jaanuar 1997
| ametiajalõpp3= 4. november 2004
| predecessor3= [[Alice Palmer]]
| järgmine3= [[Kwame Raoul]]
| amet4=
| ametiaja_algus4=
| ametiaja_lõpp4=
| predecessor4=
| järgmine4=
| amet5=
| ametiaja_algus5=
| ametiaja_lõpp5=
| predecessor5=
| järgmine5=
| amet6=
| ametiaja_algus6=
| ametiaja_lõpp6=
| predecessor6=
| järgmine6=
| amet7=
| ametiaja_algus7=
| ametiaja_lõpp7=
| predecessor7=
| järgmine7=
| amet8=
| ametiaja_algus8=
| ametiaja_lõpp8=
| predecessor8=
| järgmine8=
| sünnikuupäev= {{Sünniaeg ja vanus|1961|8|4}}
| sünnikoht= [[Honolulu]]s, [[O'ahu]]l [[Hawaii osariik|Hawaiil]]
| surmakuupäev=
| surmakoht=
| alma_mater=
| allkiri=Barack Obama signature.svg
| partei= [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatlik Partei]]
|}}
⚫
'''Barack Hussein Obama''' (sündinud [[4. august]]il [[1961]] [[Honolulu]]s) on alates [[20. jaanuar]]ist [[2009]] [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide president|44. president]]. Ta esindab [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatlikku Parteid]].


Obama on [[mulatt]]. Tema isa on [[Keenia]] päritolu [[mustanahaline]], ema valge ameeriklanna. Kuuenda eluaastani elas Obama Honolulus, hiljem indoneeslasest kasuisaga [[Jakarta]]s.
Obama on [[mulatt]]. Tema isa on [[Keenia]] päritolu [[mustanahaline]], ema valge ameeriklanna. Kuuenda eluaastani elas Obama Honolulus, hiljem indoneeslasest kasuisaga [[Jakarta]]s.


Barack Obama on õppinud [[New York|New Yorgis]] [[Columbia ülikool]]is [[politoloogia]]t ja saanud [[doktorikraad]]i [[õigusteadus]]e alal [[Harvardi ülikool]]ist.
Barack Obama on õppinud [[New York|New Yorgis]] [[Columbia ülikool]]is [[politoloogia|politoloogi]]t ja saanud [[doktorikraad]]i [[õigusteadus]]e alal [[Harvardi ülikool]]ist.


Enne poliitikukarjääri töötas Obama [[tsiviilõigus]]e [[jurist]]ina ja luges [[Chicago Ülikool]]is [[konstitutsiooniõigus]]e loenguid.
Enne poliitikukarjääri töötas Obama [[tsiviilõigus]]e [[jurist]]ina ja luges [[Chicago Ülikool]]is [[konstitutsiooniõigus]]e loenguid.

Redaktsioon: 10. november 2016, kell 20:27

Barack Hussein Obama

(sündinud 4. augustil 961 Honolulus) on alates 20. jaanuarist 2009 Ameerika Ühendriikide 44. president. Ta esindab Demokraatlikku Parteid.

Obama on mulatt. Tema isa on Keenia päritolu mustanahaline, ema valge ameeriklanna. Kuuenda eluaastani elas Obama Honolulus, hiljem indoneeslasest kasuisaga Jakartas.

Barack Obama on õppinud New Yorgis Columbia ülikoolis politoloogit ja saanud doktorikraadi õigusteaduse alal Harvardi ülikoolist.

Enne poliitikukarjääri töötas Obama tsiviilõiguse juristina ja luges Chicago Ülikoolis konstitutsiooniõiguse loenguid.

Poliitikukarjäär

1996 kandideeris Obama Illinoisi osariigi senatisse. Ta saavutas valimistel 82,16% häältest. 1998 valiti ta senatisse tagasi, kogudes seekord juba 89,17% häältest. 2002 valiti ta senatisse kolmandaks ametiajaks, seekord vastaskandidaatideta, kogudes 100% häältest, sealhulgas ka häälte arvult rohkem kui eelmistel valimistel.

2000 kandideeris Obama Ameerika Ühendriikide Esindajatekotta demokraadi Bobby Rushi vastu, kes oli juba 4 ametiaega esindajatekojas olnud. Rushi toetus rahva seas oli väga kõrge, kuid Obama tundis, et suudaks Illinoisi veelgi paremini esindada. Demokraatide eelvalimistel kogus Rush 59,37% häältest Obama 29,54% vastu. Lõplikud valimised olid Rushi jaoks juba lihtsad: ta kogus 89,81% häältest ja on seni ainus, kes suutnud Obamad valimistel võita. 2012 valiti Rush juba 11. ametiajaks esindajatekotta.

2004 kandideeris Obama Ameerika Ühendriikide Senatisse. Eelmine senaator, vabariiklane Peter Fitzgerald keeldus teiseks ametiajaks kandideerimast, sest Vabariiklik Partei ei toetanud tema kandidatuuri. Nimelt oli Fitzgerald organiseerinud korruptsiooni uurimise Illinoisis, mille tulemusena valimisteaegne Illinoisi kuberner, vabariiklane George Ryan 2006–13 vangis pidi olema. Enne Fitzgeraldit senaator olnud demokraat Carol Moseley-Braun keeldus samuti kandideerimast. Demokraatide eelvalmised võitis Obama, kogudes 52,8% häältest. Vabariiklaste eelvalimised võitis Jack Ryan, kogudes 35,5% häältest. Ryani kandidatuuri kahjustasid ilmsikstulnud seigad tema lahutuse kohta ulmefilmide näitlejast Jery Ryanist ja nende ühise lapse hooldusõiguse kohta. Seetõttu loobus Ryan poole kampaania ajal kandideerimast ja vabariiklased asendasid ta Alan Keyesiga, kes aga oli Marylandist ja tal polnud Illinoisiga erilisi sidemeid, samuti polnud ta osalenud eelvalimistel. Obama kogus valimistel 70,0% häältest.

2008. aastal kandideeris Obama USA presidendiks. Demokraatliku Partei eelvalimised olid USA läbi aegade kõige tasavägisemad suure erakonna eelvalimised. Obama peamine vastaskandidaat oli 42. USA presidendi Bill Clintoni abikaasa Hillary Clinton. Rahva häältest kogus Hillary Clinton 48,03%, Obama 47,41% ja demokraatide asepresidendikandidaat 2004. aasta presidendivalimistel John Edwards 2,65%. Kuid demokraatide üleriigiline konverents kinnitas presidendikandidaadiks Obama. Obama valis USA asepresidendikandidaadiks Joe Bideni. 4. novembril 2008 võitis ta valimised, kogudes 52,92% häältest. Vastaskandidaat John McCain, kelle asepresidendikandidaat oli Sarah Palin, kogus 45,66% häältest. 16. novembril lahkus Obama senaatori ametist.

Presidendikandidaadina taotles Barack Obama Iraagi sõja lõpetamist, USA energeetilise sõltumatuse suurendamist ja üldise arstiabi parandamist.

Ajakiri Time valis Barack Obama 2008. aasta inimeseks.

Aastal 2009 pälvis ta Nobeli rahuauhinna.

6. novembril 2012 valiti ta tagasi teiseks ametiajaks. Ta kogus 50,95% häältest ja tema asepresidendikandidaat oli taas Biden. Tema vastaskandidaat oli Mitt Romney, kelle asepresidendikandidaat oli Paul Ryan. Romney kogus 47,31% häältest.

3. septembril 2014 oli Obama ametlikul visiidil Eestis. Temast sai George W. Bushi järel teine ametisolev ja üleüldse kuues Ameerika Ühendriikide president, kes on Eestit külastanud.

Isiklikku

Barack Obama ja Michelle Obama

Barack Obama abiellus 1992. aastal Michelle Robinsoniga. Neil on tütred Malia (sündinud 1999) ja Sasha (sündinud 2001).

Kriitika

Barack Obama kohta tehtud kriitikat on mõne allika sõnul peavoolu massimeediasse jõudnud liiga vähe[1].

Barack Obamat on massimeedias kritiseeritud kohtuväliste droonirünnakute pärast, kaasa arvatud USA enda kodanike vastu[2][3][4]. Peale tavaliste droonirünnakute tehakse double tap-rünnakuid pommitatud paiku koristavate inimeste vastu, samuti on teada pommitamisi matuste ajal [5][6]. Iga droonirünnaku peab president ise autoriseerima[7]. Presidendi kriitiku Glenn Greenwaldi väitel ignoreerib USA peavoolu meedia asjaolu, et rünnakutes hukkub suur hulk tsiviilisikuid[1]. Mõne kriitiku sõnul on USA võimuses tappa keda iganes ilma eelneva uurimiseta, mis rikub rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigusi ja välisriikide suveräänsust[8].

Kriitikud on ka öelnud, et Barack Obama ei austa liberaalseid ja demokraatlike põhimõtteid ega täida valimislubadusi[9]. Juhitakse tähelepanu, et USA-s võivad ettevõtted otseselt toetada valimisi, mille tagajärjel hakkavad valitud ametnikud kalduma nende huvisid kaitsma[10]. Lawrence Lessig kirjutab, et suurkorporatsioonide raha tõttu ei erine Barack Obama eelmistest presidentidest korrumpeerumise poolest[11].

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 Glenn Greenwald. "Militants": media propaganda Salon. 29. mai 2012
  2. ↑ Karen McVeigh. Families of US citizens killed in drone strike file wrongful death lawsuit The Guardian. 18. juuli 2012
  3. ↑ How Team Obama Justifies the Killing of a 16-Year-Old American The Atlantic. 24. oktoober 2012
  4. ↑ David Rose. CIA chiefs face arrest over horrific evidence of bloody 'video-game' sorties by drone pilots Daily Mail. 21. oktoober 2012
  5. ↑ Leon Watson. America's deadly double tap drone attacks are 'killing 49 people for every known terrorist in Pakistan Daily Mail. 25. september 2012
  6. ↑ Glenn Greenwald. U.S. again bombs mourners Salon. 4. juuni 2012
  7. ↑ Jo Becker ja Scott Shane. Secret ‘Kill List’ Proves a Test of Obama’s Principles and Will The New York Times. 29. mai 2012
  8. ↑ Martin Khor. Drone Strikes Very Much a Human Rights Issue Global Research. 9. august 2012
  9. ↑ Anatole Kaletsky. The inverted hypocrisy of Republicans and Democrats Returners. 31. august 2012
  10. ↑ Beth Rowen. Super PACs Explained infoplease.com
  11. ↑ Lawrence Lessig. The tyranny of tiny minds and big money Salon. 5. veebruar 2012

Välislingid

Eelnev
George Bush 		Ameerika Ühendriikide president
Alates 2009. aastast 		Järgnev
Võimul
Ameerika Ühendriikide presidendi pitsat
Nobel
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Barack_Obama&oldid=4515326"