Normandia hertsogkond: erinevus redaktsioonide vahel
51. rida: | 51. rida: | ||
*[[Anjou dünastia]] |
*[[Anjou dünastia]] |
||
*[[Hauteville (perekond)]] |
*[[Hauteville (perekond)]] |
||
*[[Normanni vallutus Inglismaal]] |
|||
*[[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse]] |
|||
[[Kategooria:Normandia hertsogkond| ]] |
[[Kategooria:Normandia hertsogkond| ]] |
||
[[Kategooria:Lääne-Frangi riik]] |
[[Kategooria:Lääne-Frangi riik]] |
Redaktsioon: 6. november 2016, kell 20:43
Normandia hertsogkond | |
---|---|
| |
| |
Keskus: Rouen | |
Normandia hertsogkond oli hertsogkond Prantsusmaa põhjarannikul, aastatel 911 – 1469. Nime sai see selle järgi, et viikingeid kutsuti normannideks.
Normandia hertsogkond moodustus, kui Lääne-Frangi kuningas Charles III Lihtsameelne tunnistas 911. aastal Saint Clair-sur-Epte'i rahulepinguga viikingi väepealiku Rollo õigusi osale Neustria Roueni krahvkonnast, tulevase Normandia hertsogkonna tuumikust Inglise kanali ääres, mida viikingid olid koloniseerinud 8. sajandist alates. Rollo (Hrolf) tunnistas end kuningas vasalliks, lasi end ristida ning abiellus Charles III tütrega.
Normandia piirnes La Manche, Bretagne'i hertsogkonna, Mani saare, Orléansi, Île-de-France, Picardiega.
912. aastast oli pealinn Rouen.
11. sajandi Põhja-Prantsusmaa Anjou ja Normandia hertsogi dünastiate vahelises võimuvõitluses saavutas Normandia hertsog võidu Maine üle, sellest sai ka tugipunkt Normandia hertsogkonna valitsejale William Vallutajale Inglismaa vallutamisel 1066. aastal. 1066. aastal vallutas Normandia hertsog William Vallutaja Inglismaa kuningriigi ning tõusis Inglismaa troonile. Sellest ajast oli Normandia hertsog Inglise kuninga tiitel, kuigi 1204. aastal vallutas Prantsusmaa kuningas Philippe II Normandia, välja arvatud Kanalisaared.
1069. aastal linnaelanike ülestõusuga läks võim Maine linnas Hugh V 'ile (Anjou) kellest sai Maine hertsog, ning sama pärilusliini kaudu jäi Maine valitsema Anjou dünastia. Anjou dünastiast Geoffroy V abiellus 17. juunil 1128. aastal, Le Mansi katedraalis Inglismaa-Mathilde'ga (William Vallutaja lapselapsega), millest sai aluse Inglismaa kuninglik Plantagenet'i dünastia. Liidust 1130. aastal sündinud Henry II Plantagenet ristiti Le Mansi katedraalis ning 1154 päris ta ka Inglismaa kuningriigi trooni.
Normandia hertsogi tiitlit tarvitavad Suurbritannia valitsejad tänapäeval Kanalisaarte (Guernsey, Jersey) valitsejatena.
Normandia hertsogid
- Normandia hertsogid (earlid, jarlid)
- Rollo 911–927
- William I Pikkmõõk 927–942
- Richard I Kartmatu 942–996
- Richard II Hea 996–1027
- Richard III 1027
- Robert I 1027–1035
- William II 1035–1087
- Robert II Curthose 1087–1106
- William Rufus, regent 1096–1100
- William Clito, trooninõudleja 1106–1134
- Henry I 1106–1135
- William III Atheling, isa Henry I ülemvalitsuse all
- Blois' Stephen 1135–1144
- Anjou krahv, Geoffroy V 1144–1150 (jure uxoris)
- Henry II 1150–1189
- Henry Noor Kuningas, noore hertsogina 1170–1183
- Richard I Lõvisüda 1189–1199
- John Maata 1199–1216, kaotas Normandia 1204.
- Henry III 1216–1259, taassaavutas Normandia hertsogi tiitli 1259 Pariisi rahulepinguga.