Carl von Linné: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P ajakirjalt jutumärgid maha
183. rida: 183. rida:
==Vaata ka==
==Vaata ka==
*[[Linné Ühing]]
*[[Linné Ühing]]
*"[[Species plantarum]]"


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 5. november 2016, kell 18:12

Carl von Linné
Carl von Linné autogramm

Carl von Linné (ladina keeles Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.

Nimi

Teadlast nimetatakse mitmeti: Carl Linnaeus, Carolus Linnaeus, Carl von Linné, Carl Linné ja Karl Linné. Ise kasutas ta oma töödes alati varianti Carolus Linnaeus.

Ta kirjutas enamiku oma teadustööd ladina keeles, kuid piisavalt kirjutas ka rootsi keeles, olles näiteks üks esimesi, kes tarvitas rootsi keeles sõna "bioloogia".

Sel ajal rootslastel üldjuhul polnud perekonnanimesid. Inimesi kutsuti ees- ja isanime järgi. Näiteks Carli vanaisa oli Ingemar Bengtsson (Bengti poeg). Tema isa oli Nils Ingemarsson (Ingemari poeg).

Perekonnanime läks vaja ainult ülikooli immatrikuleerimisel. Kellel seda polnud, võis selle võtta üsna suvaliselt, kuid akadeemilises maailmas eelistati ladinakeelseid nimesid. Kui Nils Ingemarsson astus Lundi ülikooli, valis ta nimeks Linnaeus pere omanduses oleva Linnegårdi talu järgi ("linn" on arhailine vorm sõnast "lind", mis tähendab rootsi keeles pärna). Niisiis oli nii isa kui poja kodanikunimi Linnaeus.

Aastal 1757 tõsteti Carl aadliseisusse. 1761 lühendas ta oma nime Linnéks ja lisas sellele "von" aadliseisuse tähistamiseks. Sellepärast ei ole kohane nimetada teda Carl (von) Linnéks, kui juttu on ajast enne aadlikuks saamist.

Londonis asuv Londoni Linné Ühing, Linnean Society of London, annab välja ajakirja The Linnean, medalit Linnean Medal jne.

Elulugu

Systema Naturæ 1758. aasta väljaande tiitelleht

Aastal 1735 ilmus Hollandis tema teose "Systema Naturae" esimene trükk, mis pani aluse nüüdisaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Esimeses trükis oli raamatul vaid 11 lehekülge. 1758. aastal ilmunud 10. trükis oli kirjeldatud juba umbes 4400 loomaliiki ja 7700 taimeliiki. Seal olid varasemad paljusõnalised nimetused asendatud kahesõnaliste, binaarsete liiginimetustega. Tema kirjeldatud liigid on tähistatud lühendiga L..

Linné oli esimene, kes kirjeldas inimest kui liiki. Inimese kui Homo sapiensi pani ta oma süsteemi esikloomaliste alla. Inimese kirjeldamisega samal viisil, nagu kirjeldatakse loomi ja taimi, aitas ta kaasa inimese päritolu väljaselgitamisele tulevikus.

1741. aastal omandas ta Uppsala ülikoolis doktorikraadi meditsiinis.

Ta pööras ümber Anders Celsiuse kasutusele võetud termomeetriskaala, mis omandas sellega tänapäeval kasutatava kuju.

Linné oli Rootsi Teaduste Akadeemia esimene president ning kuninga ihuarst.

26. juunil 1739 abiellus ta Sara Elisabeth Moræaga. Sellest abielust sündis kaks poega ja viis tütart, kellest täiskasvanuks sai üks poeg ja neli tütart. Tema poeg Carl Linné noorem sai samuti botaanikuks ja kõrgkooli õppejõuks, aga ta suri lastetuna ja sellepärast on Linné sugu meesliinis välja surnud.

Linnaeuse kirjeldatud roomajate loetelu[1]

 Pikemalt artiklis Linnaeuse poolt kirjeldatud roomajate loetelu

Tunnustused

Carl von Linné valiti 1769. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.

Mälestuse jäädvustamine

Tema auks on nimetatud asteroid 7412 Linnaeus ja Kuul asuv Linné kraater. Rootsi vanima botaanikaaia nimi on Linnaeuse aed, ehkki see on Linnést mõnevõrra vanem. Växjö ülikooli ja Kalmari kolledži ühinemisel tekkinud õppeasutus nimetati Linnaeuse ülikooliks.

Linnéd on kujutatud arvukatel Rootsi postmarkidel ja rahatähtedel. 1986 anti välja uus 100-kroonine rahatäht, millel on Linné portree, tema joonistus tolmlevatest taimedest, Linn aia vaade ja tema kirja pandud lause, mida tihti on nimetatud Linné deviisiks: "Omnia mirari etiam tritissima", mis tähendab "leia imesid kõiges, isegi kõige tavalisemates asjades".

Vaata ka

Viited

  1. Peter Uetz & Jakob Hallermann, Linnaeus Roomajate andmebaas veebiversioon (vaadatud 05.01.2014) (inglise keeles)

Kirjandus

Välislingid