Nikolai Triik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Karin ekm (arutelu | kaastöö)
171 muudatust
PResümee puudub
49. rida: 49. rida:


==Isiklikku==
==Isiklikku==
Oli 1906–1910 abielus vene kunstniku Valentina Grekovaga. Aastatel 1911–1929 oli Nikolai Triik abielus nimeka ühiskonnategelase [[Mihkel Martna]] tütre Viktooria Martnaga, kes abiellus 1930 [[Eestimaa Päästmise Komitee]] liikme [[Konstantin Konik]]uga.<ref name="maaleht" /> Konik lapsendas Triigi tütre Kadri (1915–1992), kes abiellus Moskvas sündinud ja Eestisse opteerunud venelase Nikolai Kurjatoviga (1911–1976, eestistatult [[Nigul Kurdve]]) ning põgenes septembris 1944 Rootsi.<ref name="maaleht" /> 1960.−1970. aastate vahetusel külastas Kadri Kurdve Eesti NSVd ja käis ka Tallinna Riiklikus Kunstimuuseumis, kus huvitus eeskätt mälestustest oma isa Nikolai Triigi kohta.<ref name="maaleht" /> 1931. aastal abiellus Nikolai Triik [[Anna Triik-Põllusaar|Anna Triik-Põllusaarega]].
Oli 1706–1910 abielus vene kunstniku Valentina Grekovaga. Aastatel 1911–1929 oli Nikolai Triik abielus nimeka ühiskonnategelase [[Mihkel Martna]] tütre Viktooria Martnaga, kes abiellus 1930 [[Eestimaa Päästmise Komitee]] liikme [[Konstantin Konik]]uga.<ref name="maaleht" /> Konik lapsendas Triigi tütre Kadri (1915–1992), kes abiellus Moskvas sündinud ja Eestisse opteerunud venelase Nikolai Kurjatoviga (1911–1976, eestistatult [[Nigul Kurdve]]) ning põgenes septembris 1944 Rootsi.<ref name="maaleht" /> 1960.−1970. aastate vahetusel külastas Kadri Kurdve Eesti NSVd ja käis ka Tallinna Riiklikus Kunstimuuseumis, kus huvitus eeskätt mälestustest oma isa Nikolai Triigi kohta.<ref name="maaleht" /> 1931. aastal abiellus Nikolai Triik [[Anna Triik-Põllusaar|Anna Triik-Põllusaarega]].


== Looming ==
== Looming ==

Redaktsioon: 1. november 2016, kell 15:22

Nikolai Voldemar Triik
Nikolai Triik. Autoportree.
Sündinud 7. august, 1884
Tallinn, Eesti
Surnud 12. august 1940 (56-aastaselt)
Tallinn, Eesti
Rahvus Eestlane
Haridus Ants Laikmaa ateljeekool, Stieglitzi kunstikool, École des Beaux-Arts
Tegevusala Maal, joonistamine

Nikolai Voldemar Triik (7. august 1884 Tallinn – 12. august 1940 Tallinn) oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog.

Elukäik

Albumi "Noor-Eesti" III kaas. 1908.

Nikolai Triik sündis Tallinnas Niguliste tänaval rätsepmeiser Kusta Triigi esimese lapsena. Nikolai õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1901. aastal. Aastal 1901 astus Peterburi parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskooli, mille nimekirjast Nikolai Triik kustutati 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast. Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis ning 1906. aasta algusest Peterburis Josef Braszi ateljees.

1906. aasta kevadel sõitis Helsingisse, veetis koos Konrad Mäe ja Aleksander Tassaga suve Ahvenamaal ning sügisel astus Soome Kunstiühingu kooli. Sama aasta hilissügisel siirdus Pariisi, kus õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi), Académie Julian'is ning aastal 1907–1908 Ecole des Beaux-Arts'is Gabriel Ferrier'i juures.

1907. ja 1908. aasta suved veetis Triik Norras, kuhu umbes samal ajal siirdusid ka teised Pariisi eesti kunstnikekoloonia esindajad Jaan Koort, Konrad Mägi, Roman Nyman ning Aleksander Tassa, kõik innustatuna huvist põhjamaade kultuuri ja looduse vastu.[1] 1908. aasta sügisel läks kunstnik uuesti Peterburi ning täiendas end vabakuulajana Nikolai Roerichi juhendamisel Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli juures. Samas omandas ta graafikaalaseid teadmisi Peterburi Kunstiakadeemias professor B. Maté juures.[1]

Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus oli innukalt tegev kunstielu arendamisel. Kogus Eesti Rahva Muuseumile rahvakunstiesemeid ja aitas 1910. aastal korraldada II Eesti kunsti ülevaatenäitust, avaldas ajakirjanduses selgitavaid üleskutseid, valmistas näituse plakati kavandi ning osales praktilises organiseerimises. Lisaks esines ta näitusel ka kunstnikuna.

Alates 1905. aastast võttis ta osa Noor-Eesti väljaannete kujundamisest. Temalt pärinevad kaanejoonistused Noor-Eesti I ja III albumile.[1] Aastatel 1910–1911 juhatas ajakirja kunstiosakonda. Aastal 1910 sõitis Kopenhaagenisse ja sealt Berliini, kus jätkas enesetäiendamist ja loometööd. Seal kohtas ta 1913. aastal Põhja-Aafrika reisilt kodumaale tagasi pöörduvat Ants Laikmaad ning maalis tema portree [2]. Eestisse naasis ta samal, 1913. aastal.

Naasnuna töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. Oli aastast 1916 Eesti Kunstiseltsi nõukogu liige, 1919–1920 Haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja[3]. Osales kooliõpetajate pataljoni koosseisus Vabadussõjas.[4]

Aastast 1920 kunstiühingu Pallas liige. Aastal 1921 siirdus Tartusse, asus tööle kunstikoolis Pallas, juhatas seal aastatel 1922–1926 oma maaliateljeed ning oli ajuti ka graafikaõpetaja. Konrad Mägi haiguse ajal oli ajutiselt koolijuhataja kohusetäitja (1924–1925).

Aastatel 1926–1928 oli Tallinnas vabakunstnik.

1928 naasis Tartusse Pallasesse – esmalt graafika õppejõuna, järgmisest aastast maaliateljee juhatajana.

Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli.

1940. aasta veebruaris läks halva tervise tõttu kunstikoolist Pallas pensionile ja asus elama Tallinna sugulaste juurde, kus peagi suri.

Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul.

Isiklikku

Oli 1706–1910 abielus vene kunstniku Valentina Grekovaga. Aastatel 1911–1929 oli Nikolai Triik abielus nimeka ühiskonnategelase Mihkel Martna tütre Viktooria Martnaga, kes abiellus 1930 Eestimaa Päästmise Komitee liikme Konstantin Konikuga.[5] Konik lapsendas Triigi tütre Kadri (1915–1992), kes abiellus Moskvas sündinud ja Eestisse opteerunud venelase Nikolai Kurjatoviga (1911–1976, eestistatult Nigul Kurdve) ning põgenes septembris 1944 Rootsi.[5] 1960.−1970. aastate vahetusel külastas Kadri Kurdve Eesti NSVd ja käis ka Tallinna Riiklikus Kunstimuuseumis, kus huvitus eeskätt mälestustest oma isa Nikolai Triigi kohta.[5] 1931. aastal abiellus Nikolai Triik Anna Triik-Põllusaarega.

Looming

Lennuk. 1910.
Oskar Lutsu portree. 1928.

Nikolai Triigi looming on väga mitmekesine. Ta on loonud hulga portree- ja kompositsioonimaale, joonistusi, karikatuure ning maastikumaale.

Aktiivne loomeperiood sai alguse 1905. aastal, mil noor kunstnik alustas poliitilise sisuga joonistuste ja karikatuuride loomist Eesti satiiriväljaandeile[6]. Triik joonistas karikatuure ajakirjale Tapper ja pseudonüümi Waikne all Helsingis ilmunud väljaandele Kaak. Aastatel 1910–1920 valmisid temalt kaanejoonistus ja frontispiss Gustav Suitsu luulekogule "Tuulemaa" ja kaanejoonistused Marie Underi luuletuste väljaannetele.

Tema varasemale loomingule avaldas suunavat mõju sümbolism. See ilmneb eriti muistendiainelisi ja heroilisi võitlusstseene kujutavates kompositsioonides[6]. 1907 ja 1908 aastate suvede Norra reisidel sai Triik mõjutusi põhjamaisest rahvusromantismist.[7] Tuntuim selle perioodi töödest on Eesti Kunstimuuseumi maalikogus asuv "Dekoratiivne Norra maastik" (1908).[8] Oma tugevasti üldistatud vormikäsitluse ja dekoratiivse stiliseeringuga meenutavad selle perioodi teosed suuresti norralase Edvard Munchi töid.

1909–1910 lõi Triik mitmeid rahvusromantilises laadis kompositsioone. Parimad näited on "Sõttaminek", "Lennuk" ja "Võitlus".

Nikolai Triigist kujunes oma ajastu hinnatuim portretist. Noorema ea töödest on märkimisväärne Juhan Liivi portree, söejoonistus 1909. aastast. Sama õnnestunud on kolm aastat hiljem 1912 valminud Mihkel Martna portree. Aastatel 1926–1934 valmis veel hulk söe- ja sangviinijoonistusi tuntud ühiskonnategelastest: A. H. Tammsaare, Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt. Õlimaali tehnikas teostatud portreedest on tippteosteks Ants Laikmaa (1913) ja proua Lüüsi portreed (1917).

Järk-järgult muutus kunstniku kujutluslaad ekspressiivsemaks. Kunstniku fantaasia ja loomingulisus tuleb hästi esile tema graafilistes töödes nagu "Vabaduse sünd" (1919) ja "Uluv koer" (1921). Pärast 1919. aasta Eesti kunsti ülevaatenäitusel talle osaks saanud kriitikat, kunstniku loomingu haare mõnevõrre ahenes[6]. Huvitava lõigu tema hilisemas loomingus moodustavad arvukad karakteriseeritud porteejoonistused [6], mis on teostatud enamikus grafiit- ja punase pliiatsiga, söe või sangviiniga. [1] Valmisid portreed Oskar Lutsust (1928), Gustav Suitsust (1933) ja Hugo Raudsepast(1932).

Nikolai Triigi 1930ndate aastate loomingu parimateks saavutusteks on maastikud Saaremaalt, Rutjalt, Leetse-Lepikult jm.[1] Kunstniku lemmikmotiivideks on üksikud mändidegrupid, lagedad rannaribad merega ja aiamotiivid kaharate puudega esiplaanil. Eriline koht Triigi maastike hulgas kuulub talvistele Tartu vaadetele "Talvine Tartu Emajõega", "Tartu sadam".

Portreed

Aleksander Tassa portree. 1905.

Maalid

"Soome maastik", 1914.

Tušijoonistused

  • Katastroof. Tušš, guašš, paber. 1917
  • Ulguv koer. Tušš, seepia, guašš, paber. 1921
  • Suurlinn. Tušš, seepia, pliiats, guašš, paber. 1913
  • Jaht. Tušš, seepia, tempera, lakk, papp. 1913
  • Alevi kõrts. Tušš, seepia, guašš, paber. 1913

Akvarellid

"Võitlus hüdraga".
  • Deemon. Akvarell, tempera, paber. 1911–1912
  • Deemon ja Tamara. Akvarell, tempera, paber. 1911–1912
  • Surm ja väsinu. Akvarell, tempera, paber. 1911–1912
  • Surma lõikus. Akvarell, tempera, paber. 1911–1912
  • Surma viis I. Akvarell, tempera, paber. 1911–1912
  • Tamara tants I. Akvarell, tempera, paber. 1911–1912
  • Tamara tants II. Akvarell, tempera, paber. 1911–1912

Trükised

  • Tulekandja. Albumi "Noor-Eesti" I, kaas. Trükis. 1905
  • Album "Noor-Eesti" III, kaas. Trükis. 1908
  • Ajakiri Noor-Eesti, kaas. Trükis. 1910–1911
  • G. Suits "Tuulemaa" kaas. Trükis. 1913
  • Album "Noor-Eesti" V, kaas. Trükis. 1915
  • Album "Siuru" I, kaas. Trükis. 1917
  • M. Under "Eelõitseng", kaas. Trükis

Vaata ka

Kirjandus

  • Alfred Waga, “Nikolai Triik” (monograafia). Loodus, Tartu/Tallinn 1939
  • Evi Pihlak, “Nikolai Triik 1884–1940” (monograafia). Kunst, Tallinn 1969
  • Evi Pihlak, “Nikolai Triik inimese kujutajana” (album). Kunst, Tallinn 1985

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Nikolai Triik, Tallinna Riiklik Kunstimuuseum, kataloog, Tallinn, 1959
  2. ↑ Ants Laikmaa portee, EKM M 87
  3. ↑ Maalikunstnik Nikolai Triik, 25.06.1919, Maaliit
  4. ↑ Kunstnikud sõjaväljal – Tallinna Teataja, 1.02.1919
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 Küllo Arjakas, Konstantin Konik – riigimees heitliku saatusega, Maaleht, 24.02.2013
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 Eesti Kunsti ja Arhitektuuri Biograafiline Leksikon, Tallinn, 1996, lk 540
  7. ↑ Kersti Koll, Norra mõju eesti kunstis, Kultuurileht, 30.06.1995
  8. ↑ MUIS

Välislingid

Pallase koolkond
Maal ja graafika
Priidu Aavik  · Ida Emilie Adamson  · Eduard Ahas  · Ellinor Aiki  · Peet Aren  · Aino Bach  · Leopold Ennosaar  · Nigul Espe  · Jaan Grünberg  · Eerik Haamer  · Hedda Hacker  · Ernst Hallop  · Helgi Hirv  · Friedrich Hist  · Alo Hoidre  · Valve Janov  · Andrus Johani  · Silvia Jõgever  · Richard Kaljo  · Hilda Kamdron  · Ott Kangilaski  · Viktor Karrus  · Elmar Kits  · Linda Kits-Mägi  · Raoul Kernumees  · Alfred Kongo  · Georg Krug  · Nikolai Kummits  · Eduard Kutsar  · Endel Kõks  · Kaja Kärner  · Arkadio Laigo  · Silvia Leitu  · Elmar Leppik  · Erich Leps  · Pauline Elfriede Leps-Estam  · Kaarel Liimand · Vergine Liiv-Hillep  · Selma Loog · Karin Luts  · Natalie Mei  · Aarne Miikmaa  · Hilda Mikkelsaar  · Lepo Mikko  · Hando Mugasto  · Juhan Muks  · Konrad Mägi  · Ella Mätik · Helene Mölder  · Gunnar Neeme  · Lydia Nirk-Soosaar  · Villem Ormisson  · Rudolf Paris  · Erich Pehap  · Agu Peerna  · Karl Pärsimägi  · Juhan Püttsepp  · Felix Randel  · Gustav Raud  · Eduard Rüga  · Johannes Saal  · Lembit Saarts  · Richard Sagrits  · Rudolf Sepp  · Karin Siim-Juse  · Ardo Sivadi  · Ülo Sooster  · Harald Tannberg  · Aleksander Tassa  · Kristjan Teder  · Eduard Timberman  · Salome Trei  · Nikolai Triik  · Anna Triik-Põllusaar  · Anu Uustalu  · Richard Uutmaa  · Ado Vabbe  · Lüüdia Vallimäe-Mark  · Aleksander Vardi  · Agaate Veeber  · Kuno Veeber  · Arno Vihalemm  · Johannes Võerahansu  · Valdemar Väli
Skulptuur
Vaata lisaks
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Nikolai_Triik&oldid=4509910"