Madalmaad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 1. november 2016, kell 15:19

See artikkel räägib ajaloolisest piirkonnast; Madalmaade all võidakse mõista ka tänapäeva riiki Madalmaade Kuningriiki või tänapäeva maad Hollandit

Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.

Madalmaade piirkonda kuulusid ajaloolised piirkonnad Zeeland, Holland ja Friisimaa ning piirnes läänes Flandria ja idas Saksimaaga.

Madalmaade põhja- ja lõunaosa eraldusid Hollandi iseseisvussõja ajal, kui kujunesid välja usulised erinevused. Põhjaprovintsides võitis kalvinism, lõunas jäi alles katoliiklus. 1579. aastal sõlmiti Lõuna provintside vahel Arrasi unioon, mille eesmärgiks oli leppe sõlmimine katoliikliku Hispaania kuningaga. Põhja provintsid sõlmisid 1581. aastal Utrechti uniooni, et viia iseseisvussõda võiduka lõpuni.

Ajalugu

Reini jõest lõuna pool asuvad Madalmaade territooriumid kuulusid Rooma Impeeriumi ajal Gallia Belgica provintsi koosseisu ning seal elutsesid erinevad germaani hõimud, lõuna pool aga gaulid, kes aja jooksul segunesid germaani hõimudega.

Keskajal olid Põhjamere ääres asetsevad Madalmaad, Calais'st ülespoole Saksamaa erinevate vürstiriikide ja piiskopkondade osa (Ost-Fryslan) ning kuulus Brabanti ja Burgundia hertsogi ja Saksa Rahva Püha Rooma Riigi valduste hulka.

14. ja 15. sajandil omandasid Burgundia hertsogid Philippe Julge ja Charles Südi abielude kaudu Flandria (Belgia) ja Hollandi (Burgundia Madalmaad). Osa (kuid mitte kõik) nendest territooriumidest pärisid aastal 1384 pärast Flandria krahvi Louis II surma Burgundia hertsogid, Prantsuse kuningliku Valois dünastia noorem haru Valois-Burgundia dünastia. Louis' pärijanna, Flandria krahvinna Marguerite III abiellus aastal 1369 Philippe Julgega, kuningas Jean II noorema poja ja esimese Valois Burgundia hertsogiga Dijonis, kes seega päris Flandria krahvkonna. Flaami krahvlik Dampierre dünastia oli Prantsuse vasall, kes haldas territooriumi ümber jõukate linnade Brugge ja Genti, kuid ka külgnevaid maid endises Alam-Lotringis Schelde jõest idas ("Keiserlik Flandria"), sealhulgas Mecheleni eksklaavi, mis oli Saksa-Rooma riigi lään, ja lisaks naabruses asuvat Prantsuse Artois krahvkonda. Koos nendega algas Burgundia valitsemise ajastu Madalmaades.

Saksa kuningas Karl V järglased ei suutnud friislasi ja Gelderseni maid alistada ega maad vallutada. Maa-ala vallutasid ja ühendasid alles Habsburgide dünastia esindajad 1540. aastal.

16. sajandil Madalmaade majanduslikus arengus kujunesid välja piirkondlikud erinevused: Põhja, rannikuäärsetes provintsides Hollandis ja Zeelandis oli arenenud kaubandus ja meresõit. Lõunamaades, mandriosas: Flandrias ja Brabantis, oli arenenud manufaktuuritööstus. Osades provintsides jäi valitsevaks põllumajandus. Kaubanduse ja tööstuse arenguga seoses tugevnes ka elanikkonna kodanlususe klass.

Madalmaade ülestõus

Pikemalt artiklis Madalmaade ülestõus, Oranje Willem, Ühinenud Provintside Vabariik

1556. aastal läksid Madalmaad Hispaania kuninga ja Burgundia hertsogiks saanud katoliku usku Felipe II võimu alla. 1555. aastatest oli aga levinud Madalamaades reformatsiooni tulemusel, kalvinism. 1561. aastal toimunud rahvarahutustele vastasid Hispaania võimud vägivallaga. Reformatsiooni Põhja-Madalmaades toetasid ka Hispaania ülemvõimuga rahulolematud aadlikud, milles juhtivat osa aga reformatsioonis etendasid Oranje Willem, krahv Egmont ja krahv Hoorn.

1565. aastal sõlmiti opositsiooniliste aadlike liit ning 1566. aastal esitati manifest, milles nõuti Madalmaade vabaduse taastamist, protestantide vastaste seaduse pehmendamist, generaalstaatide kokku kutsumist. 1565. aasta augustis algas ülestõus, mille rahustamiseks lubas Parma Margarete lõpetada inkvisitsiooni tegevuse ja anda amnestia ülestõusnutele. 1567. aastal saabus Hispaania karistusvägedega madalmaadesse hertsog Alba ning kehtestas terrorirežiimi, saades ka Madalmaade asevalitsejaks. 1572. aastal puhkes uus Hispaania-vastane ülestõus ja Oranje Willem kuulutati Hollandi vägede ülemjuhatajaks.

Põhja-Madalmaad

Pikemalt artiklis Hollandi Vabariik, Seitseteist provintsi

Pärast Madalmaadel toimunud Felipe II vastast Madalmaade ülestõusu, eraldus Madalmaade põhjaosa lõunaosast, 1579 moodustasid Madalmaade põhjapoolsed protestantlikud Seitseteist provintsi Utrechti uniooni, milles lubasid üksteist toetada sõjategevuses katoliku Hispaania vastu. Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks. 22. juulil 1581 leppisid kõik Utrechti liidu provintsid kokku Hollandi iseseisvusdeklaratsiooni teksti, mille formaalsed allkirjastasid Hollandi generaalstaadid 16. juulil 1581 Antwerpenis ning kuulutas 26. juulil 1581 välja iseseisvuse ja Hollandi Vabariigi. 1584. aastast alates juhtis Madalmaade vabadusvõitlust Oranje Mauritz, 1609. aastal sõlmiti rahu Itaalia ja Madalmaade vahel. Lõplikult kuulutati Holland iseseisvaks, Kolmekümneaastane sõja lõpetanud Vestfaali rahuga.

Pärast Kaheksakümneaastast sõda (1568–1648), saavutas Holland lõpliku iseseisvuse ning algas Hollandi kuldaeg, millega kaasnes suur majanduslik ja kultuuriline õitseng, mis kestis kuni 17. sajandini.

Lõuna-Madalmaad

Pikemalt artiklis Lõuna-Madalmaad, Flandria

Hispaania pärilussõja käigus langes Madalmaade lääneosa (Lõuna-Madalmaad) Austria Habsburgide võimu alla,

Alates 1795. aastast langes põhjaosa uuesti prantsuse võõrvõimu alla ning vabanes alles pärast Napoleoni kaotust Waterloo lahingus 1815. aastal. 1815. aasta Viini kongressi tulemusena moodustati Madalmaade Kuningriik.

Välislingid

Vaata ka

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 Madalmaade piirkonda kuulusid ajaloolised piirkonnad [[Zeeland]], [[Holland]] ja [[Friisimaa]] ning piirnes läänes [[Flandria]] ja idas [[Saksimaa|Saksimaaga]].
 [[File:NasaBenelux.jpg|200px|thumb|Madalmaad, vaade kosmosest]]
-Madalmaade põhja- ja lõunaosa eraldusid Hollandi iseseisvussõja ajal, kui kujunesid välja usulised erinevused. Põhjaprovintsides võitis [[kalvinism]], lõunas jäi alles [[katoliku usk|katoliiklus]]. 1579. aastal sõlmiti Lõuna provintside vahel Arrasi unioon, mille eesmärgiks oli leppe sõlmimine katoliikliku Hispaania kuningaga. Põhja provintsid sõlmisid 1581. aastal Utrechti uniooni, et viia iseseisvussõda võiduka lõpuni.
+Madalmaade põhja- ja lõunaosa eraldusid Hollandi iseseisvussõja ajal, kui kujunesid välja usulised erinevused. Põhjaprovintsides võitis [[kalvinism]], lõunas jäi alles [[katoliku usk|katoliiklus]]. 1579. aastal sõlmiti Lõuna provintside vahel [[Arrasi unioon]], mille eesmärgiks oli leppe sõlmimine katoliikliku Hispaania kuningaga. Põhja provintsid sõlmisid 1581. aastal [[Utrechti unioon]]i, et viia iseseisvussõda võiduka lõpuni.
 [[File:Netherlands 1559-1608.jpg|pisi|Madalmaad aastatel 1559–1608]]
@@ 16. rida: / 16. rida: @@
 [[14. sajand|14.]] ja [[15. sajand]]il omandasid [[Burgundia hertsog]]id [[Philippe Julge]] ja [[Charles Südi]] abielude kaudu [[Flandria]] (Belgia) ja [[Holland]]i ([[Burgundia Madalmaad]]). Osa (kuid mitte kõik) nendest territooriumidest pärisid aastal 1384 pärast [[Flandria krahv]]i [[Louis II (Flandria krahv)|Louis II]] surma [[Burgundia hertsogkond|Burgundia]] hertsogid, Prantsuse kuningliku [[Valois'd|Valois dünastia]] noorem haru [[Valois-Burgundia dünastia]]. Louis' pärijanna, Flandria krahvinna [[Marguerite III, Flandria krahvinna|Marguerite III]] abiellus aastal 1369 [[Philippe Julge]]ga, kuningas [[Jean II (Prantsusmaa)|Jean II]] noorema poja ja esimese Valois Burgundia hertsogiga [[Dijon]]is, kes seega päris [[Flandria krahvkond|Flandria krahvkonna]]. Flaami krahvlik [[Dampierre dünastia]] oli Prantsuse [[vasall]], kes haldas territooriumi ümber jõukate linnade [[Brugge]] ja [[Gent]]i, kuid ka külgnevaid maid endises [[Alam-Lotring]]is [[Schelde]] jõest idas ("Keiserlik Flandria"), sealhulgas [[Mechelen]]i eksklaavi, mis oli Saksa-Rooma riigi lään, ja lisaks naabruses asuvat Prantsuse [[Artois krahvkond]]a. Koos nendega algas Burgundia valitsemise ajastu Madalmaades.
-[[Saksa kuningas]] [[Karl V]] järglased ei suutnud [[friislased|friislasi]] ja [[Geldersen]]i maid alistada ega maad vallutada. Maa-ala vallutasid ja ühendasid alles [[Habsburgid]]e dünastia esindajad [[1540]]. aastal.
+[[Saksa kuningas]] [[Karl V]] järglased ei suutnud [[friislased|friislasi]] ja [[Gelderni hertsogkond|Geldersen]]i maid alistada ega maad vallutada. Maa-ala vallutasid ja ühendasid alles [[Habsburgid]]e dünastia esindajad [[1540]]. aastal.
-[[16. sajand]]il Madalmaade majanduslikus arengus kujunesid välja piirkondlikud erinevused: Põhja, rannikuäärsetes provintsides [[Holland]]is ja [[Zeeland]]is oli arenenud kaubandus ja meresõit. Lõunamaades, mandriosas: [[Flandria]]s ja [[Brabant]]is, oli arenenud manufaktuuritööstus. Osades provintsides jäi valitsevaks põllumajandus. Kaubanduse ja tööstuse arenguga seoses tugevnes ka elanikkonna [[kodanlus]]use klass.
+[[16. sajand]]il Madalmaade majanduslikus arengus kujunesid välja piirkondlikud erinevused: Põhja, rannikuäärsetes provintsides [[Holland]]is ja [[Zeeland]]is oli arenenud kaubandus ja meresõit. [[Lõuna-Madalmaad|Lõunamaades]], mandriosas: [[Flandria krahvkond|Flandria]]s ja [[Brabanti hertsogkond|Brabant]]is, oli arenenud manufaktuuritööstus. Osades provintsides jäi valitsevaks põllumajandus. Kaubanduse ja tööstuse arenguga seoses tugevnes ka elanikkonna [[kodanlus]]use klass.
 [[Pilt:WilliamOfOrange1580.jpg|thumb|left|[[Oranje Willem]]]]
@@ 30. rida: / 30. rida: @@
 {{Vaata|Hollandi Vabariik}}, ''[[Seitseteist provintsi]]''
 Pärast Madalmaadel toimunud [[Felipe II]] vastast [[Madalmaade ülestõus]]u, eraldus Madalmaade põhjaosa lõunaosast, [[1579]] moodustasid Madalmaade põhjapoolsed [[protestantism|protestantlikud]] [[Seitseteist provintsi]] [[Utrechti unioon]]i, milles lubasid üksteist toetada sõjategevuses [[katoliku kirik|katoliku]] Hispaania vastu. Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks. [[22. juuli]]l [[1581]] leppisid kõik Utrechti liidu provintsid kokku [[Hollandi iseseisvusdeklaratsioon]]i teksti, mille formaalsed allkirjastasid [[Hollandi generaalstaadid]] [[16. juuli]]l 1581 [[Antwerpen|Antwerpenis]] ning kuulutas [[26. juuli]]l [[1581]] välja iseseisvuse ja [[Hollandi Vabariik|Hollandi Vabariigi]]. 1584. aastast alates juhtis Madalmaade vabadusvõitlust [[Oranje Mauritz]], 1609. aastal sõlmiti rahu Itaalia ja Madalmaade vahel. Lõplikult kuulutati Holland iseseisvaks, [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastane sõja]] lõpetanud [[Vestfaali rahu]]ga.
-[[Pilt:OoNL1786.png|pisi|[[Austria Holland]], 1786. aastal]]
+[[Pilt:OoNL1786.png|pisi|[[Austria Madalmaad]], 1786. aastal]]
 Pärast [[Kaheksakümneaastane sõda|Kaheksakümneaastast sõda]] ([[1568]]–[[1648]]), saavutas Holland lõpliku iseseisvuse ning algas [[Hollandi kuldaeg]], millega kaasnes suur majanduslik ja kultuuriline õitseng, mis kestis kuni [[17. sajand]]ini.
@@ 42. rida: / 42. rida: @@
 == Vaata ka ==
 *[[Madalmaade Kuningriik]]
-*[[Austria Holland]]
+*[[Austria Madalmaad]]
 *[[Burgundia Madalmaad]]
 [[Kategooria:Euroopa ajaloolised piirkonnad]]