Erinevus lehekülje "Otto I (Saksa-Rooma keiser)" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
resümee puudub
[[File:Die deutschen Kaiser Otto der Große.jpg|pisi|]]
 
[[File:Holy Roman Empire 11th century map-en.svg|thumb|Saksa-Rooma riik Otto I valitsusajal ja [[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)|Konrad II]] valitsusajal ca 1000. aastal]]
'''Otto I''' (ka '''Otto Suur''') ([[912]]–[[973]]) oli [[Saksa kuningas]] alates [[936]] ja [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] [[962]]–[[973]].
 
 
==Saksa kuningana==
[[Pilt:HRR 10Jh.jpg|thumb|200px|right|[[Saksamaa kuningriik|Saksamaa kuningriigi]] kaart [[Saksi dünastia]]st Otto I Suure valitsemise ajal aastal 972 (tumesinine) ja keisririigi edasine laienemine kuni [[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)|Saali Konradi]] valitsemiseni]]
Otto kindlustas [[Saksamaa kuningriik|Saksamaa kuningriigis]] oma võimu laiendades selleks kiriku ja piiskoppide[[vürst-piiskop]]pide võimu ning laiendas nende õigusi nende võimualadel, saavutades nende toe võitluses riigi [[aristokraatia]], [[hertsog]]itega. Otto nimetas ise ametisse piiskoppe ja abte ning nimetas kirikutegelasi riiklikesse ametitesse.
 
[[Saksamaa kuningriik|Saksa kuningriigi]] [[hõimuhertsogkonnad]] keisririigi sees omasid tugevaid ja võimsaid [[hertsog]]eid (algselt väepealikke), kes seisid alati enne oma [[hertsogkond|hertsogkonna]] kui keisririigi "[[riiklik huvi|riikliku huvi]]" eest. [[Saksi dünastia|Ottoonide]] ([[Saksimaa hertsogiriik|Saksi]]) kuningas [[Heinrich I (Saksa kuningas)|Heinrich I Linnupüüdja]] ja veelgi enam tema poeg, keiser Otto I nõrgendasid nende võimu, andes ustavatele piiskoppidele keisrimaid ja annetades neile ''[[regalia]]'' privileege. Erinevalt hertsogitest ei saanud nad jätta pärilikke tiitleid ja maid oma järglastele. Selle asemel reserveerisid keisrid piiskoppidele oma [[erakirik]]u teostamise, trotsides asjaolu, et [[kanooniline õigus|kanoonilise õiguse]] järgi olid need rahvusülese [[katoliku kirik]]u osa. See kohtas kasvavat vastuseisu [[paavst]]ide poolt, tipnedes ägeda [[Investituuritüli]]ga aastal 1076. Sellest hoolimata jätkasid keisrid suurte territooriumite andmist kõige tähtsamatele (pea)piiskoppidele. Piiskopitoolile antud vahetu territoorium muutus siis vürstlikuks diötseesiks või piiskopkonnaks (''Fürstbistum'').
 
Otto I järkas kuningriigi territooriumi laiendamist, vallutusretkedega [[polaabid]]e aladele (hilisema [[Pommeri]] aladel) ning moodustas vallutatud aladel 2 uut piiri[[Mark (territoorium)#Hilisemad keskaegsed margid|mark]]i ja ristiusu levitamiseks uutel aladel [[968]]. aastal [[Magdeburgi peapiiskopkond|Magdeburgi peapiiskopkonna]].
 
[[Pilt:Otto I Manuscriptum Mediolanense c 1200.jpg|thumb|Otto I võit [[Itaalia kuningriik|Itaalia]] [[Itaalia kuningas|kuninga]] [[Berengar II]] üle]]
==Itaalia kuningana==
Aastal [[950]] mürgitati [[Itaalia kuningas]] [[Lothar II (Itaalia)|Lothario II]]. Koos oma poja [[Adalberto]]ga kuningaks saanud [[Berengario II]] tegi Lothario lesele Adelheidile ettepaneku abielluda Adalbertoga. Kui Adelheid sellest keeldus, vangistas Berengario Adelheidi [[951]] [[Garda]] lossi torni. Adelheidil õnnestus põgeneda ning ta siirdus koos tütre [[Itaalia Emma|Emmaga]] [[Canossa]]sse. Sealt kutsus ta appi [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] Otto I, kes oli kasvatanud Adelheidi venda [[Konrad III (Burgundia)|Konradit]]. Otto saavutas Berengario üle võidu, abiellus ta [[951]] kuningalinnas [[Pavia]]s Adelheidiga, võttis [[Pavia]]s [[Lombardia raudkroon]]i rivaalitseva [[Ivrea]] markkrahvi [[Berengar II (Itaalia)|Berengari]] eest ning hakkas ise [[Lombardia]]-Itaalia kuningaks, jättes asekuningaks Berengari. [[952]]. aastal [[Augsburg]]is toimunud Saksa-Rooma riigipäeval tehtud otsuse järgi säilitas Berengar II Itaalia, kuid pidi loobuma Itaalia kuningriigi [[Verona mark|Verona margist]]. Viimane liideti Otto venna hertsog [[Heinrich I (Baieri)|Heinrich I]] valitsetava [[Baieri hertsogkond|Baieri hertsogkonnaga]]. Samal ajal liideti Verona margiga ka [[Istria mark]], millest sai selle üks krahvkondi. Aastatel [[952]]–[[975]] (teistel andmetel [[951]]–[[962]]) olid nii [[Kärnteni mark]] kui Verona mark [[Baieri hertsog]]ite kontrolli all, moodustades massiivse Itaalia, Saksamaa ja slaavi lääni, mida valitsesid sakside [[Saksi dünastia|Ottoonide dünastia]] sugulased.
 
Aastal [[950]] mürgitati [[Itaalia kuningas]] [[Lothar II (Itaalia)|Lothario II]]. Koos oma poja [[Adalberto]]ga kuningaks saanud [[Berengario II]] tegi Lothario lesele Adelheidile ettepaneku abielluda Adalbertoga. Kui Adelheid sellest keeldus, vangistas Berengario Adelheidi [[951]] [[Garda]] lossi torni. Adelheidil õnnestus põgeneda ning ta siirdus koos tütre [[Itaalia Emma|Emmaga]] [[Canossa]]sse. Sealt kutsus ta appi [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] Otto I, kes oli kasvatanud Adelheidi venda [[Konrad III (Burgundia)|Konradit]]. Otto saavutas Berengario üle võidu, abiellus ta [[951]] kuningalinnas [[Pavia]]s Adelheidiga, võttis [[Pavia]]s [[Lombardia raudkroon]]i rivaalitseva [[Ivrea]] markkrahvi [[Berengar II (Itaalia)|Berengari]] eest ning hakkas ise [[Lombardia]]-Itaalia kuningaks, jättes asekuningaks Berengari. [[952]]. aastal [[Augsburg]]is toimunud Saksa-Rooma riigipäeval tehtud otsuse järgi säilitas Berengar II Itaalia, kuid pidi loobuma Itaalia kuningriigi [[Verona mark|Verona margist]]. Viimane liideti Otto venna hertsog [[Heinrich I (Baieri)|Heinrich I]] valitsetava [[Baieri hertsogkond|Baieri hertsogkonnaga]]. Samal ajal liideti Verona margiga ka [[Istria mark]], millest sai selle üks krahvkondi. Aastatel [[952]]–[[975]] (teistel andmetel [[951]]–[[962]]) olid nii [[Kärnteni mark]] kui Verona mark [[Baieri hertsog]]ite kontrolli all, moodustades massiivse Itaalia, Saksamaa ja slaavi lääni, mida valitsesid sakside [[Saksi dünastia|Ottoonide dünastia]] sugulased.
[[Pilt:Otto I Manuscriptum Mediolanense c 1200.jpg|thumb|left|Otto I võit [[Itaalia kuningriik|Itaalia]] [[Itaalia kuningas|kuninga]] [[Berengar II]] üle]]
Viimane liideti Otto venna hertsog [[Heinrich I (Baieri)|Heinrich I]] valitsetava [[Baieri hertsogkond|Baieri hertsogkonnaga]]. Samal ajal liideti Verona margiga ka [[Istria mark]], millest sai selle üks krahvkondi. Aastatel [[952]]–[[975]] (teistel andmetel [[951]]–[[962]]) olid nii [[Kärnteni mark]] kui Verona mark [[Baieri hertsog]]ite kontrolli all, moodustades massiivse Itaalia, Saksamaa ja slaavi lääni, mida valitsesid sakside [[Saksi dünastia|Ottoonide dünastia]] sugulased.
[[Pilt:Markgraftschaft Meissen 1000.PNG|thumb|200px|[[Meißeni markkrahvkond]] aasta 1000 paiku]]
Otto I võitis [[Saksamaa kuningriik]]i [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabimaa]]le tunginud [[Ungari vürstiriik|ungarlasi]] [[955]]. aastal toimunud (''Lechfeld''i) [[Lechi lahing (955)|Lechi lahingus]] [[Augsburg]]i piiranud, tehes sellega lõpu nende rüüstamistele [[Kesk-Euroopa]]s. [[Ungarlased]] jäid paikseks ning kristianiseerusid [[10. sajand|järgneva sajandi]] jooksul.
 
 
[[965]]. aastal loodi keiser Otto I poolt [[lääneslaavlased|lääneslaavlaste]] alale [[Meißeni markkrahvkond]].
[[File:Holy Roman Empire 11th century map-en.svg|thumb|200px|right|Saksa-Rooma riik Otto I valitsusajal ja [[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)|Konrad II]] valitsusajal ca 1000. aastal]]
 
==Saksa-Rooma keisrina==
 
{{algus}}
<table border>
 
<tr>
<td rowspan=2>Eelnev:<br>'''[[Heinrich Linnupüüdja]]'''</td>
<td>'''[[Saksi hertsogkond#Liudolfingi dünastia valitsusaeg|Saksi]] [[Saksi hertsog|hertsog]]''' <br> [[936]]–[[973]]</td>
<td>Järgnev:<br>'''[[Bernhard I (Saksi)|Bernhard I]]'''</td>
<tr>
59 868

muudatust

Navigeerimismenüü