Rokokoo: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 28. oktoober 2016, kell 00:08

Rokokoo (prantsuse keeles rococo, mis tuleneb sõnadest rocaille ja coquilles) kasvas välja hilisbarokki kunstist. Lühike, ent hiilgav, stiili õitseaeg valitses Euroopas aastatel 1730–1780^[viide?]. Sõna tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias.

See mõjutas sealhulgas paljusid aspekte kunstis: maali, skulptuuri, arhitektuuri, sisekujundust, sisustust, kirjandust, muusikat ja teatrit. See oli 18. sajandi alguse Pariisi vastureaktsioon barokki suursugususele, sümmeetriale ja rangetele eeskirjadele, seda eriti Versailles' lossis. Rokokoo kunstnikud ja arhitektid kasutasid rohkem mängulisemat, vaimukamat, naljakamat, priskemat ja graatsilisemat lähenemist kui barokk. Nende stiil oli ehitud, kus kasutati heledaid värve, asümmeetrilist kõverat ja kuldset kujundust. Rokokoo toa sisekujundus oli kavandatud kui kunstiteos, kus leidusid valdavalt elegantne ja ehitud mööbel, väiksed skulptuurid, dekoratiivsed peeglid ja vaip. Need täiendasid arhitektuuri, reljeefe ja seinamaalinguid.

Arhitektuur

Maalikunst

Skulptuur

Tarbekunst

Kuulsaid rokokookunstnikke

Antonie Watteau

François Boucher

Jean Baptiste Simeon Chardin

Thomas Gainsborough (1727—1788)

Joshua Reynolds (1723—1792)

William Hogarth (1697—1764)

Jean Honoré Fragonard (1732-1806)

Muusika

Muusikud

Vaata samuti

Välislingid

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2014}}
-'''Rokokoo''' ([[prantsuse keel|prantsuse]] ''rococo'', mis tuleneb sõnadest ''rocaille'' ja ''coquilles'') kasvas välja [[barokk|hilisbarokki]] kunstist. Lühike, ent hiilgav, stiili õitseaeg valitses [[Euroopa]]s aastatel [[1730]]–[[1780]]{{lisa viide}}. Sõna tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias.
+'''Rokokoo''' ([[Prantsuse keel|prantsuse keeles]] ''rococo'', mis tuleneb sõnadest ''rocaille'' ja ''coquilles'') kasvas välja [[barokk|hilisbarokki]] kunstist. Lühike, ent hiilgav, stiili õitseaeg valitses [[Euroopa]]s aastatel [[1730]]–[[1780]]{{lisa viide}}. Sõna tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias.
 See mõjutas sealhulgas paljusid aspekte kunstis: maali, skulptuuri, arhitektuuri, sisekujundust, sisustust, kirjandust, muusikat ja teatrit. See oli [[18. sajand|18. sajandi]] alguse Pariisi vastureaktsioon barokki suursugususele, sümmeetriale ja rangetele eeskirjadele, seda eriti [[Versailles' loss|Versailles' lossis]].  Rokokoo kunstnikud ja arhitektid kasutasid rohkem mängulisemat, vaimukamat, naljakamat, priskemat ja graatsilisemat lähenemist kui barokk. Nende stiil oli ehitud, kus kasutati heledaid värve, asümmeetrilist kõverat ja kuldset kujundust. Rokokoo toa sisekujundus oli kavandatud kui kunstiteos, kus leidusid valdavalt elegantne ja ehitud mööbel, väiksed skulptuurid, dekoratiivsed peeglid ja vaip. Need täiendasid arhitektuuri, reljeefe ja seinamaalinguid.