Langa: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{keeletoimeta}}
{{EestiAsula
{{EestiAsula
| nimi = Langa
| nimi = Langa
8. rida: 7. rida:
'''Langa''' on küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Padise vald|Padise vallas]].
'''Langa''' on küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Padise vald|Padise vallas]].


Langa küla asub [[Vasalemma jõgi|Vasalemma jõest]] lõunas [[Madise–Põllküla maantee]] ääres. Külas elab aastaringselt 22 elanikku.
Langa küla asub [[Vasalemma jõgi|Vasalemma jõest]] lõunas [[Põllküla–Madise tee|Põllküla-Madise tee]] ääres. Külas elab aastaringselt 22 elanikku.


Endise Vanaveski küla kohta on teateid aastast 1436 (Mühle Metzepappe), 17. sajandi lõpust oli Vanaveski [[Klooga mõis]]a lisamõis (1698 Alten Mühl).
Endise Vanaveski küla kohta on teateid aastast [[1436]] (''Mühle Metzepappe''), 17. sajandi lõpust oli Vanaveski [[Klooga mõis]]a lisamõis (1698 ''Alten Mühl'').


Aastatel 1845–1851 töötas seal Klooga paberiveski, hiljem telliselööv.
Aastatel 1845–1851 töötas seal Klooga paberiveski, hiljem telliselööv.
16. rida: 15. rida:
Alates 1932. aastast oli Langa külas kunstnik [[August Jansen]]i suvekodu.
Alates 1932. aastast oli Langa külas kunstnik [[August Jansen]]i suvekodu.


Langa külas Vasalemma jõe ääres, maanteesillast 70 m allavoolu asub veskitamm. See betoonist ehitis, mille rajasid Puhk ja Pojad 1930. aastatel (harja pikkusega 31,7 m ja kõrgusega 6,65 m) ei tooda enam elektrit, aga pakub matkajale siiski põnevat vaatepilti. Eriti talvel, kui languse ümber tekivad jääskulptuurid. Tegemist on uue veskiga; vana veski asub mitu kilomeetrit ülesvoolu ja sellest pole peale võsas konutavate paekivimüüride enam suurt midagi alles jäänud.
Langa külas, [[Vasalemma jõgi|Vasalemma jõe]] ääres, maanteesillast 70 m allavoolu asub veskitamm. See betoonist ehitis, mille rajasid J. [[J. Puhk & Pojad|Puhk ja Pojad]] 1930. aastatel (harja pikkusega 31,7 m ja kõrgusega 6,65 m) ei tooda enam elektrit, aga pakub matkajale siiski põnevat vaatepilti. Eriti talvel, kui tammi languse ümber tekivad jääskulptuurid. Tegemist on uue veskiga. Vana veski asub mitu kilomeetrit ülesvoolu ja sellest pole peale paekivimüüride midagi alles.


Langa külast pärineb üks vähestest ja ilusamatest Eestist leitud Kesk-Vene neoliitilise [[Fatjanovo kultuur]]i [[venekirves]]test. See kiviriist on Soome lahe äärde jõudnud Volga-Oka ülemjooksult hõimudevahelise vahetuse teel 2000 aastat e.m.a.
Langa külast pärineb üks vähestest ja ilusamatest Eestist leitud Kesk-Vene neoliitilise [[Fatjanovo kultuur]]i [[venekirves]]test. See kiviriist on Soome lahe äärde jõudnud Volga-Oka ülemjooksult hõimudevahelise vahetuse teel 2000 aastat e.m.a.


Vasalemma jõest 2 km kaugusel mööda Madise-Põllküla maanteed edelas asub tee ääres Ohvrikivi (18620 I at eKr)
Vasalemma jõest kahe kilomeetri kaugusel mööda Põllküla-Madise teed edelas asub tee ääres ohvrikivi (mälestise registri nr 18620, dateering I at eKr)


Vasalemma jõe alamjooks suudmest kuni Kloogajärve oja suudmeni (9 km) ja millest 6 km piirneb Langa külaga, on määratletud Natura 2000 alaks (Vasalemma loodusala). Kaitseväärtusteks loodusalal on kaladest jõesilm, lõhe, võldas ja hink, veeselgrootutest rohe-vesihobu ja paksukojaline jõekarp, vee-eluviisiga imetajatest saarmas.
Vasalemma jõe alamjooks suudmest kuni [[Klooga järv|Klooga järve]] oja suudmeni (9 km), millest 6 kilomeetrit piirneb Langa külaga, on määratletud [[Natura 2000]] alaks (Vasalemma loodusala). Kaitseväärtusteks loodusalal on kaladest [[jõesilm]], [[lõhe]], [[võldas]] ja [[Harilik hink|hink]], veeselgrootutest [[rohe-vesihobu]] ja [[paksukojaline jõekarp]], vee-eluviisiga imetajatest [[saarmas]].
==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 26. oktoober 2016, kell 14:28

Langa

Pindala 5,9 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 32 (31.12.2021)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood 4096[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 59° 18′ N, 24° 11′ E
Langa (Eesti)
Langa
Kaart

Langa on küla Harju maakonnas Padise vallas.

Langa küla asub Vasalemma jõest lõunas Põllküla-Madise tee ääres. Külas elab aastaringselt 22 elanikku.

Endise Vanaveski küla kohta on teateid aastast 1436 (Mühle Metzepappe), 17. sajandi lõpust oli Vanaveski Klooga mõisa lisamõis (1698 Alten Mühl).

Aastatel 1845–1851 töötas seal Klooga paberiveski, hiljem telliselööv.

Alates 1932. aastast oli Langa külas kunstnik August Janseni suvekodu.

Langa külas, Vasalemma jõe ääres, maanteesillast 70 m allavoolu asub veskitamm. See betoonist ehitis, mille rajasid J. Puhk ja Pojad 1930. aastatel (harja pikkusega 31,7 m ja kõrgusega 6,65 m) ei tooda enam elektrit, aga pakub matkajale siiski põnevat vaatepilti. Eriti talvel, kui tammi languse ümber tekivad jääskulptuurid. Tegemist on uue veskiga. Vana veski asub mitu kilomeetrit ülesvoolu ja sellest pole peale paekivimüüride midagi alles.

Langa külast pärineb üks vähestest ja ilusamatest Eestist leitud Kesk-Vene neoliitilise Fatjanovo kultuuri venekirvestest. See kiviriist on Soome lahe äärde jõudnud Volga-Oka ülemjooksult hõimudevahelise vahetuse teel 2000 aastat e.m.a.

Vasalemma jõest kahe kilomeetri kaugusel mööda Põllküla-Madise teed edelas asub tee ääres ohvrikivi (mälestise registri nr 18620, dateering I at eKr)

Vasalemma jõe alamjooks suudmest kuni Klooga järve oja suudmeni (9 km), millest 6 kilomeetrit piirneb Langa külaga, on määratletud Natura 2000 alaks (Vasalemma loodusala). Kaitseväärtusteks loodusalal on kaladest jõesilm, lõhe, võldas ja hink, veeselgrootutest rohe-vesihobu ja paksukojaline jõekarp, vee-eluviisiga imetajatest saarmas.

Vaata ka

Viited

  1. Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
  2. Statistikaamet, vaadatud 3.10.2023.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.