Poseni suurhertsogkond

Poseni suurhertsogkond (punane) aastal 1848.

Poseni suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Posen; poola: Wielkie Księstwo Poznańskie) oli Preisi kuningriigi osa, mis loodi Preisimaa poolt pärast Poola jagamisi annekteeritud territooriumitest, ja ametlikult loodi pärast Napoleoni sõdu aastal 1815. Viini kongressil saadud lepingute järgi pidi sel olema mõningane autonoomia. Kuid tegelikkuses allutati see Preisimaale ja poolakatest alamatele väljakuulutatud õigusi ei rakendatud täielikult. Nime kasutati territooriumi tähistamiseks mitteametlikult ka hiljem, eriti poolakate poolt, ja tänapäeval kasutatakse ajaloolaste poolt erinevatele poliitilistele üksustele viitamisel aastani 1918. Selle pealinn oli Posen (poola: Poznań). Suurhertsogkond asendati ametlikult Poseni provintsiga 5. detsembri 1848. aasta Preisi põhiseadusega.

Ajalugu

Taust

Preisi Poseni provints. Kollasega poolakeelsed alad Saksa võimude järgi aastal 1905.

Algselt Poola kuningriigi osa, kattus see ala suuresti Suur-Poolaga. 17. sajandi keskpaigas tõid hävingut sissetunginud Rootsi väed ("Uputus"). Territooriumi idaosa võttis Poola jagamiste ajal Preisi kuningriik; esimese jagamisega (1772) võttis Preisimaa vaid Netze ringkonna piki Noteći (saksa: Netze) jõge. Preisimaa lisas ülejäänu teise jagamisega aastal 1793. Preisimaa kaotas lühikeseks ajaks kontrolli Kościuszko ülestõusu ajal aastal 1794.

Esialgu hallati seda kui Lõuna-Preisimaa provintsi. Poolakad olid Napoleon I peamine liitlane Kesk-Euroopas, osaledes 1806. aasta Suur-Poola ülestõusus ja varustades vägedega tema kampaaniaid. Pärast Preisimaa kaotust Napoleoni Prantsusmaale loodi Tilsiti rahuga aastal 1807 Varssavi hertsogiriik.

1815–1830

Viini kongressi järgi, mis korraldati pärast Napoleoni langust aastal 1815, läks osa Poola jagamistega saadud Preisi territooriumist Venemaale. Ülejäänust loodi Poseni suurhertsogkond, mis pidi nimeliselt olema autonoomne provints Hohenzollernite võimu all "poola rahvuse, kultuuri ja keele vaba arenemise" õigusega ja oli väljaspool Saksa Liitu. Algselt tuli suurhertsogkonnaga liita Chełmno ja Toruń. Kuid Preisimaa taganes sellest Viini kongressi lubadusest. Sel ajal oli Poznańi linn halduskeskus ja asehalduri, "Poznańi vürsti Antoni Henryk Radziwiłłi" asukoht. Tegelikkuses sai haldusvõimu piirkonna üle Preisimaa provintsiaalne Oberpräsident Joseph von Zerboni di Sposetti, kes oli saksa rahvusest preislane.

Poola territooriumite ülevõtmise alguses Preisimaa poolt sisaldas poolakate diskrimineerimine ja represseerimine nende ligipääsu vähendamist haridus- ja kohtusüsteemile. Preisi ametnikud tuvastasid saksastamise kõrgema kultuuri eduks madalama üle. Seetõttu diskrimineeris kohalik haldus poolakaid. Pärast 1824. aasta katseid kiirendati saksastamist koolisüsteemis ja valitsus keeldus loomast Poola ülikooli Poznańis. Poola poliitikud avaldasid Preisi poliitika vastu protesti ja asutasid salajase, patriootliku Poola organisatsiooni Towarzystwo Kosynierów (Vikatimeeste ühingu). Poolakate vastupanu aktiivsus põhjustas vastutegevuse Berliinist, kus peeti kohut seoses suurhertsogkonna poolakate ja Venemaa valitsetud Kongressi-Poola poolakate vaheliste sidemetega.

1830–1840

 Pikemalt artiklis Suur-Poola ülestõus (1846)

1830. aasta Novembriülestõusu Kongressi-Poolas Venemaa vastu toetasid märkimisväärselt suurhertsogkonna poolakad. Seejärel kehtestas Oberpräsident Eduard von Flottwelli (tuntud oma poolakatevastasuse poolest) juhitud preisi valitsus poolakate vastu rangema repressioonide süsteemi. Preisi võimud püüdsid poolakaid valitsemisest välja suruda, nõrgendades poola aadlit nende maade väljaostmisega, ja pärast 1832. aastat oli poola keele roll hariduses märkimisväärselt alla surutud. Kohalik omavalitsus maaisandate valdustes, kus domineeris poola aadel, kaotati, ja selle asemel nimetas preisi riik volinikud. Kloostrid ja nende vara võõrandati Preisimaa poolt. Kuberneri (asehalduri) amet kaotati. Institutsioonide ja hariduse saksastamist teostati ka läbi kolonisatsiooni.

Enne 1848. aastat tugevnesid suurhertsogkonnas repressioonid, tugevdati tsensuuri, sisse toodi saksa rahvusest asunikke. Poola demokraatliku ühingu liikme Antoni Babiński mälestuseks peeti suuri patriootlikke meeleavaldusi. Ta sai haavata tulistamises, kui preisi sandarm püüdis teda vahistada, haaratuna võitlusest temaga. Babiński võeti kinni, mõisteti surma ja hukati Poznańis. Tema avaliku hukkamisega veebruaris 1847 kaasnes avalik lein. Tema verega läbiimbunud riided ja muud säilmed jaotati rahvuslike reliikviatena laiali. Tema mälestuseks korraldati suuri palvuseid, sageli Preisimaa käskude vastaselt. Sellistest kogunemistest osavõtjaid kiusati politsei poolt taga. Samal ajal kasvas poola ja saksa maaelanike seas sarnaselt rahvuslik eneseteadvus. Samas, kui 2/3 suurhertsogkonna rahvastikust pidas end poolakateks (peamiselt kesk-, lõuna- ja idaosas), pidas 1/3 end sakslasteks. Vastuseks saksastamise ja repressioonide poliitikale Preisi võimude poolt kasvasid preisi-vastased tunded ja salaorganisatsioon Związek Plebejuszy leidis viljaka pinnase. Seda juhtisid raamatukaupmees Walenty Stefański, poeet Ryszard Berwiński ja jurist Jakub Krauthofer-Krotowski.

1848. aasta Frankfurdi rahvuskogu ja hertsogkond

 Pikemalt artiklis Suur-Poola ülestõus (1848)

1848. aasta revolutsioonide ajal püüdis Frankfurdi rahvuskogu suurhertsogkonda, mis ei olnud Saksa Liidu osa, kaheks osaks jagada: Poseni provints, mis tuli ühendatud Saksamaa loomiseks annekteerida, ja Gniezno provints, mis pidi jääma väljapoole Saksamaad, kuid poola parlamendisaadikute protestide tõttu ei läinud need plaanid läbi ja suurhertsogkonna ühtsus säilis. Kuid 9. veebruaril 1849, pärast mitmeid purunenud kinnitusi, nimetas Preisi valitsus suurhertsogkonna ümber Poseni provintsiks. Kuid Preisi kuningad kuni Wilhelm II-ni säilitasid tiitli "Poseni suurhertsog" aastani 1918.

Pindala ja rahvastik

Poseni suurhertsogkond (helesinine) pärast selle loomist aastal 1815.

Pindala oli 28 951 km² ja sisaldas enamust ajaloolise Suur-Poola provintsi territooriumist, mis moodustasid Varssavi hertsogkonna lääneosa (Poznańi, Bydgoszczi, osaliselt Kaliszi departemangud), mis loovutati Viini kongressi (1815) järgi Preisimaale rahvusvahelise garantiiga omavalitsusest ja poola rahvuse vabast arengust.

Rahvastik:

• 900 000 (1815)
• 1 350 000 (1849)
• 2 100 000 (1910)

Kuna 19. sajandi esimesel poolel ei olnud rahvaloendusi või muud statistikat, ka ülestähendusi suurhertsogkonna asukate rahvuslikust identiteedist, saab rahvuslikku koostist tuletada vaid loendustes ülestähendatud religioossest koosseisust. Aastal 1815 olid suurhertsogkonnas katoliiklased valdavalt poolakeelsed, enamus protestante olid saksakeelsed ja paljud juudid rääkisid jidišit. Religioosse tausta alusel eeldati, et aastal 1815 moodustasid poolakad umbes 657 000 inimest (või 73% kogurahvastikust), samas sakslasi oli 225 000 (25%) ja 18 000 (2%) olid jidiši kultuuris. Kuid religiooni ja rahvuse lihtne samastamine on eksitav.

Kui juudid aastal 1812 päris Preisimaal vabastati ja naturaliseeriti, olid suurhertsogkonna juudid kodanike valimisõigusest ilma jäetud ning sarnaselt naistele ja varatutele klassidele vaid suurhertsogi alamad. Vaid kristlastest mehed, kui omasid maad, olid täieõiguslikud kodanikud. Kui kristlased võisid suurhertsogkonnast vabalt päris Preisimaale liikuda, olu suurhertsogkonna juutidel Preisimaale kolimine keelatud. Kuid Preisi poliitika tekitas erandi, saksastunud juudid tunnistati kodanikeks ja said vabalt liikuda. Paljud jidiši kultuuri pooldajad saksastusid lühikese ajaga. Paljudes vanades või äsjaloodud saksa keelt kasutanud haridusasutustes osalesid kohalikud juudid, kes varustatuna preisi hariduse ja saksa keel oskusega, kolisid sageli päris Preisimaale, kus mõned tegid karjääri. Vaatamata saksastamise jõupingutustele kahekordistus poolakeelne rahvastik 1 344 000 inimeseni ja jäi enamusrahvaks, aga selle osakaal vähenes aastaks 1910 64%-ni rahvastikust. Kuid olid piirkondlikud erinevused, poola keel valitses kesk-, ida- ja lõunaosas ning saksakeelne enamus oli lääne- ja põhjaosas.

Religioon

Vastavalt 1825. aasta statistikale oli rahvastikust 65,6% katoliiklased, 28,1% protestandid ja 6,3% juudid. Katoliku kogudused moodustasid osa Gnesen-Poseni kirikuprovintsist, mida juhtisid Poola priimased; katoliku jurisdiktsioon moodustus aastal 1821 Gniezno ja Poznańi peapiiskopkondade liitmisega, mis lahutati taas aastal 1946. Lõviosa luterlikke ja kalvinistlikke kogudusi sai pärast 1817. aastat Poseni kirikuprovintsi osaks Preisimaa evangeelses kirikus, kogudused säilitasid tavaliselt oma eelnenud eraldi usutunnistuse. Seoses mõnede luterlaste jätkuva vastupanuga preisi kirikute liidu halduse vastu tekkis aastal 1841 Preisimaa evangeelne luterlik kirik (mida valitsus tunnistas aastal 1845), kuhu kuulus umbes 3000 vana luterlast mitmest kogudusest suurhertsogkonna alal. Juutide usuelu oli organiseeritud umbes 130 kogudusega, mis asusid kogu suurhertsogkonnas. Kuna valitsus sallis judaismi, kuid ei tunnistanud seda, ei tekkinud suurhertsogkonnas juutide katusorganisatsiooni. Poseni juutide kolimist Preisimaale takistati enamasti aastani 1850, kui nad lõpuks naturaliseeriti.

Territoriaalne haldus

Suurhertsogkonna monarh, tiitliga Poseni suurhertsog, oli Hohenzollernist Preisimaa kuningas ja tema esindaja oli hertsog-kuberner (asehaldur): esimene oli vürst Antoni Henryk Radziwiłł (1815–1831), kes oli abielus kuninga nõbu printsess Louisega. Kuberner võis anda nõu poola rahvuse küsimustes ja tal oli õigus panna veto haldusotsustele; kuid tegelikult omas kogu haldusvõimu provintsi Oberpräsident.

Preisi haldusüksust, mis kattis suurhertsogkonna territooriumi, kutsuti aastatel 1815–1849 Poseni suurhertsogkonna provints ja hiljem lihtsalt Poseni provints (saksa: Provinz Posen, poola: Prowincja Poznańska).

Suurhertsogkonna territoorium jagunes kaheks piirkonnaks (poola: Rejencja): Bromberg ja Posen, mille piirid peegeldasid eelnenud Varssavi hertsogkonna Bydgoszczi ja Poznańi departemange. Piirkonnad jagunesid algselt 26 ringkonnaks (saksa: Kreis(e), poola: Powiat(y)), mida juhtisid Landräte ("ringkonnanõunikud"). Hiljem jaotati need ümber 40 ringkonnaks pluss kaks linnaringkonda. Aastal 1824 sai suurhertsogkond ka provintsinõukogu (mõiste võeti kasutusele aastal 1827), kuid väikese haldusvõimuga, piirdus nõu andmisega. Aastal 1817 anti Kulmerland (Chełmno maa) Lääne-Preisimaale. 1820. aastatest oli suurhertsogkonnal parlament, Poseni suurhertsogkonna Seim.

Organisatsioonid

Üldiselt huvitavad või üleprovintsilised organisatsioonid:

• Poznań-Gniezno peapiiskopkond, asukohaga Poznań/Posenis, katoliku kiriku ühendpiiskopkond, ühendati aastal 1821
• Posener Provinzial-Bibelgesellschaft (Poseni provintsi piibliühing; loodi aastal 1817 Posen/Poznańis)
• Poseni kirikuprovints, asukohaga Poznań/Posenis, Preisimaa evangeelse kiriku piirkondlik haru, mis loodi aastatel 1817/1826
• Naturwissenschaftlicher Verein (Loodusteaduste ühing, loodi aastal 1837 Posen/Poznańis)
• Central-Lehrer-Verein für die Provinz Posen (Õpetajate keskliit; loodi aastal 1848 Posen/Poznańis)
• Provinzial-Feuersozietät des Großherzogthums Posen (Poseni suurhertsogkonna ühiskondlik tuletõrje; loodi aastal 1841 Posen/Poznańis)
• Posener Provinzial-Lehrerverein (Poseni provintsi õpetajate liit; loodi aastal 1872 Posen/Poznańis)
• Provinzialverband Posen (Poseni provintsiföderatsioon, kõigi ringkondade ja iseseisvate linnade omavalitsuste avalik-õiguslik korporatsioon Poseni provintsis nende ühistes asjades; loodi aastal 1875 Posen/Poznańis)
• Landwirtschaftskammer für die Provinz Posen (Põllumajanduskoda Poseni provintsis; loodi aastal 1875 Posen/Poznańis)
• Historische Gesellschaft für den Netzedistrikt zu Bromberg (Netze ringkonna ajalooühing Brombergis, loodi aastal 1880)
• Pestalozzi-Verein der Provinz Posen (Pestalozzi [pedagoogiline] ühing Poseni provintsis; loodi aastal 1883 Lissa/Lesznos)
• Historische Gesellschaft für die Provinz Posen (Poseni provintsi ajalooühing, loodi aastal 1885 Posen/Poznańis)
• Posener Provinzialvereins zur Bekämpfung der Tuberkulose als Volkskrankheit (Poseni provintsi ühing võitluses tuberkuloosi kui inimeste haigusega; loodi aastal 1901 Posen/Poznańis)
• Verband der Landwirtschaftlichen Genossenschaften für die Provinz Posen (Põllumajandusühistute liit Poseni provintsis; loodi aastal 1903 Posen/Poznańis)
• Sparkassenverband der Provinz Posen (Hoiu-laenuühistute liit Poseni provintsis; loodi aastal 1906 Posen/Poznańis)

Poola organisatsioonid

• Poseni suurhertsogkonna noorte teadusliku abi ühing (loodi aastal 1841, poola: Towarzystwo Naukowej Pomocy dla Młodzieży Wielkiego Księstwa Poznańskiego) – stipendium vaestele noortele
• Poznańi basaar (Bazar Poznański, loodi aastal 1841)
• Majanduse keskselts Poznańi suurhertsogkonnas (loodi aastal 1861, poola: Centralne Towarzystwo Gospodarcze dla Wielkiego Księstwa Poznańskiego, CTG) – kaasaegse põllumajanduse edendamine
• Rahvaraamatukogude ühing (loodi aastal 1880, poola: Towarzystwo Czytelni Ludowych, TLC) – rahva haridustaseme edendamine
• Poznańi teaduse sõprade ühing (loodi aastal 1875, poola: Poznańskie Towarzystwo Przyjaciół Nauk, PTPN) – kunstide ja teaduste edendamine

Saksa organisatsioonid

Organisatsioonid, mille eesmärk oli edendada saksakeelset kultuuri, asustust, või tegeleda ilmekalt saksakeelse kuulajaskonnaga:

• Preisi asustuskomisjon (Ansiedlungskommision, loodi aastal 1886)
• Deutscher Ostmarkenverein (Saksa idamarkide ühing; poola lühend: Hakata; loodi aastal 1894 Posen/Poznańis)
• Deutsche Gesellschaft für Kunst und Wissenschaft zu Posen (Saksa kunsti ja teaduste ühing, loodi aastal 1901 Posen/Poznańis)
• Deutsche Gesellschaft für Kunst und Wissenschaft zu Bromberg (Saksa kunsti ja teaduste ühing, loodi aastal 1902 Bromberg/Bydgoscczis)

Märkimisväärsed isikud

• Hipolit Cegielski (1815–1868), poola ärimees, sotsiaalne ja kultuuriline aktivist
• Dezydery Chłapowski (1788–1879), poola kindral, äriline ja poliitiline aktivist
• Bernard Chrzanowski (1861–1944), poola sotsiaalne ja poliitiline aktivist, Suur-Poola pistrike liidu president (Związek Sokołów Wielkopolskich)
• August Cieszkowski (1814–1894), poola filosoof, sotsiaalne ja poliitiline aktivist, Poola Liiga (Liga Polska) kaasasutaja, Poznańi teaduse sõprade ühingu kaasasutaja ja president
• Bolesław Dembiński (1833–1914), poola helilooja ja organist, lauljate ühingute aktivist
• Franciszek Dobrowolski (1830–1896), poola teatridirektor, Dziennika Poznańskiego toimetaja
• Tytus Działyński (1796–1861), poola poliitiline aktivist, kunstide kaitsja
• Ewaryst Estkowski (1820–1856), poola õpetaja, haridusaktivist, Szkoła Polska toimetaja
• Eduard von Flottwell (1786–1865), preisi poliitik, Poznańi suurhertsogkonna Oberpräsident
• Karl Andreas Wilhelm Freymark (1785–1855), tiitliga piiskop, esimene Poseni kirikuprovintsi kindralsuperintendent aastatel 1829 kuni 1853
• Lazarus Fuchs (1833–1902), preisi matemaatik
• Maksymilian Jackowski (1815–1905), poola aktivist, Majanduse keskseltsi (Centralne Towarzystwo Gospodarcze) sekretär-kindral, põllumajandusringkondade patroon
• Paul von Hindenburg (1847–1934), välimarssal ja Weimari vabariigi president
• Kazimierz Jarochowski (1828–1888), poola ajaloolane, Dziennik Poznański publitsist, Poznańi teaduse sõprade ühingu kaasasutaja
• Hermann Kennemann (1815–1910), preisi poliitik, Saksa idamarkide ühingu kaasasutaja
• Antoni Kraszewski (1797–1870), poola poliitik ja parlamentaar
• Karol Libelt (1807–1875), poola filosoof, poliitiline ja sotsiaalne aktivist, Poznańi teaduse sõprade ühingu president
• Karol Marcinkowski (1800–1848), poola füüsik, sotsiaalne aktivist, Poznańi basaari asutaja
• Teofil Matecki (1810–1886), poola füüsik, sotsiaalne aktivist, Poznańi teaduse sõprade ühingu liige, Adam Mickiewiczi monumendi asutaja Poznańis
• Maciej Mielzyński (1799–1870), poliitiline ja sotsiaalne aktivist
• Ludwik Mycielski, poola poliitik, Rahvusnõukogu (Rada Narodowa) president aastal 1913
• Andrzej Niegolewski (1787–1857), poola kolonel Napoleoni sõdades, parlamendiliige, Poznań basaari aktsionäär
• Władysław Oleszczyński (1808–1866), poola skulptor, kes tegi Adam Mickiewiczi monumendi Poznańisse
• Gustaw Potworowski (1800–1860), poola aktivist, Kasyno in Gostyń asutaja, Poola Liiga (Liga Polska) aktivist
• Edward Raczyński (1786–1845), poola konservatiivne poliitik, kunstide kaitsja, Raczynski raamatukogu asutaja Poznańis
• Antoni Henryk Radziwiłł (1775–1833), poola hertsog, helilooja ja poliitik, Poznańi suurhertsogkonna kindralkuberner
• Walenty Stefański (1813–1877), poola raamatukaupmees, poliitiline aktivist, Poola Liiga (Liga Polska) kaasasutaja
• Florian Stablewski (1841–1906), katoliku preester, Poznań ja Gniezno peapiiskop, Preisi parlamendi liige poola fraktsioonis
• Heinrich Tiedemann (1840–1922), preisi poliitik, Saksa idamarkide ühingu kaasasutaja
• Leon Wegner (1824–1873), poola ökonomist ja ajaloolane, Poznańi teaduse sõprade ühingu kaasasutaja
• Richard Witting (1812–1912), preisi poliitik, Posen/Poznańi linnapea, 1891–1902

Vaata ka

• Kongressi-Poola