Reaalsus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel| räägib päriselt olemasolemisest vastandina |
{{See artikkel| räägib päriselt olemasolemisest vastandina virtuaalsusele ja fiktiivsusele; võimalikkuse vastandi kohta vaata artiklit [[Tegelikkus]]; reaalsuse all võidakse mõista ka [[teostatavus]]t}} |
||
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2016}} |
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2016}} |
||
'''Reaalsuseks''' ehk '''tõelisuseks''' nimetatakse omadust päriselt [[olemasolu|olemas olla]] ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat. See, mis on reaalne, on olemas päriselt, mitte [[näivus|näiliselt]], mitte [[mäng]]ult, mitte [[väljamõeldis|välja mõelduna]], mitte ainult [[vaim (mens)|vaim]]us ([[mõte]]tes, [[kujutlus]]tes, [[unistus]]tes, [[luul]]udes, [[meelepete]]tes, [[unenägu]]des). |
'''Reaalsuseks''' ehk '''tõelisuseks''' nimetatakse omadust päriselt [[olemasolu|olemas olla]] ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat. See, mis on reaalne, on olemas päriselt, mitte [[näivus|näiliselt]], mitte [[mäng]]ult, mitte [[väljamõeldis|välja mõelduna]], mitte ainult [[vaim (mens)|vaim]]us ([[mõte]]tes, [[kujutlus]]tes, [[unistus]]tes, [[luul]]udes, [[meelepete]]tes, [[unenägu]]des). |
||
Redaktsioon: 23. oktoober 2016, kell 12:21
|
See artikkel räägib päriselt olemasolemisest vastandina virtuaalsusele ja fiktiivsusele; võimalikkuse vastandi kohta vaata artiklit Tegelikkus; reaalsuse all võidakse mõista ka teostatavust |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2016) |
Reaalsuseks ehk tõelisuseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat. See, mis on reaalne, on olemas päriselt, mitte näiliselt, mitte mängult, mitte välja mõelduna, mitte ainult vaimus (mõtetes, kujutlustes, unistustes, luuludes, meelepetetes, unenägudes).
Reaalsus ei pea olema tajutav ega arusaadav.
Aristoteles, Platon, Gottlob Frege, Ludwig Wittgenstein ja Bertrand Russell on teinud vahet reaalsusele vastaval mõttel (thought corresponding to reality), koherentsel abstraktsioonil (coherent abstraction) ehk mõtetel asjadest, mis on ettekujutatavad, aga mitte reaalsed (thoughts of things that are imaginable but not real), ning sellel, mida pole võimalik isegi ratsionaalselt mõelda (which cannot even be rationally thought). Seevastu olemasolu all mõistavad nad ainult füüsilist olemasolu või seda, mis otseselt põhineb füüsilisel olemisel, nagu näiteks ajus sündivad mõtted.[viide?]
Reaalsust võidakse vastandada ka abstraktsioonile. Samal ajal mängib abstraheerimine rolli nii igapäevaelus kui ka näiteks akadeemilises uurimuses. Näiteks keeruliselt määratletavaid abstraktseid mõisteid (concept) nagu 'kausaalsus' (causality), 'voorus' (virtue), 'elu' (life) ning 'õiglus' (distributive justice) on harva peetud puhasteks ettekujutusteks (delusion). Abstratsioonide puhul käib vaidlus kahe leeri vahel: ühed leiavad, et abstraktsioonid on vaid sõnad ning teised suhtuvad neisse kui kõrgematesse tõdedeesse, mitte kui abstraktsetesse mõistetesse. See vastuolu on ka üks universaalide probleemi (problem of universals) põhjuseid.
Üldiselt ollakse ühel meelel, et tõde (truth) vastab sellele, mis on reaalne ning väär (falsity) sellele, mis ei ole reaalne.
Laieas mõttes tähendab reaalsus kõike (everything), mis on olemas ja on olemas olnud (is and has been). Veelgi laiemas tähenduses on reaalsus kõik (everything), mis on olnud olemas, on olemas või saab olemas olema (has existed, exists, or will exist).
Vaata ka