Reaalsus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 10. rida: | 10. rida: | ||
[[Aristoteles]], [[Platon]], [[Gottlob Frege]], [[Ludwig Wittgenstein]] ja [[Bertrand Russell]] on teinud vahet reaalsusele vastaval [[mõte|mõttel]] (''thought corresponding to reality''), koherentsel abstraktsioonil (''coherent abstraction'') ehk mõtetel asjadest, mis on ettekujutatavad, aga mitte reaalsed (''thoughts of things that are imaginable but not real''), ning sellel, mida pole võimalik isegi ratsionaaselt mõelda (''which cannot even be rationally thought''). Seevastu [[olemine|olemisena]] (''existence'') mõistavad nad vaid [[füüsiline olemine|füüsilist olemist]] (''physical existence'') või seda, mis otseselt põhineb füüsilisel olemisel, nagu näiteks [[aju]]s sündivad mõtted. |
[[Aristoteles]], [[Platon]], [[Gottlob Frege]], [[Ludwig Wittgenstein]] ja [[Bertrand Russell]] on teinud vahet reaalsusele vastaval [[mõte|mõttel]] (''thought corresponding to reality''), koherentsel abstraktsioonil (''coherent abstraction'') ehk mõtetel asjadest, mis on ettekujutatavad, aga mitte reaalsed (''thoughts of things that are imaginable but not real''), ning sellel, mida pole võimalik isegi ratsionaaselt mõelda (''which cannot even be rationally thought''). Seevastu [[olemine|olemisena]] (''existence'') mõistavad nad vaid [[füüsiline olemine|füüsilist olemist]] (''physical existence'') või seda, mis otseselt põhineb füüsilisel olemisel, nagu näiteks [[aju]]s sündivad mõtted. |
||
Reaalsust võidakse vastandada ka [[abstraktsioon]]ile. Samal ajal mängib [[abstraheerimine]] rolli nii igapäevaelus kui ka näiteks akadeemilises [[uurimus]]es. Näiteks keeruliselt määratletavaid abstraktseid [[mõiste]]id (''concept'') nagu '[[kausaalsus]]' (''causality''), '[[voorus]]' (''virtue''), '[[elu]]' (''life'') ning '[[õiglus]]' (''distributive justice'') on harva peetud puhasteks |
Reaalsust võidakse vastandada ka [[abstraktsioon]]ile. Samal ajal mängib [[abstraheerimine]] rolli nii igapäevaelus kui ka näiteks akadeemilises [[uurimus]]es. Näiteks keeruliselt määratletavaid abstraktseid [[mõiste]]id (''concept'') nagu '[[kausaalsus]]' (''causality''), '[[voorus]]' (''virtue''), '[[elu]]' (''life'') ning '[[õiglus]]' (''distributive justice'') on harva peetud puhasteks [[ettekujutus]]teks (''delusion''). Abstratsioonide puhul käib vaidlus kahe leeri vahel: ühed leiavad, et abstraktsioonid on vaid [[sõna]]d ning teised suhtuvad neisse kui kõrgematesse tõdedeesse, mitte kui abstraktsetesse mõistetesse. See vastuolu on ka üks [[universaalide probleem]]i (''problem of universals'') põhjuseid. |
||
Üldiselt ollakse ühel meelel, et [[tõde]] (''truth'') vastab sellele, mis on reaalne ning [[väär]] (''falsity'') sellele, mis ei ole reaalne. |
Üldiselt ollakse ühel meelel, et [[tõde]] (''truth'') vastab sellele, mis on reaalne ning [[väär]] (''falsity'') sellele, mis ei ole reaalne. |
||
Redaktsioon: 23. oktoober 2016, kell 00:50
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2016) |
|
See artikkel räägib päriselt olemisest vastandina virtuaalsusele ja fiktiivsusele; võimalikkuse vastandi kohta vaata artiklit Tegelikkus; reaalsuse all võidakse mõista ka teostatavust |
Reaalsuseks ehk tõelisuseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõike seda, mis on päriselt olemas. See, mis on reaalne, on olemas päriselt, mitte näiliselt, mitte mängult, mitte välja mõelduna, mitte ainult vaimus (mõtetes, kujutlustes, unistustes, luuludes, meelepetetes, unenägudes).
Reaalsus ei pea olema tajutav ega arusaadav.
Laimeas mõttes tähendab reaalsus kõike (everything), mis on olemas ja on olemas olnud (is and has been). Veelgi laiemas tähenduses on reaalsus kõik (everything), mis on olnud olemas, on olemas või saab olemas olema (has existed, exists, or will exist).
Aristoteles, Platon, Gottlob Frege, Ludwig Wittgenstein ja Bertrand Russell on teinud vahet reaalsusele vastaval mõttel (thought corresponding to reality), koherentsel abstraktsioonil (coherent abstraction) ehk mõtetel asjadest, mis on ettekujutatavad, aga mitte reaalsed (thoughts of things that are imaginable but not real), ning sellel, mida pole võimalik isegi ratsionaaselt mõelda (which cannot even be rationally thought). Seevastu olemisena (existence) mõistavad nad vaid füüsilist olemist (physical existence) või seda, mis otseselt põhineb füüsilisel olemisel, nagu näiteks ajus sündivad mõtted.
Reaalsust võidakse vastandada ka abstraktsioonile. Samal ajal mängib abstraheerimine rolli nii igapäevaelus kui ka näiteks akadeemilises uurimuses. Näiteks keeruliselt määratletavaid abstraktseid mõisteid (concept) nagu 'kausaalsus' (causality), 'voorus' (virtue), 'elu' (life) ning 'õiglus' (distributive justice) on harva peetud puhasteks ettekujutusteks (delusion). Abstratsioonide puhul käib vaidlus kahe leeri vahel: ühed leiavad, et abstraktsioonid on vaid sõnad ning teised suhtuvad neisse kui kõrgematesse tõdedeesse, mitte kui abstraktsetesse mõistetesse. See vastuolu on ka üks universaalide probleemi (problem of universals) põhjuseid.
Üldiselt ollakse ühel meelel, et tõde (truth) vastab sellele, mis on reaalne ning väär (falsity) sellele, mis ei ole reaalne.
Vaata ka