Kunstinäitus: erinevus redaktsioonide vahel
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Kunstinäitus''' on |
'''Kunstinäitus''' on [[kunstiteos]]te väljapanek, üldjuhul [[kujutav kunst|kujutava kunsti]]: [[maal]]ide, [[joonistus]]te, [[skulptuur]]ide, [[käsitöö]], video- ja heli[[Installatsioon (kunst)|installatsioon]]ide, ''[[performance]]''<nowiki>'</nowiki>ite, [[interaktiivne kunst|interaktiivse kunsti]] vms. Kunstinäituse teemaks võib olla üks kunstnik või kunstnike rühm, žanr, teema või kunstikogu, eksponeeritavad teosed võib valida [[kuraator]] või [[žürii]]. |
||
Tavaliselt tõstetakse teosed kunstinäitustel edasi ruumi ja valgustusega, andes nende kohta infot siltidel, [[audiogiid]]ide abil või näitusekataloogides. Kunstinäitusi korraldatakse peamiselt [[muuseum]]ites, kunstisaalides ja [[kunstigalerii|galerii]]des, kuid ka kohtades, mille põhiülesanne ei ole kunsti näitamine ja müük, näiteks [[kohvik]]utes. Oluline erinevus on ka selles, kas kunstiteosed on müügiks – nagu on tavaks eragaleriides – või mitte – nagu on üldjuhul muuseumites. Vahel korraldatakse kunstinäitusi erilisel puhul, näiteks sünnipäevade või aastapäevade korral. |
Tavaliselt tõstetakse teosed kunstinäitustel edasi ruumi ja valgustusega, andes nende kohta infot siltidel, [[audiogiid]]ide abil või näitusekataloogides. Kunstinäitusi korraldatakse peamiselt [[muuseum]]ites, kunstisaalides ja [[kunstigalerii|galerii]]des, kuid ka kohtades, mille põhiülesanne ei ole kunsti näitamine ja müük, näiteks [[kohvik]]utes. Oluline erinevus on ka selles, kas kunstiteosed on müügiks – nagu on tavaks eragaleriides – või mitte – nagu on üldjuhul muuseumites. Vahel korraldatakse kunstinäitusi erilisel puhul, näiteks sünnipäevade või aastapäevade korral. |
||
Redaktsioon: 22. oktoober 2016, kell 01:51
Kunstinäitus on kunstiteoste väljapanek, üldjuhul kujutava kunsti: maalide, joonistuste, skulptuuride, käsitöö, video- ja heliinstallatsioonide, performance'ite, interaktiivse kunsti vms. Kunstinäituse teemaks võib olla üks kunstnik või kunstnike rühm, žanr, teema või kunstikogu, eksponeeritavad teosed võib valida kuraator või žürii.
Tavaliselt tõstetakse teosed kunstinäitustel edasi ruumi ja valgustusega, andes nende kohta infot siltidel, audiogiidide abil või näitusekataloogides. Kunstinäitusi korraldatakse peamiselt muuseumites, kunstisaalides ja galeriides, kuid ka kohtades, mille põhiülesanne ei ole kunsti näitamine ja müük, näiteks kohvikutes. Oluline erinevus on ka selles, kas kunstiteosed on müügiks – nagu on tavaks eragaleriides – või mitte – nagu on üldjuhul muuseumites. Vahel korraldatakse kunstinäitusi erilisel puhul, näiteks sünnipäevade või aastapäevade korral.
Kunstinäitused võivad olla ühekordsed, osa näituste sarjast või korduda perioodiliselt. Kahe aasta tagant korraldatavaid näitusi nimetatakse biennaalideks, kolme aasta tagant toimuvaid triennaalideks.
Eesti esimeseks kunstinäituseks peetakse 1906. aastal Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi eestvõttel Eesti Üliõpilaste Seltsi majas toimunud näitust, kus olid väljas üheteistkümne kunstniku teosed.[1]
Vaata ka
Viited
- ↑ J. Hain: "Sada aastat esimesest eesti kunstinäitusest" Sirp, 11. august 2006