Kersti Kaljulaid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Uus pilt
1. rida: 1. rida:
{{Infobox President
{{Infobox President
| nimi= Kersti Kaljulaid
| nimi= Kersti Kaljulaid
| pildi nimi=Kersti Kaljulaid, Tartu Ülikool (crop).jpg
| pildi nimi=Vabariigi Presidendi ametisse astumise tseremoonia 2016, crop.jpg
| Pildi_kirjeldus = Kersti Kaljulaid ametisse astumise tseremoonial (2016)
| amet=5. [[Eesti Vabariigi president]]
| amet=5. [[Eesti Vabariigi president]]
| ametiajaalgus= [[10. oktoober]] [[2016]]
| ametiajaalgus= [[10. oktoober]] [[2016]]
97. rida: 98. rida:


===Poliitiline tegevus===
===Poliitiline tegevus===
[[Pilt:Vabariigi Presidendi ametisse astumise tseremoonia, Kersti Kaljulaid.jpg|pisi|Kersti Kaljulaid Vabariigi Presidendi ametisse astumise tseremoonial 2016. aastal.]]
Aastatel [[2001]]–[[2004]] kuulus ta [[Isamaaliit]]u<ref>[https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search Äriregistri päring]</ref>, kuid valimistel kandidaadina ei osalenud.<ref name="pm" /> Kaljulaid astus Isamaaliidust välja Euroopa Kontrollikoja liikmeks saades, et tagada oma sõltumatus ja siduda end lahti erakonnapoliitikast.<ref>[http://www.cidob.org/biografias_lideres_politicos/europa/estonia/kersti_kaljulaid CIDOB. Biografías Líderes Políticos: Kersti Kaljulaid.] 5.oktoober 2016.</ref>
Aastatel [[2001]]–[[2004]] kuulus ta [[Isamaaliit]]u<ref>[https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search Äriregistri päring]</ref>, kuid valimistel kandidaadina ei osalenud.<ref name="pm" /> Kaljulaid astus Isamaaliidust välja Euroopa Kontrollikoja liikmeks saades, et tagada oma sõltumatus ja siduda end lahti erakonnapoliitikast.<ref>[http://www.cidob.org/biografias_lideres_politicos/europa/estonia/kersti_kaljulaid CIDOB. Biografías Líderes Políticos: Kersti Kaljulaid.] 5.oktoober 2016.</ref>


Redaktsioon: 14. oktoober 2016, kell 16:15

Kersti Kaljulaid
Kersti Kaljulaid
5. Eesti Vabariigi president
Ametis
Ametisse asumise aeg
10. oktoober 2016
Eelnev Toomas Hendrik Ilves
Euroopa Kontrollikoja liige
Isikuandmed
Sünniaeg 30. detsember 1969 (54-aastane)
Tartu, Eesti
Erakond Isamaaliit (2001–2004)
parteitu (2004–)
Abikaasa Georgi-Rene Maksimovski
Alma mater Tartu Ülikool

Kersti Kaljulaid (sündinud 30. detsembril 1969 Tartus) on Eesti poliitik, alates 10. oktoobrist 2016 Eesti Vabariigi president.

Ta on olnud ärijuht ning Eesti ja Euroopa Liidu ametnik. Aastatel 2004–2016 oli ta Euroopa Kontrollikoja liige.

Nimi

Kersti Kaljulaidi perekonnanimi Kaljulaid tuleb nimede eestistamise ajast aastatel 1935–1940, mil ligi 58 perekonda või üksikisikut (kokku umbes 174 inimest) nime Kaljulaid endale uueks nimeks võttis. Teiste seas võttis selle endale ka Kersti Kaljulaidi vanaisa Theodor Kaljulaid (enne eestistamist Theodor Klook või Look). Nimi on olemas 1935. aastal Akadeemilise Emakeele Seltsi välja antud raamatus "Eesti nimi. Valik uusi perekonnanimesid".[1]

Kersti Kaljulaid andis enne enda presidendiks valimist teada, et tema nime käänatakse Kaljulaid: Kaljulaidi: Kaljulaidi.[2]

Elulugu

Haridus

Kaljulaid lõpetas aastal 1987 Tallinna 44. Keskkooli[3] inglise keele eriklassi[4], kuuludes keskkooli ajal Õpilaste Teaduslikku Ühingusse[5]. Aastal 1992 lõpetas ta cum laude Tartu Ülikooli bioloogina. Aastal 2001 sai ta Tartu Ülikoolist kutsemagistri kraadi (MBA) ärijuhtimises.[6] Töö teemaks oli "Riigi poolt asutatud sihtasutuste juhtimissüsteemi täiustamine".[7]

2007. aasta sügisel alustas Kaljulaid õpinguid Tartu Ülikooli doktorantuuris. Doktoritöö teemaks oli "Riigieelarvelise rahastamise ja aruandluse metoodika mõju teadustegevuse mitmekesisusele". Aasta hiljem katkestas ta õpingud.[8]

Töökäik

Kersti Kaljulaid 2015. aastal Tartu Ülikooli nõukogu aruteluseminaril "Riskijuhtimine ja ettevõtlikkuse arendamine ülikoolis".

Et bioloogina töötamine poleks taganud perele piisavat sissetulekut, asus Kaljulaid tööle ärivaldkonnas. Ta on end nimetanud majanduspõgenikuks ja öelnud, et seadis eesmärgiks teenida vähemalt kolm keskmist palka: ühe endale ja ühe kummalegi lapsele.[9][10]

Kaljulaidi esimesed töökohad olid kiirelt arenevas telekommunikatsioonivaldkonnas.[9] Alguses töötas ta ettevõttes Haberst Infra AS.[11] Aastatel 1996–1997 (teistel andmetel 1994–1997[6]) töötas ta Eesti Telefon AS-is telefonikeskjaamade müügijuhina.[12][7][6]

Aastatel 1997–1998 töötas Kaljulaid Hoiupanga Investeeringute AS-is projektijuhina ja aastatel 1998–1999 Hansapank Marketsis investeerimispanganduse osakonnas. Viimases oli tema peamiseks tööülesandeks olla nõustajaks ettevõtete ühinemis- ja ülevõtmistehingute ning erastamisprotsesside juures. Ta vastutas ettevõtte ostueelse analüüsi eest.[12][7]

Aastatel 1997–1999 oli ta Unineti Andmeside AS-i juhatuse liige.[13]

1999. aastal kutsus tollane peaminister Mart Laar ta oma meeskonda[9] ja aastatel 1999–2002 töötas Kaljulaid peaministri majandusnõunikuna.[12] Tema tööülesandeks oli peaministri büroo, Eesti Panga, rahandusministeeriumi ja suurima eelarvega ministeeriumide töö kooskõlastamine, samuti koordineeris ta suhteid Rahvusvahelise Valuutafondi ja teiste multilateraalsete finantsasutustega (sealhulgas Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga, Põhjamaade Investeerimispanga ja Maailmapangaga). Ta valmistas koos rahandusministri ja sotsiaalministriga ette pensionireformi ning oli peaministri nõuandja ministritega peetavatel eelarveläbirääkimistel.[14]

Tartu Ülikooli nõukogu esimees Kersti Kaljulaid nõukogu istungil 22. veebruaril 2016.

Hans H. Luige sõnul oli just nõunik Kaljulaid see, kes peatas Narva Elektrijaamade erastamise USA ettevõttele NRG Energy.[15]

2001–2004 oli ta valitsuse esindaja Eesti Geenivaramu nõukogus.[14] 2002–2004 oli ta AS Regio nõukogu liige.[13]

2002. aasta veebruarist kuni 2002. aasta septembrini oli Kaljulaid Eesti Energia AS-i Iru elektrijaama juhtimisarvestuse osakonna juhataja. Alates 2002. aasta septembrist kuni 2004. aasta maini oli ta Iru elektrijaama direktor.[7][14]

Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks 1. mail 2004 ja Eestit määrati Euroopa Kontrollikojas esindama Kersti Kaljulaid, kes alustas Luksemburgis asuvas asutuses tööd 7. mail 2004. Kaljulaid alustas tööd Kontrollikoja II auditigrupis, mis tegeles struktuuripoliitika-, transpordi-, teadusuuringute- ja energeetikavaldkonnaga. Ta oli ka Europoli ühise auditikomitee liige. 2006. aasta märtsist kuni 2008. aasta märtsini oli Kaljulaid Kontrollikoja halduskomitee esimees. Alates 2008. aasta veebruarist kuni 31. maini 2010 oli Kaljulaid CEAD-auditigrupi (kooskõlastus, teabevahetus, hindamine, kinnitamine ja arendustöö) liige, kus ta esindas II auditikoda. Kontrollikoja töö ümber korraldamise järel oli Kaljulaid 1. juunist 2010 kuni detsembrini 2013 kinnitava avalduse eest vastutav liige CEAD-auditikojas (kooskõlastus, hindamine, kinnitamine ja arendustöö). Alates jaanuarist 2014 kuni töö lõpuni Euroopa Kontrollikojas oli ta I auditikoja (loodusressursside säilitamine ja haldamine) liige.[12][14]

Tema ametiaeg Euroopa Kontrollikoja liikmena lõppes 2016. aasta mais, kuid Vabariigi Valitsuse otsustamatuse tõttu esitada Eestist uus kandidaat Kontrollikoja liikmeks jätkas ta samas ametis 2016. aasta septembrini.[16][17] 30. septembril 2016 tema mandaat kontrollikojas peatati ja teda hakkas asendama Euroopa Kontrollikoja president.

Kaljulaid oli 16. jaanuarist 2012 kuni 10. oktoobrini 2016 Tartu Ülikooli nõukogu esimees.[18]

2015. aasta septembris valiti ta Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS juhiks, kuid asendaja puudumise tõttu Euroopa Kontrollikoja liikme ametis ei saanud ta Praxise juhi ametisse astuda.[19][17] Seejärel tehti talle ettepanek asuda PRAXISe nõukogusse, kus ta alustas tegevust juulis 2016.[20]

Septembris 2016 valis Riigikogu Kantselei juurde moodustatud arenguseire nõukoda Kaljulaidi oma esimeheks.[21]

Poliitiline tegevus

Aastatel 2001–2004 kuulus ta Isamaaliitu[22], kuid valimistel kandidaadina ei osalenud.[12] Kaljulaid astus Isamaaliidust välja Euroopa Kontrollikoja liikmeks saades, et tagada oma sõltumatus ja siduda end lahti erakonnapoliitikast.[23]

2016. aasta Eesti presidendivalimistel tegi Riigikogu vanematekogu 27. septembril pärast presidendi valimata jäämist valimiskogus Kersti Kaljulaidile ettepaneku kandideerida Vabariigi Presidendiks ja Riigikogu liikmetele ettepaneku esitada Kaljulaid presidendikandidaadiks.[24] 30. septembril 2016 seadsid 90 Riigikogu liiget Kersti Kaljulaidi üles Vabariigi Presidendi kandidaadiks[25] ja 3. oktoobril 2016 valiti Kersti Kaljulaid tulemusega 81 poolthäält (tühje sedeleid 17) Riigikogus Vabariigi Presidendiks.[26] Tema ametiaeg algas 10. oktoobril.[26]

Peamine, mida Kaljulaidile presidendiks kandideerimise ajal ajakirjanduses ja osade poliitikute poolt ette heideti – ja mida näitasid ka tänavaküsitlused –, oli tema vähene tuntus rahva seas, võrrelduna teiste presidendikampaanias osalenud kandidaatidega.[27][28][29] Kaljulaid vastas etteheitele avalikus kirjas ja intervjuudes, lubades, et asub presidendiks saades end Eesti inimestele tutvustama, külastab riigi erinevaid piirkondi ning suhtleb inimestega vahetult ja kohapeal.[30]

10. oktoobril 2016 astus Kaljulaid Vabariigi Presidendi ametisse.

Poliitilised vaated

Kersti Kaljulaid on öelnud, et ta maailmavaateks on liberaalsem konservatism.[31] Ta on pooldanud konservatiivset majanduspoliitikat, kuid paljudes sotsiaalsetes küsimustes – näiteks LGBT-õigused ja immigratsioon – on tal liberaalsed vaated.[32] Teisalt on ta öelnud, et riik peab rahaliselt toetama enne nõrgemaid kui hakkab toetama tugevaid; tugevate asi on kasutada riigi antud vabadusi ja end ise aidata.[30] Samuti on Kaljulaid väljendanud toetust tugevale kodanikuühiskonnale, kus riigi roll kohaliku tasandi asjade korraldamisel on väiksem ning enesekindla ja aktiivse kolmanda sektori roll suurem.[32]

Publitsistika

Ta on avaldanud ajakirjanduses palju Euroopa-teemalisi artikleid.[33] Samuti on ta olnud Kuku raadio saate "Eurominutid" autor[34] ning saate "Keskpäevatund" üks esinejaid[6].

Tunnustused

Isiklikku

Pere

Kersti Kaljulaid on teist korda abielus. Ta on sünnitanud neli last ning on ka vanaema[38].

Abielust Taavi Talvikuga[11] on Kaljulaidil tütar ja poeg. Tütar Silja Märdla (sündinud 1988, endise nimega Silja Talvik[39]) on doktorant ehituse valdkonnas[40] ja poeg Siim Talvik on lõpetanud IT Kolledži.[41]

Kaljulaidi teine abikaasa on aastal 1991 Tallinna Polütehnilise Instituudi raadioinsenerina lõpetanud ja Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuses sideinsenerina töötanud Georgi-Rene Maksimovski, neil on kaks poega.[40][42][43][4]

Raimond Kaljulaid on Kersti Kaljulaidi poolvend.[44]

Harrastused

Kaljulaid on Eesti maratonijooksu edetabelis olnud 11. kohal (aastal 2007) ja 23. kohal (aastal 2008).[6] Ta on jooksnud maratoni ajaga 3 tundi 52 minutit.[45]

Keeleoskus

Võõrkeeltest räägib Kaljulaid vabalt inglise keelt, suhtlustasemel prantsuse keelt ja tasemel B1 saksa keelt.[46] Soome keelt pole Kaljulaid õppinud,[46] kuid presidendiks valimise järgsel pressikonverentsil ütles ta Soome ajakirjaniku küsimusele vastates, et "räägib halba soome keelt, nagu kõik eestlased"[47]. Samal sündmusel ütles ta, et tema endised kolleegid Iru elektrijaamast võivad kinnitada, et kitsas ringis on ta suuteline rääkima ka vene keeles.[48]

Akadeemiline kuuluvus

Ta on 1990. aastast korporatsiooni Filiae Patriae liige.[49][9]

Viited

  1. ↑ "KAS TAHAD TEADA: kuidas sai Kersti Kaljulaid oma nime?" Õhtuleht.ee, 3. oktoober 2016
  2. ↑ Liisa Tagel. "Segadusttekitavad perenimed: Kaljulaidi tuleb käänata, nagu Kaljulaid eelistab." Arvamus.postimees.ee, 30. september 2016.
  3. ↑ Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi vilistlased
  4. ↑ 4,0 4,1 Ranne, Raul (1. oktoober 2016). "Kaugest ametnikust koduseks presidendikandidaadiks. Kersti Kaljulaidi kiirmarss". Eesti Päevaleht. Vaadatud 6. oktoobril 2016. {{cite web}}: eiran tundmatut parameetrit |registration=, kasuta parameetrit (|url-access=) (juhend); eiran tundmatut parameetrit |subscription=, kasuta parameetrit (|url-access=) (juhend)
  5. ↑ Kaljulaid, K. (1986) Vainurästa (Turdus ilacius) pesitsusbioloogiast Eestis, Eesti NSV Õpilaste Teadusliku Ühingu VI teaduskonverentsi teesid, Tallinn, lk. 24
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 Priit Pullerits: Kersti Kaljulaid – elu Euroopas, kodu Eestis. Majandus24.postimees.ee, 7. mai 2011 (vaadatud 06.10.2016).
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 Eesti Teadusinfosüsteem: Kersti Kaljulaid
  8. ↑ Eesti Teadusinfosüsteem: Riigieelarvelise rahastamise ja aruandluse metoodika mõju teadustegevuse mitmekesisusele
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 Sigrid Sõerunurk: "Terase pilguga üliõpilane, kes õiendas vastu". UT, 10. mai 2010
  10. ↑ Raul Ranne: "TÄISMAHUS: Kersti Kaljulaid: vahel pean endalt küsima, kas ma ikka julgen." Päevaleht, 27. september 2016
  11. ↑ 11,0 11,1 Sulev Vedler, Erik Moora, Tarmo Vahter, Mikk Salu. 10 väheteada fakti meie uue presidendi Kersti Kaljulaidi kohta, ekspress.delfi.ee, 5. oktoober 2016
  12. ↑ 12,0 12,1 12,2 12,3 12,4 Kes on Kersti Kaljulaid? Postimees, 27. september 2016
  13. ↑ 13,0 13,1 Infopank.ee: Kersti Kaljulaid, vaadatud 3. oktoober 2016
  14. ↑ 14,0 14,1 14,2 14,3 Euroopa Kontrollikoda: Kersti Kaljulaid, CV, vaadatud 3. oktoober 2016
  15. ↑ Kadri Paas: "Kersti Kaljulaid päästis Narva Elektrijaamad kahtlasest erastamisest." Ärileht.ee, 28. september 2016
  16. ↑ The Members of the European Court of Auditors since 1977
  17. ↑ 17,0 17,1 Kersti Kaljulaiu ametiaeg Euroopa Kontrollikojas lõppes, kuid ta jääb valitsuse otsustamatuse tõttu ametisse ega saa asuda Praxise juhiks. Delfi, 6. mai 2016
  18. ↑ Nõukogu Tartu Ülikool
  19. ↑ Praxise uueks juhiks valiti Kersti Kaljulaid
  20. ↑ "PRAXIS ei kiirusta Kaljulaidile asendaja leidmisega" PRAXIS, 30. september 2016
  21. ↑ Arenguseire nõukoja esimeheks valiti Kersti Kaljulaid
  22. ↑ Äriregistri päring
  23. ↑ CIDOB. Biografías Líderes Políticos: Kersti Kaljulaid. 5.oktoober 2016.
  24. ↑ "FOTOD ja VIDEO | Vanematekogu tegi ettepaneku esitada presidendikandidaadiks Kersti Kaljulaid" ERR, 27. september 2016
  25. ↑ Kaljulaiu seadsid presidendikandidaadiks 90 riigikogu liiget, ERR, 30. september 2016.
  26. ↑ 26,0 26,1 "Kersti Kaljulaid sai 81 häälega uueks Eesti presidendiks" ERR, 3. oktoober 2016
  27. ↑ "DELFI TÄNAVAKÜSITLUS: Kui tuntud on Kersti Kaljulaid rahva seas?" Delfi, 27. september 2016.
  28. ↑ "Kommunikatsiooniekspert Kaljulaiust: rahvale tundmatu inimene, kelle nimegagi eksitakse." Postimees, 28. september 2015
  29. ↑ "JANEK MÄGGI: Eestile otsiti presidenti justkui personalifirma kaudu." Pealinn, 3. oktoober 2015
  30. ↑ 30,0 30,1 Kersti Kaljulaid: "Minu kiri kõigile Eestimaa inimestele." Päevaleht, 30. september 2016 (vaadatud 6.10.2016)
  31. ↑ Eylandt, Otti (29. september 2016). "Kersti Kaljulaid: inimestega tuleb rääkida – igal pool toimib". Eesti Päevaleht.
  32. ↑ 32,0 32,1 Former European auditor Kersti Kaljulaid elected president of Estonia. Estonian Worlds, 3. oktoober 2016.
  33. ↑ Avatud Eesti Fondi Koosmeele preemia saab Kersti Kaljulaid. Delfi.ee, 09. aprill 2014 (vaadatud 6.10.2016)
  34. ↑ Eurominutid kuku.postimees.ee (vaadatud 28.09.2016)
  35. ↑ "Aasta eurooplaseks valiti Kersti Kaljulaid." Postimees.ee, 9. mai 2009
  36. ↑ Avatud Eesti Fond: Koosmeele auhind. Oef.org.ee, vaadatud 9. oktoobril 2016
  37. ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 19446
  38. ↑ Kersti Kaljulaid ujub presidendiakvaariumis üksinda: nad on kõik mu seljataga olemas, mu perekond
  39. ↑ Eesti Teadusinfosüsteem: Silja Märdla
  40. ↑ 40,0 40,1 Kes on Kersti Kaljulaiu salapärane abikaasa Georgi-Rene Maksimovski?
  41. ↑ Maarit Stepanov: "Kersti Kaljulaidi lapsed on tublid nagu emagi." Õhtuleht, 6. oktoober 2016
  42. ↑ TTÜ lõpetajad 1918–2006
  43. ↑ Postimees, Arter. 24. september 2016
  44. ↑ Ühe perekonna tähtis nädal: Eesti uueks presidendiks võib saada äsja abielu lahutanud Raimond Kaljulaiu poolõde Delfi, 27. september 2016
  45. ↑ Anu Säärits: Kaljulaid: Eesti sporti tuleb eelkõige edendada laste- ja noortespordi kaudu. ERR, 28.09.2016 (vaadatud 6.10.2016)
  46. ↑ 46,0 46,1 "Kersti Kaljulaid paljastas oma halva omaduse: ma olen väga kärsitu inimene." Elu24.postimees.ee, 4. oktoober 2016
  47. ↑ "VIDEO PRESSIKONVERENTSILT | Kaljulaid: täna võitis kogu Eesti!." Õhtuleht, 3. oktoober 2016
  48. ↑ "Керсти Кальюлайд на пресс-конференции: сегодня выиграла вся Эстония." Rus.delfi.ee, 3. oktoober 2016
  49. ↑ Vilistlaskogu nimekiri Filiae Patriae saidil.

Välislingid

Publikatsioone

Intervjuud

Kirjandus

Eelnev
Toomas Hendrik Ilves 		Eesti president
alates 10. oktoobrist 2016 		Järgnev
—
Vabariigi President
Konstantin Päts (1938–1940)
 Presidendi lipp
Peaministrid Vabariigi Presidendi
ülesandeis eksiilis
Jüri Uluots (1940–1945) · August Rei (1945–1963) · Aleksander Warma (1963–1970) · Tõnis Kint (1970–1990) · Heinrich Mark (1990–1992)
Vabariigi Presidendid
Lennart Meri (1992–2001) · Arnold Rüütel (2001–2006) · Toomas Hendrik Ilves (2006–2016) · Kersti Kaljulaid (2016–2021) · Alar Karis (2021–)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kersti_Kaljulaid&oldid=4498021"