Muudatused

Jump to navigation Jump to search
resümee puudub
 
==Haridus==
Hariduse omandas Pulst [[Tori]]s ja [[Pärnu]]s. [[kujutav kunst|Kujutava kunsti]] alase erihariduse sai ta [[Riia linna kunstikool]]is tollase kooli direktori ja hilisema Riia Kunstiakadeemia rektori [[Vilhelms Purvītis]]e ja [[Roberts Tilbergs]]i juhendamisel aastatel [[1911]]–[[1915]], kus omandas joonistusõpetaja kutse.
 
Pulst liitus Riia eestlaste seltsi Imanta laulukooriga, esines näitelaval koos [[Hugo Laur|Hugo Lauriga]] ning tegi [[Theodor Lemba]] kutsel oma esimese ettekande eesti rahvakunstist ja -kommetest.<ref name=":0">Mehest, kes palju mäletab - Kultuur ja Elu 2/1974, lk. 26-28</ref>
 
==Tegevus kunstnikuna==
 
==Töö vanavara kogujana==
August Pulsti intensiivne töö vanavara kogujana langeb 20. sajandi esimesse poolde. Esimesed vanavara korjamise kogemused sai Pulst üliõpilasena 1911. aastal, kogudes ajaloolisi esemeid ligi 60 Tori perekonnalt. Pulsti1914. korjamismatkuaastal, iseloomustaskunstiõpilasena, soovkäis kohalikeleta inimestelesuvel igatikogumistöödel selgitada[[Kadrina vald|Kadrinas]] ja [[Ilumäe|Ilumäel]]. Kokku koguti tollal sealkandist ligu 720 eset, 30 vaipa ning Kadrina kiriku vanavarahäbipink, kogumiserahapakk ja muuseumisserahakorjamise talletamisekott. tähtsust1915. Temaaasta väsimatusuvel, huviolles ajaloolistekooli esemetelõpetanud, korjamisevõttis jaPulst säilitamisepõhjalikumalt vastukäsile onkodukihelkonna. [[EestiKogutud Rahva127 Muuseum]]ieset esemetekogulepandi andnudvälja arvukatTori jaalevi väärtuslikkuSalme lisaseltsimaja näitlejateruumis (saal oli Pärnu sõjapõgenike käes), sealt sõitis Pulst koos asjadega edasi Tallinna, kus esemed pandi tutvumiseks välja Põllumeeste Seltsi näitusel.<ref name=":0" />
 
Pulsti korjamismatku iseloomustas soov kohalikele inimestele igati selgitada vanavara kogumise ja muuseumisse talletamise tähtsust. Tema väsimatu huvi ajalooliste esemete korjamise ja säilitamise vastu on [[Eesti Rahva Muuseum]]i esemetekogule andnud arvukat ja väärtuslikku lisa.
August Pulst oli otseselt seotud mitme muuseumi (Eesti Rahva Muuseumi Tallinna osakond, [[Eesti Kunstimuuseum]], [[Teatri- ja Muusikamuuseum]], [[Tori Muuseum]], [[Eesti Vabaõhumuuseum]]) asutamise ja juhatamisega.
 
== Muuseumimehena ==
August Pulst oli otseselt seotud mitme muuseumi (Eesti Rahva Muuseumi Tallinna osakond, [[Eesti Kunstimuuseum]], [[Teatri- ja Muusikamuuseum]], [[Tori Muuseum]], [[Eesti Vabaõhumuuseum]]) asutamise ja juhatamisega.
 
1915. aasta lõpul asutasid August Pulst, [[Ants Laikmaa]], [[Kristjan Raud]], [[Mihkel Aitsam]] ja [[Peeter Parikas]] Eesti Rahva Muuseumi Tallinna osakonna, mis muudeti nelja aasta pärast Tallinna Eesti Muuseumiks ning millest on välja kasvanud praegune Eesti Kunstimuuseum. Pulstist sai vastse muuseumi asjaajaja ning 1925. aastal kujundati muuseum üle kunsti kogumisele keskendunud muuseumiks.<ref name=":0" />
 
Ammu oli unistatud vabaõhumuuseumist. Kuigi Pulst käis [[Ruhnu|Ruhnus]] kaupa tegemas sealse puukiriku peale, täiendas oma teadmisi Stockholmis ja Helsingis ning vabaõhumuuseumi platsi jaoks vaadati valmis mitu kohta, jäi muuseum toona siiski vaid unistuseks.<ref name=":0" />
 
Pulst elas Tallinnas [[Ahju tänav|Ahju tänaval]] ning andis paariks talveks peavarju [[Peeter Süda|Peeter Südale]], kelle nime kannab see tänav praegu. Koolis ka skulptuuri õppinud Pulst alustas Peeter Süda büsti modelleerimist, kuid kahjuks suri helilooja vaid 37-aastasena 1920. aasta augustis. Pulst kavandas talle hauasamba, asutas Kadrioru lossi kolinud muuseumis Peeter Süda toa ning tema Mälestuse Jäädvustamise Ühingu, mis laienes Eesti Heliloojate Mälestuse Jäädvustamise Ühinguks ning sellest kasvas omakorda Muusikamuuseumi Ühing, mis avas 1934. aastal Muusikamuuseumi, praeguse Teatri- ja Muusikamuuseumi.<ref name=":0" />
 
August Pulst oli ka 1934. aastal rajatud, Eesti esimese kihelkondliku, oma põhikirja ja pitsatiga Tori muuseumi asutaja.<ref name=":0" />
 
==Pulsti ringreisid==
Kõige selle kõrval oli Pulst ka kirglik [[pärimusmuusika]]sõber. Pulst mängis [[viiul]]it, [[mandoliin]]i, [[harmoonium]]it ja [[kitarr]]i, veidi vähem [[lõõtspill|lõõtsa]] ja [[torupill]]i.
 
1930. aastail korraldas ta üle Eesti rahvamuusikat ja -kombeid propageerivaid pidusid ning rahvamuusika heliplaadistamist. Ta organiseeris külapillimeeste ja -laulikute ringreise üle kogu Eesti. Viimastest saadud rahaline tulu kattis nii mõnedki muuseumi loomiseks vajaminevad kulutused. Aastail 1922-1939 korraldas ta 18 ringreisi 463 saalis 901 ettekandega 180 000 kuulajale.
 
August Pulst suri 22. novembril 1977 ja on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le.
 
==Tunnustused==
*1975 [[Eesti NSV teeneline kultuuritegelane]]
 
== Viited ==
August Pulst suri 22. novembril 1977 ja on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le.
<references />
 
==Vaata ka==
*[[August Pulsti Õpistu]]
 
==Välislingid==
*[[Enno Ootsing]] [http://kultuur.elu.ee/ke483_pulst.htm Kunstnik August Pulst]
*{{ISIK|2711}}
 
== Vaata ka ==
*[[August Pulsti Õpistu]]
 
{{JÄRJESTA:Pulst, August}}

Navigeerimismenüü