Reaalsus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
5. rida: 5. rida:
* kõik see, mis on reaalne {{lisa viide}}
* kõik see, mis on reaalne {{lisa viide}}


Reaalsus on [[entiteet|entiteedi]] [[olek]] (''state of thing'') [[olemasolu|olla olemas]] päriselt (''actually exist'') vastandina esinemisele (''appear'') [[ettekujutus]]ena (''imagination'').
Reaalsus on [[entiteet|entiteedi]] [[olek]] (''state of thing'') [[olemasolu|olla olemas]] [[tõde|tõeliselt]] (''actually exist'') vastandina ilmnemisele (''appear'') [[ettekujutus]]ena (''imagination'').


Laimeas mõttes tähendab reaalsus kõike (''everything''), mis on olemas ja on olemas olnud (''is and has been''), sõltumata sellest, kas see miski on [[vaatlus|vaadeldav]] (''observable'') või [[mõistmine|mõistetav]] (''comprehensible''). Veelgi laiemas tähenduses on reaalsus kõik (''everything''), mis on olnud olemas, on olemas või saab olemas olema (''has existed, exists, or will exist'').
Laimeas mõttes tähendab reaalsus kõike (''everything''), mis on olemas ja on olemas olnud (''is and has been''), sõltumata sellest, kas see miski on [[vaatlus|vaadeldav]] (''observable'') või [[mõistmine|mõistetav]] (''comprehensible''). Veelgi laiemas tähenduses on reaalsus kõik (''everything''), mis on olnud olemas, on olemas või saab olemas olema (''has existed, exists, or will exist'').

Redaktsioon: 11. oktoober 2016, kell 21:50

 See artikkel räägib päriselt olemisest vastandina virtuaalsusele ja fiktiivsusele; võimalikkuse vastandi kohta vaata artiklit Tegelikkus; reaalsuse all võidakse mõista ka teostatavust

Reaalsus ehk tõelisus on

  • päriselt olemasolev omadus[viide?]
  • kõik see, mis on reaalne [viide?]

Reaalsus on entiteedi olek (state of thing) olla olemas tõeliselt (actually exist) vastandina ilmnemisele (appear) ettekujutusena (imagination).

Laimeas mõttes tähendab reaalsus kõike (everything), mis on olemas ja on olemas olnud (is and has been), sõltumata sellest, kas see miski on vaadeldav (observable) või mõistetav (comprehensible). Veelgi laiemas tähenduses on reaalsus kõik (everything), mis on olnud olemas, on olemas või saab olemas olema (has existed, exists, or will exist).

Aristoteles, Platon, Gottlob Frege, Ludwig Wittgenstein ja Bertrand Russell on teinud vahet reaalsusele vastaval mõttel (thought corresponding to reality), koherentsel abstraktsioonil (coherent abstraction) ehk mõtetel asjadest, mis on ettekujutatavd, aga mitte reaalsed (thoughts of things that are imaginable but not real) ning sellel, mida pole võimalik reaalsuses isegi mõelda (which cannot even be rationally thought). Seevastu olemisena (existence) mõistavad nad vaid füüsilist olemist (physical existence) või seda, mis otseselt põhineb füüsilisel olemisel, nagu näiteks ajus sündivad mõtted.

Reaalsust vastandatakse tihti sellele, mis on imaginaarne (imaginary), kujuteldav (delusional), vaid vaimus (mind), unistuses (dream), mis on väär, väljmõeldud (fictional) või abstraktne (abstract). Samal ajal mängib abstraheerimine rolli nii igapäevaelus kui ka näiteks akadeemilises uurimuses. Näiteks keeruliselt määratletavaid absrtaktseid mõisteid (concept) nagu 'kausaalsus' (causality), 'voorus' (virtue), 'elu' (life) ning 'õiglus' (distributive justice) on harva peetud puhasteks ettekujutusteks (delusion). Abstratsioonide puhul käib vaidlus kahe leeri vahel: ühed leiavad, et abstraktsioonid on vaid sõnad ning teised suhtuvad neisse kui kõrgematesse tõdedeesse, mitte kui abstraktsetesse mõistetesse. See vastuolu on ka üks universaalide probleemi (problem of universals) põhjuseid.

Üldiselt ollakse ühel meelel, et tõde (truth) vastab sellele, mis on reaalne ning väär (falsity) sellele, mis ei ole reaalne.

Väljamõeldist (fiction) peetakse üldiselt mittereaalseks.


Vaata ka