Reaalsus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Andrus Kallastu teisaldas lehekülje Reaalsus ümbersuunamise Tõelisus asemele: artikli pealkiri eestikeelseks
Resümee puudub
7. rida: 7. rida:
Tõelisus on [[entiteet|entiteedi]] [[olek]] (''state of thing'') [[olemasolu|olla olemas]] [[tegelikkus|tegelikult]] (''actually exist'') vastandina esinemisele (''appear'') [[ettekujutus]]ena (''imagination'').
Tõelisus on [[entiteet|entiteedi]] [[olek]] (''state of thing'') [[olemasolu|olla olemas]] [[tegelikkus|tegelikult]] (''actually exist'') vastandina esinemisele (''appear'') [[ettekujutus]]ena (''imagination'').


Laimeas mõttes tähendab tõelisus kõike (''everything''), mis on olemas ja on olemas olnud (''is and has been''), sõltumata sellest, kas see miski on [[vaatlus|vaadeldav]] (''observable'') või mõistetav (''comprehensible''). Veelgi laiemas tähenduses on tõelisus kõik (''everything''), mis on olnud olemas, on olemas või saab olemas olema (''has existed, exists, or will exist'').
Laimeas mõttes tähendab tõelisus kõike (''everything''), mis on olemas ja on olemas olnud (''is and has been''), sõltumata sellest, kas see miski on [[vaatlus|vaadeldav]] (''observable'') või [[mõistmine|mõistetav]] (''comprehensible''). Veelgi laiemas tähenduses on tõelisus kõik (''everything''), mis on olnud olemas, on olemas või saab olemas olema (''has existed, exists, or will exist'').


[[Aristoteles]], [[Platon]], [[Gottlob Frege]], [[Ludwig Wittgenstein]] ja [[Bertrand Russell]] on teinud vahet tõelisusele vastaval [[mõte|mõttel]] (''thought corresponding to reality''), koherentsel abstraktsioonil (''coherent abstraction'') ehk mõtetel asjadest, mis on ettekujutatavd, aga mitte tõelised (''thoughts of things that are imaginable but not real'') ning sellel, mida pole võimalik tõelisuses isegi mõelda (''which cannot even be rationally thought''). Seevastu olemisena (''existence'') mõistavad nad vaid füüsilist olemist (''physical existence'') või seda, mis otseselt põhineb füüsilisel olemisel, nagu näiteks [[aju]]s sündivad mõtted.
[[Aristoteles]], [[Platon]], [[Gottlob Frege]], [[Ludwig Wittgenstein]] ja [[Bertrand Russell]] on teinud vahet tõelisusele vastaval [[mõte|mõttel]] (''thought corresponding to reality''), koherentsel abstraktsioonil (''coherent abstraction'') ehk mõtetel asjadest, mis on ettekujutatavd, aga mitte tõelised (''thoughts of things that are imaginable but not real'') ning sellel, mida pole võimalik tõelisuses isegi mõelda (''which cannot even be rationally thought''). Seevastu olemisena (''existence'') mõistavad nad vaid füüsilist olemist (''physical existence'') või seda, mis otseselt põhineb füüsilisel olemisel, nagu näiteks [[aju]]s sündivad mõtted.

Redaktsioon: 9. oktoober 2016, kell 12:40

 See artikkel räägib päriselt olemisest vastandina virtuaalsusele ja fiktiivsusele; võimalikkuse vastandi kohta vaata artiklit Tegelikkus; tõelisuse all võidakse mõista ka teostatavust

Tõelisus ehk reaalsus on

  • päriselt olemasolev omadus[viide?]
  • kõik see, mis on tõeline [viide?]

Tõelisus on entiteedi olek (state of thing) olla olemas tegelikult (actually exist) vastandina esinemisele (appear) ettekujutusena (imagination).

Laimeas mõttes tähendab tõelisus kõike (everything), mis on olemas ja on olemas olnud (is and has been), sõltumata sellest, kas see miski on vaadeldav (observable) või mõistetav (comprehensible). Veelgi laiemas tähenduses on tõelisus kõik (everything), mis on olnud olemas, on olemas või saab olemas olema (has existed, exists, or will exist).

Aristoteles, Platon, Gottlob Frege, Ludwig Wittgenstein ja Bertrand Russell on teinud vahet tõelisusele vastaval mõttel (thought corresponding to reality), koherentsel abstraktsioonil (coherent abstraction) ehk mõtetel asjadest, mis on ettekujutatavd, aga mitte tõelised (thoughts of things that are imaginable but not real) ning sellel, mida pole võimalik tõelisuses isegi mõelda (which cannot even be rationally thought). Seevastu olemisena (existence) mõistavad nad vaid füüsilist olemist (physical existence) või seda, mis otseselt põhineb füüsilisel olemisel, nagu näiteks ajus sündivad mõtted.

Tõelisust vastandatakse tihti sellele, mis on imaginaarne (imaginary), kujuteldav (delusional), vaid vaimus (mind), unistuses (dream), mis on väär, väljmõeldud (fictional) või abstraktne (abstract). Samal ajal mängib abstraheerimine rolli nii igapäevaelus kui ka näiteks akadeemilises uurimuses. Näiteks keeruliselt määratletavaid absrtaktseid mõisteid (concept) nagu 'kausaalsus' (causality), 'voorus' (virtue), 'elu' (life) ning 'õiglus' (distributive justice) on harva peetud puhasteks ettekujutusteks (delusion). Abstratsioonide puhul käib vaidlus kahe leeri vahel: ühed leiavad, et abstraktsioonid on vaid sõnad ning teised suhtuvad neisse kui kõrgematesse tõdedeesse, mitte kui abstraktsetesse mõistetesse. See vastuolu on ka üks universaalide probleemi (problem of universals) põhjuseid.

Üldiselt ollakse ühel meelel, et tõde (truth) vastab sellele, mis on tõeline ning väär (falsity) sellele, mis ei ole tõeline.

Väljamõeldist (fiction) peetakse üldiselt mittetõeliseks.


Vaata ka