Karl IV: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel| räägib Saksa-Rooma keisrist, teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata [[Karl IV (täpsustus)]]}}
{{See artikkel| räägib Saksa-Rooma keisrist, teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata [[Karl IV (täpsustus)]]}}
[[Pilt:Charles IV. 2003-12-24.jpg|thumb|Karl IV monument [[Praha]] [[Staré město]]s [[Karli sild|Karli silla]] juures]]
[[Pilt:Charles IV. 2003-12-24.jpg|thumb|Karl IV monument [[Praha]] [[Staré město]]s [[Karli sild|Karli silla]] juures]]
'''Karl IV''' (sündinud Wenceslaus (Václav) [[14. mai]] [[1316]] [[Praha]] – [[29. november]] [[1378]] Praha) oli [[Luksemburgi dünastia]]st pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas ('''Karel I.'''). [[1356]] andis ta välja [[Kuldbulla]], mis määras kindlaks keisrite valimise korra ja andis eriprivileegid [[kuurvürst]]idele.
'''Karl IV''' (sündinud Wenceslaus (Václav) [[14. mai]] [[1316]] [[Praha]] – [[29. november]] [[1378]] Praha) oli [[Luksemburgi dünastia]]st pärinev [[Saksa-Rooma keisririik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] ja [[Tšehhi kuningriik|Böömi]] kuningas ('''Karel I.''').


==Böömi kuninga ja keisrina==
Ta rajas [[Böömimaa]] pealinna [[Praha]]sse [[Karli ülikool]]i ning valitses sealt ka impeeriumi. Ta on tänapäevalgi üks suuremaid tšehhide rahvuskangelasi, ehkki pärines tegelikult saksa [[dünastia]]st.
[[File:Kingdom of Bohemia in 14th Century (German).jpg|pisi|left|Tšehhi kuningriigi alad 14. sajandil]]
[[Pilt:Hradschin-fullview.jpg|pisi|left|[[Praha linnus]] – Tšehhi hertsogite, kuningate ja keisrite iidne residents; pärast aastat 1918 Tšehhoslovakkia ja Tšehhi presidentide residents]]
[[Pilt:Vltava.jpg|pisi|left|[[Vltava]] jõgi Prahas, tagaplaanil [[Karli sild]], [[Malá Strana]] ja [[Hradčany]].]]
Karl IV (tšehhipäraselt Karel I) rajas [[Böömimaa]] pealinna [[Praha]]sse [[Karli ülikool]]i ning valitses sealt ka impeeriumi. Praha õitseaeg oli [[14. sajand]]il, mil sellest sai [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] keskus. Tema ajal toimusid linnas suured ehitustööd: rajati [[Karli sild]], alustati [[Nové Město (Praha)|Nové Město]] rajamist ja [[Svatý Víti katedraal|Svatý Víti (Viituse) katedraal]]i ([[Hradčany]]s) ümberehitamist. Karl IV asutas ka Kesk-Euroopa esimese ülikooli [[Karli ülikool]]i. Praha oli sel ajal suuruselt kolmas linn [[Euroopa]]s{{lisa viide}} (umbes 40 000 elanikku). Ta on tänapäevalgi üks suuremaid tšehhide rahvuskangelasi, ehkki pärines tegelikult saksa [[Luksemburgi dünastia|Luksemburgi]] [[dünastia]]st.

Karl IV (tšehhipäraselt Karel I) laiendas Tšehhi kuninga valdusi: [[Ülem-Lausitz]]iga, endine [[Lausitzi mark]], mis omandati [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]] markkrahvilt [[Otto V (Baieri)|Otto V]] aastal 1367; [[Ülem-Pfalz]]i põhjaosaga ("Uus Tšehhia") [[Sulzbach-Rosenberg|Sulzbachis]], liidendati aastal 1355; [[Brandenburgi mark|Brandenburgi kuurvürstkond]], omandati Wittelsbachi hertsogilt Otto V-lt aastal 1373. Karl IV liidendas oma pärusvaldustega ([[Luksemburgi krahvkond|Luksemburgi krahvkonna]] ja Tšehhi kuningriigiga) [[Sileesia]], [[Brandenburgi mark#Luksemburgid|Brandenburg]]i, osa [[Saksimaast]], [[Tüüring]]ist ja [[Alam-Lausitz]]ist.
{{vaata|Ülem-Sileesia}}, ''[[Alam-Sileesia]]''
==1356. aasta Kuldbulla==
Karl IV andis [[1356]]. aastal välja [[Kuldbulla]], mis määras kindlaks Saksa-Rooma keisririigi keisrite valimise korra ja andis eriprivileegid [[kuurvürst]]idele, samas [[Brandenburgi mark|Brandenburgi kuurvürstkonna]] omandamine andis Tšehhi kuningriigile kaks häält Saksa-Rooma keisri [[Kuurvürst|valimiskogus]]. Kuldbulla väljakuulutamine Nürnbergi riigipäeval defineeris rohkem kui neljasajaks aastaks Saksa-Rooma riigi põhiseadusliku struktuuri.
[[File:Deutschl&Oberitalien.1477.jpg|pisi|Saksamaa ja [[Põhja-Itaalia]] alad 1477]]
Keiser Karl IV eraldas aastal 1361 [[Burgundia kuningriik|Burgundia kuningriigist]] [[Savoia krahvkond|Savoia krahvkonna]].

==Vaata ka==
*[[Luksemburgi dünastia]]


{{algus}}
{{algus}}

|-
|-
|Eelnev: <br>'''[[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV]]'''
|Eelnev: <br>'''[[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV]]'''

Redaktsioon: 3. oktoober 2016, kell 15:53

 See artikkel räägib Saksa-Rooma keisrist, teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata Karl IV (täpsustus)

Karl IV monument Praha Staré městos Karli silla juures

Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (Karel I.).

Böömi kuninga ja keisrina

Tšehhi kuningriigi alad 14. sajandil
Praha linnus – Tšehhi hertsogite, kuningate ja keisrite iidne residents; pärast aastat 1918 Tšehhoslovakkia ja Tšehhi presidentide residents
Vltava jõgi Prahas, tagaplaanil Karli sild, Malá Strana ja Hradčany.

Karl IV (tšehhipäraselt Karel I) rajas Böömimaa pealinna Prahasse Karli ülikooli ning valitses sealt ka impeeriumi. Praha õitseaeg oli 14. sajandil, mil sellest sai Saksa-Rooma riigi keskus. Tema ajal toimusid linnas suured ehitustööd: rajati Karli sild, alustati Nové Město rajamist ja Svatý Víti (Viituse) katedraali (Hradčanys) ümberehitamist. Karl IV asutas ka Kesk-Euroopa esimese ülikooli Karli ülikooli. Praha oli sel ajal suuruselt kolmas linn Euroopas[viide?] (umbes 40 000 elanikku). Ta on tänapäevalgi üks suuremaid tšehhide rahvuskangelasi, ehkki pärines tegelikult saksa Luksemburgi dünastiast.

Karl IV (tšehhipäraselt Karel I) laiendas Tšehhi kuninga valdusi: Ülem-Lausitziga, endine Lausitzi mark, mis omandati Brandenburgi markkrahvilt Otto V aastal 1367; Ülem-Pfalzi põhjaosaga ("Uus Tšehhia") Sulzbachis, liidendati aastal 1355; Brandenburgi kuurvürstkond, omandati Wittelsbachi hertsogilt Otto V-lt aastal 1373. Karl IV liidendas oma pärusvaldustega (Luksemburgi krahvkonna ja Tšehhi kuningriigiga) Sileesia, Brandenburgi, osa Saksimaast, Tüüringist ja Alam-Lausitzist.

 Pikemalt artiklis Ülem-Sileesia, Alam-Sileesia

1356. aasta Kuldbulla

Karl IV andis 1356. aastal välja Kuldbulla, mis määras kindlaks Saksa-Rooma keisririigi keisrite valimise korra ja andis eriprivileegid kuurvürstidele, samas Brandenburgi kuurvürstkonna omandamine andis Tšehhi kuningriigile kaks häält Saksa-Rooma keisri valimiskogus. Kuldbulla väljakuulutamine Nürnbergi riigipäeval defineeris rohkem kui neljasajaks aastaks Saksa-Rooma riigi põhiseadusliku struktuuri.

Saksamaa ja Põhja-Itaalia alad 1477

Keiser Karl IV eraldas aastal 1361 Burgundia kuningriigist Savoia krahvkonna.

Vaata ka

Eelnev:
Ludwig IV
Saksa-Rooma keiser
13461378
Järgnev:
Wenzel
Eelnev:
Johann von Luxemburg
Böömimaa kuningas
1346–1378
Eelnev:
Otto V Baierist
Brandenburgi markkrahv
koos Wenzeliga
1373–1378
Järgnev:
Sigismund