Österland: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Lisatud maakaart
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Map swedish lands.png|pisi|Rootsi traditsioonilised maad (''Sveriges landsdelar''). Valduste laienemine on tähistatud rohelise varjunditega. Piirid aastal 1700.]]
{{keeletoimeta}}
'''Österland''' ([[Soome keel|soome keeles]] ''Itämaa'', 'Idamaa') on ajaloolis-geograafiline nimetus [[Rootsi]] kuningriigi seitsemele [[Norrland]]i idapoolsele maakonnale ehk peamiselt maa-alale, mis katab praeguse [[Soome]]. Nimetus oli kasutusel eriti 14. ja 15. sajandil.
'''Österland''' ([[Soome keel|soome keeles]] ''Itämaa'', 'Idamaa') on ajaloolis-geograafiline nimetus [[Rootsi]] kuningriigi seitsemele [[Norrland]]i idapoolsele maakonnale ehk peamiselt maa-alale, mis katab praeguse [[Soome]]. Nimetus oli kasutusel eriti 14. ja 15. sajandil.



Redaktsioon: 27. september 2016, kell 19:31

Rootsi traditsioonilised maad (Sveriges landsdelar). Valduste laienemine on tähistatud rohelise varjunditega. Piirid aastal 1700.

Österland (soome keeles Itämaa, 'Idamaa') on ajaloolis-geograafiline nimetus Rootsi kuningriigi seitsemele Norrlandi idapoolsele maakonnale ehk peamiselt maa-alale, mis katab praeguse Soome. Nimetus oli kasutusel eriti 14. ja 15. sajandil.

14. sajandi alguses oli Rootsi kuninga võim nõrgenenud ja põlised soomlastega asustatud alad olid jagatud kahe, Turu ja Viiburi lossihärra vahel. Esmane valitseja oli Turu lossi pealik ehk "Soome eesistuja" (ladina keeles Capitaneus Finlandiae). Täiskasvanuks saanud Magnus III Smek (soome keeles Maunu Eerikinpoika) otsustas kindlustada kuningavõimu ja määras 8. septembril 1340 enda protežee Dan Nilssoni (soome keeles Dan Niilonpoika) kogu Soome ehk nii Turu kui ka Viiburi lossiläänide võimukandjaks. Käsukirjas kasutati esmakordselt mõistet Österlandet ehk Itämaa Soome kohta.[1]

15. sajandi jooksul hakkas nimetuse Soome, mis varem oli tähendanud ainult Päris-Soome maakonda, tähendus laienema ja kõrvale tõrjuma nimetust Itämaa.[2]

Soome kirjakeele isa Mikael Agricola kasutas aastal 1548 mõistet Soome (Suomi) samaaegselt nii uues kui ka vanas tähenduses: "Sille echke teme coco Somen Makunda ombi yxi Hijppakunda nin se quitengin Seitzemen Päruchtinan Länein iaetan ninquin Jacobus Zeiglerus Landanus kirioittapi. Joista se Ensimeinen ia ylimeine' ombi se Etele ia pohia Some." See vanas soome kirjakeeles tekst oleks eesti keelde tõlgituna: "Kuigi see kogu Soome maakond on üks piiskopkond [NB! uuem tähendus!], siiski see jagatakse seitsmeks maakonnaks nagu Jacobus Zeiglerus Landanus on kirjutanud. Neist esimene ja ülem on Lõuna- ja Põhja-Soome. [NB! Tähendab Päris-Soome lõuna- ja põhjapoolt; vanem tähendus!].[3]

Viited

  1. Suomen historian Pikkujättiläinen, lk. 85.
  2. Suomen historian Pikkujättiläinen, lk. 130. Tsitaat: ”Monissa tapauksissa keskushallinto kohteli Suomea eli Itämaata yhtenä kokonaisuutena; Finland-nimen käyttö lisääntyi unioniaikana ja Österland, Itämaa, alkoi jo unionin lopulla olla harvinainen.”
  3. http://kaino.kotus.fi/korpus/vks/meta/agricola/agri2ut1_rdf.xml Kotimaisten kielten tutkimuskeskus