Eesti 2011. aasta rahvaloendus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Eesti 2011. aasta rahvaloendus''' (REL 2011) oli [[2012]]. aastal Eestis toimunud [[Rahvaloendus|rahva- ja eluruumide loendus]]. 2010. ja 2011. aastal toimusid rahva- ja eluruumide loendused enamikus maailma riikides. Loenduse käigus loeti üle Eesti alalised elanikud ja eluruumid. Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjoni otsusel toimuskorraldati REL 2011 kombineeritud kõiksel meetodil. See tähendab, et andmete saamiseks kasutati peale kodukülastustega intervjuude esimest korda Eesti rahvaloenduste ajaloos ka e-loendust, mis võimaldas kõigil end ja oma leibkonda ise internetis loendada. Samuti loobus Statistikaamet REL 2011 puhul paberankeetidest – loendaja sisestas andmed otse [[sülearvuti|sülearvutisse]], kust need edastati kohe mööda turvakanaleid serverisse. Seega oli Eesti rahvaloenduste 130-aastases ajaloos tegu esimese paberivaba loendusega.

REL 2011 toimuskestis 2011. aasta 31. detsembrist kuni 2012. aasta 31. märtsini.

*Esimese kuu jooksul (31.12.2011–1.02.2012) toimus elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud said vastata küsimustikule internetis. EsimeseEsimesel kuu jooksulkuul täideti internetis isikuankeedid 880 455 inimese kohta, mis moodustas 66,7% arvestuslikust rahvaarvust.

Kokku värbas Statistikaametil REL 2011 läbiviimiseks eri tööperioodidekstööperioodide korraldamiseks üle 2400 inimese: 2200 rahvaloendajat (sh 200 ooteajal loendajat), 132 piirkonnajuhti, 15 ringkonnajuhti ja 90 andmetöötluse operaatorit.

Isikuankeedi küsimused puudutasid rahvust, sünnikohta (ka vanemate sünnikohta), emakeelt, rännet, haridust, töötamist ja perekonnaseisu ning naiste puhul ka laste arvu. Samuti selgitati välja, milline on inimeste suhe religiooniga, sest loendus on ainus võimalus selliseid andmeid koguda. Usku puudutavalekäsitlevale küsimusele vastamine oli vabatahtlik.

Vastavalt [[Vabariigi Valitsus]]e rahvaloenduskomisjoni 2008. aasta 9. septembril tehtud otsuseleotsuse kohaselt toimuskorraldati REL 2011 kombineeritud kõiksel meetodil: andmete saamiseks kasutati lisaks näost näkku kodukülastusega intervjuule ka riiklikke registreid ja esmakordselt e-loendust, mis võimaldas elanikel edastada oma andmed interneti teel.

Põhiloendusele eelnes üheksas Eesti omavalitsuses toimuv prooviloendus, mille käigusajal testitikatsetati põhiloenduse tarvis väljatöötatud meetodit ja tarkvara. Kokku loendati prooviloenduse käigus ligi 10 000 inimest ning nende eluruumid. Prooviloenduse momentalgusmoment oli 31. detsember 2009 kell 00.00., kui Siishakkas algaspeale veebiloendus, mis kestis 21. veebruarini 2010,. selleleSellele järgnes küsitlusloendus 5. märtsist kuni 31. märtsini 2010. Küsitlusloenduseküsitlusloendus, käigusmille ajal küsitleti neid, kes ei olnud osalenud e-loendusel või täitsidolid täitnud ankeedi poolikult. E-loendusel loendas ennast ise 18% prooviloenduspiirkondade elanikest. "See on rahvusvahelise kogemuse järgi märkimisväärne tulemus, tavapäraselt jääb esmakordse e-loenduse puhul osatähtsus alla 10%," rääkis REL2011REL 2011 projektijuht Diana Beltadze. <ref>[http://www.stat.ee/43015 Lõppes REL 2011 prooviloendus]</ref>

Rahva ja eluruumide loendust korraldatakse vastavalt riikliku statistika seaduses (RT I 2010, 41, 241) ja Euroopa parlamendi ja nõukogu määruses ((EÜ) nr 763/2008, 9. juuli 2008) rahva ja eluruumide loenduste kohta sätestatule. Riikliku statistika seaduse § 23 paneb isikutele kohustuse rahva ja eluruumide loendusel osaleda.

Riikliku statistika seaduse § 39 sätestab ettekirjutuse tegemise andmete esitamata jätmise korral. Kui ka ettekirjutust ei täideta, siis võib riikliku statistika tegija kohaldada sunniraha, mille ülemmäär on kuni 2000 eurot.