Jaak Aab: erinevus redaktsioonide vahel
P →Töökohad ja ühiskondlikud ametid: lingid |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{ajakohasta}} |
{{ajakohasta}} |
||
'''Jaak Aab''' (sündinud [[9. aprill]]il [[1960]] praeguse [[Helme vald|Helme valla]] territooriumil [[Taagepera]]s) on |
'''Jaak Aab''' (sündinud [[9. aprill]]il [[1960]] praeguse [[Helme vald|Helme valla]] territooriumil [[Taagepera]]s) on Eesti [[poliitik]], endine [[Võhma]] linnapea, [[IX Riigikogu]] [[asendusliige]], [[Eesti sotsiaalminister|sotsiaalminister]] [[Andrus Ansipi esimene valitsus|Andrus Ansipi esimeses valitsuses]] [[13. aprill]]ist [[2005]] kuni [[5. aprill]]ini [[2007]]. |
||
[[12. september|12. septembrist]] [[1994]] on ta [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige. |
[[12. september|12. septembrist]] [[1994]] on ta [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige. |
||
80. rida: | 80. rida: | ||
2016. aasta septembri seisuga on ta Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni nõunik{{Lisa viide}} ja erakonna juhatuse liige. |
2016. aasta septembri seisuga on ta Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni nõunik{{Lisa viide}} ja erakonna juhatuse liige. |
||
25. septembril 2016 määras Keskerakonna juhatus |
25. septembril 2016 määras Keskerakonna juhatus pärast [[Oudekki Loone]] tagandamist peasekretäri kohalt Jaak Aabi erakonna peasekretäri kohusetäitjaks. |
||
==Publikatsioone== |
==Publikatsioone== |
Redaktsioon: 27. september 2016, kell 07:42
See artikkel vajab ajakohastamist. |
Jaak Aab (sündinud 9. aprillil 1960 praeguse Helme valla territooriumil Taageperas) on Eesti poliitik, endine Võhma linnapea, IX Riigikogu asendusliige, sotsiaalminister Andrus Ansipi esimeses valitsuses 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007.
12. septembrist 1994 on ta Eesti Keskerakonna liige.
Haridus
- 1967–1972 õppis Ala 8-klassilises Koolis
- 1972–1978 õppis Viljandi V Keskkoolis ja lõpetas selle
- 1978–1986 õppis Tallinna Pedagoogilises Instituudis ja lõpetas selle vene keele ja kirjanduse õpetajana
Töökohad ja ühiskondlikud ametid
- 30. jaanuar 1984 – 31. august 1985 — Ala 8-klassilises koolis emakeele ja vene keele õpetaja
- 1. september 1985 – 19. jaanuar 1988 — Võhma Keskkoolis õpetaja ja huvijuht
- 19. jaanuar 1988 – 23. oktoober 1989 — Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsoooühingu (ELKNÜ) Viljandi Rajoonikomitee I sekretär
- 23. oktoober 1989 – 30. oktoober 1991 — Võhma Keskkoolis õpetaja ja direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal
- 31. oktoober 1991 – 31. märts 1994 — Soomes Ülä-Savo Pielavesi valla taludes puhkuseasendaja
- 1. november 1994 – 1. jaanuar 1996 (?) — Võhma abilinnapea
- 18. august 1998 – 6. veebruar 2002 — Võhma linnapea
- Viljandimaa Omavalitsuste Liidu eestseisuse liige
- Regionaalarengu Agentuuri Nõukoja liige
- 7. veebruar 2002 – 21. märts 2003 — IX Riigikogu asendusliige
- Riigikogu majanduskomisjoni liige, Narva Elektrijaamade erastamise uurimiskomisjoni esimees
- Hasartmängumaksu Nõukogu esimees
- Võhma Linnavolikogu esimees
- Võhma Linnavolikogu eelarvekomisjoni esimees
- Eesti Keskerakonna juhatuse liige, volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees
- 1. aprill 2003 – 21. juuli 2003 — Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni nõunik, sekretariaadijuhataja
- 22. juuli 2003 – 13. aprill 2005 — Eesti Linnade Liidu tegevdirektor (büroo direktor)
- 13. aprillist 2005 5. aprillini 2007 — Eesti Vabariigi sotsiaalminister
- 2. aprillist 2007 XI Riigikogu liige, 17. aprillist 2007 — Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees
Võhma
1993. aastal kandideeris Aab Võhma linnavolikogusse nimekirjas "Elujõuline Võhma". Ta sai 33 häält 678-st, mis oli paremuselt 5. tulemus.
1996. aastal kandideeris Aab Võhma linnavolikogusse nimekirjas "Kodulinn Võhma". Ta sai 75 häält 683-st, mis oli parim tulemus, ja pääses linnavolikokku.
Aabi abilinnapeaks oleku ajal läks Võhma lihakombinaat pankrotti, mis põhjustas linnas sotsiaalkriisi. Aab püüdis soodustada uute töökohtade tekkimist ettevõtluse arengu kaudu ning hankis riigi investeeringuid.
1996. aastal ostis Võhma linnavalitsus Võhma Majandusühisuselt vana kaubamaja esimese korruse, et mahapõlenud kultuurimaja asemele ehitada uus kultuurikeskus. Vabariigi valitsuse reservfondist selleks eraldatud rahast jäi üle 357 000 krooni. See oleks tulnud seaduse järgi tagastada reservfondile, kuid linnavalitsus maksis sellega lihakombinaadi pankroti tagajärjel töötuks jäänud inimeste küttevõlgu. Et tulumaksu laekus tol aastal eelarvesse loodetust vähem, ei õnnestunudki seda summat reservfondi tagasi maksta. Riigikontroll avastas selle 1997. aastal. 1998. aastal eraldati see summa uue kultuurikeskuse ehituseks.
Aab toimetas ka koos Riina Pakasega Võhma Linnalehte.
1999. aastal kandideeris ta Riigikokku Eesti Keskerakonna nimekirjas valimisringkonnas nr 7 (Järva ja Viljandi maakond) Peeter Kreitzbergi järel teise numbrina. Ta sai 503 häält (71 häält Järva maakonnast ja 432 häält Viljandi maakonnast). Võhma linnas sai ta 262 häält 759-st, saades kõige enam hääli. Riigikokku ta ei pääsenud. Erakonna valimiskampaaniaks annetas ta 15 000 krooni.
1999. aastal kandideeris Jaak Aab Võhma linnavolikokku valimisliidu Keskerakonna ja Koonderakonna Liit kandidaadina. Ta kogus 161 häält 672-st, saades suurima häälte arvu, ning pääses linnavolikogusse.
IX Riigikogu
Alates 7. veebruarist 2002 kuulus ta asendusliikmena IX Riigikogusse (andis ametivande 11. veebruaril). 11. veebruaril registreeris Riigikogu juhatus ta Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmeks. 12. veebruaril kinnitati ta majanduskomisjoni liikmeks.
17. aprillil 2002 valiti ta Riigikogu uurimiskomisjoni AS Narva Elektrijaamad erastamisprotsessi käigu ja kulutuste otstarbekuse väljaselgitamiseks. Komisjoni esimesel istungil 22. aprillil 2002 valiti Jaak Aab selle esimeheks. Veebruaris 2003 esitas komisjon lõpparuande. Komisjon pidas ainsaks erastamisprotsessis tehtud veaks avalikkuse ebapiisavat teavitamist: "erastamise lõppfaasis ei selgitanud Vabariigi Valitsus piisavalt protsessi käiku Riigikogus esindatud poliitilistele jõududele ega Eesti elanikele, mille tulemusena kasvas ka elanikkonna vastuseis Narva elektrijaamade erastamisele". Kulutuste otstarbekust ei leitud olevat võimalik hinnata.
Jaak Aab algatas elektriohutuse seaduse muutmise eelnõu, mille riigikogu vastu võttis. Oma suurima saavutuse kohta Riigikogus ütles Aab: "Elektriohutuse seaduse muutmine vabastas kohustuslikust elektripaigaldiste kontrollist elukondlikud ruumid. Korterite ja elumajade omanikud said vältida küllaltki suuri ja põhjendamatuid kulutusi."
25. aprillil 2002 valiti Aab Riigikogu esindajana hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogusse. Ta valiti selle nõukogu esimeheks.
2002. aastal kandideeris Aab Riigikogu liikmena Võhma linnavolikokku Eesti Keskerakonna nimekirjas. Ta kogus 118 häält 729-st, mis oli parim tulemus, ning pääses linnavolikokku.
2003. aastal kandideeris ta teistkordselt Eesti Keskerakonna kandidaadina Riigikokku 8. ringkonnas (Valga- ja Viljandimaa). Erakonna üldnimekirjas oli ta 21. kohal, ringkonnas Jaanus Marrandi järel 2. kohal, kuid häälte arvu poolest edestasid teda Jaanus Marrandi, Arnold Kimber ja Indrek Meelak. Firma Faktum uuringu järgi oleks ta pidanud koguma korraliku häältesumma, sest ta oli kandidaatide seas Helir-Valdor Seederi ja Jaanus Marrandi järel populaarsuselt teine. Aab sai 972 häält (74 häält Järva maakonnast ja 898 häält Viljandi maakonnast). Võhma linnast sai ta 390 häält 785-st, mis oli suurim Võhmast saadud häälte arv. Parlamenti Aab ei pääsenud.
Sotsiaalminister
Alates 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillil 2007 oli Jaak Aab Eesti Vabariigi sotsiaalminister.
XI Riigikogu
Alates 5. aprillist 2007 oli Aab XI Riigikogu liige, 17. aprillist 2007 Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees.
Eesti Keskerakond
12. septembril 1994 astus ta Keskerakonda.
Eesti Keskerakonna VIII kongressil 26. jaanuaril 2002 valiti Jaak Aab 386 häälega erakonna juhatusse.
Aab on osalenud Keskerakonna haridus-, regionaal- ja kohaliku omavalitsuse poliitika väljatöötamises.
Jaak Aabi nähti erakonna võimaliku uue peasekretärina, kuid seoses Linnade Liidu tegevdirektoriks saamisega see võimalus ei realiseerunud.
6. mail 2003 määrati Eesti Keskerakonna nimekirjas kandideerinud omavalitsustegelaste parteisse kaasamise kampaania üldkoordinaatoriks Jaak Aab.
Aab on võidelnud kohalike omavalitsuste tugevdamise eest.
2016. aasta septembri seisuga on ta Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni nõunik[viide?] ja erakonna juhatuse liige.
25. septembril 2016 määras Keskerakonna juhatus pärast Oudekki Loone tagandamist peasekretäri kohalt Jaak Aabi erakonna peasekretäri kohusetäitjaks.
Publikatsioone
- Miks läksin Riigikokku? – Võhma Linnaleht, veebruar 2002, nr 60, lk 1.
- Linnavolikogu istungil. – Võhma Linnaleht, veebruar 2002, nr 60, lk 2.
- Miks läksin Riigikokku? – Sakala, 12. veebruar 2002, lk 2.
- Usaldusväärsus ja vastutus ehk klaperjaht Mõisa moodi. – Sakala, 5. aprill 2002, lk 2.
- Usaldusväärsus ja vastutus ehk klaperjaht Mõisa moodi. – Järva Teataja, 16. aprill, lk 2.
- Klaperjaht MÕ+ISA moodi. – Kesknädal, 17. aprill, 2002, lk 4–5. Välislink
- Miks ma Riigikogus lisaeelarve poolt hääletasin. – Sakala, 5. juuli 2002, lk 2.
- Mida oleks vaja esmajärjekorras ette võtta, et linna paremaks muuta? – Sakala, 17. oktoober 2002 lk 9. [Küsitlus Võhma kohta, vastus Rannar Raba vahendusel.]
- Areng sõltub paljuski rahakotist. – Sakala, 6. novembrist 2002, lk. 2. (Omavalitsuste tulubaasist.)
- Astmelise tulumaksu hirmust. – Järva Teataja, 17. jaanuar 2003, lk 2.
- Astmelise tulumaksuga võidavad kõik. – Sakala, 24. jaanuar 2003, lk 2.
Isiklikku
Aabil on abielust Kaie Aabiga (sündinud 23. oktoobril 1958) tütar Karen (sündinud 14. jaanuaril 1985).
2005. aastal tutvus Jaak Aab endast 18 aastat noorema vene rahvusest õpetajaga.[viide?] Alates kevadest 2008 elavad nad koos.
Oma harrastustena on Aab nimetanud tervisesporti, kirjandust ja mälumängu.
Ta valdab hästi vene keelt ja soome keelt.
Detsembri keskel 2006 sattus Aab liiklusõnnetusse, kui ta varahommikul Viljandi–Imavere maanteel tööle sõitis. Autos oli peale tema veel autojuht. Arkma teeristil ei andnud kõrvalteelt tulnud sõiduauto Aabi autole teed, vaid sõitis talle külje pealt sisse. Aabi auto käis mitu korda üle katuse, kuid kinnitatud turvavööde tõttu ei saanud tema ega autojuht vigastusi.[1]
Viited
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 198
Kirjandus
- Vello Lattik. Kass ja hiired jagavad urgu, 2000.
- Jaak Aab – 45. – Hippokrates, 2005, aprill/VII, lk 314.
Välislingid
- Fotod ja presentatsioonid
- Foto (Sakala)
- Foto (Sakala)
- Sotsiaalministeerium
- Riigikogu
- Jaak Aab: Kuidas tugevdada kohalikku omavalitsust?, PowerPoint fail, Riigikogu koduleht (arhiveeritud)
- Õpetajate Leht
- Jaak Aab läbirääkimistest Haridusministeeriumiga munitsipaalkoolide finantseerimise osalise üleandmise kohta omavalitsustele (2000); foto
- Jaak Aab omavalitsuste kulutustest koolitoidule (2000)
- Jaak Aab koolide rahastamise probleemidest (2003)
- Jaak Aab hariduse uue rahastamismudeli ettevalmistamisest (2004)
- Ajakirjandus
- Jaak Aab: Linnade liit tahab tulumaksust omavalitsustele suuremat osa (Saarlane, 2004)
- Jaak Aab riigi ja omavalitsuste vaheliste eelarveläbirääkimiste tulemustest (Sakala, 2004)
- Jaak Aabi kommentaarid elektrijaamade erastamist uurinud komisjoni aruande kohta. EPL
- Hans Väre: JAAK AAB: igal pool tuli mul komandöri mängida, Sakala, 16. juuli 2005
- Anna-Maria Veidemann-Makko: Eksminister Jaak Aab hülgas naise, Kroonika, 21. oktoober 2008
- Jaak Aab lahutas abikaasast, elu24.ee, 21. oktoober 2008
- Jaak Aab vahetas abikaasa noorema vastu, Õhtuleht, 21. oktoober 2008
- Keskerakonna väljaanded
- Omavalitsused ilma nii kolmikliidu kui ka Keskerakonna toetusest; foto
- Jaak Aab: Milleks ministeerium kui töö teeb omavalitsus?
- Jaak Aab: Regionaalpoliitika vaid tugevate huvides
- Jaak Aab: Hädaorg Võhma puhkeb õide
- Jaak Aab: Omavalitsustel miljard puudu
- Võhmalase arvamus Jaak Aabi kohta
- Eesti Keskerakond: Valimisplatvorm 2003. aasta Riigikogu valimistel, foto
Eelnev Marko Pomerants |
Eesti sotsiaalminister 2005–2007 |
Järgnev Maret Maripuu |