Ilmaennustusel põhinev küttejuhtimine: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}}
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}}
{{keeletoimeta}}
{{keeletoimeta}}
'''Ilmaennustusel põhinev küttejuhtimine''' on hoonete kütte reguleerimise meetod, mille korral arvestatakse välja kütteenergia kogus, mida konkreetses ehitises soovitud sisekliima säilitamiseks igal ajaperioodil on vaja hoonesse anda. Arvestusse kaasatakse nii teave ehitise konstruktsiooni ja muude omaduste kohta, ilmastikuolude (sh välistemperatuuri), tuule tugevuse ja suuna kui ka päikesekiirguse andmed. Tavaliste kütte reguleerimise meetodite korral arvestatakse ainult antud hetke välistemperatuuriga.
'''Ilmaennustusel põhinev küttejuhtimine''' on hoonete kütte reguleerimise meetod, mille korral arvestatakse välja kütteenergia kogus, mida konkreetses ehitises soovitud sisekliima säilitamiseks igal ajaperioodil on vaja hoonesse anda. Arvestuses kasutatakse nii teavet ehitise konstruktsiooni ja muude omaduste kohta kui ka ilmastikuolude (sh välistemperatuuri), tuule tugevuse ja suuna ning päikesekiirguse andmeid. Tavaliste kütte reguleerimise meetodite korral arvestatakse ainult hetke välistemperatuuri.


Ilmaprognoosipõhise meetodi arendamine sai alguse ENLOSS matemaatilise energiatasakaalu mudeli väljatöötamisest. Selle mudeli töötas välja professor Roger Taesler<ref>Taesler, R. (1990/91) Climate and Building Energy Management. Energy and Buildings, Vol. 15-16, pp 599 - 608.</ref> Rootsi Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist koostöös Thorbjörn Geiseriga ja Stefan Berglundiga<ref>United States Patent 6098893 Comfort control system incorporating weather forecast data and a method for operating such a system'(Leiutaja Stefan Berglund)' [1]</ref>, kelle tööandjaks on praegu eGain Sweden AB. Prognoosipõhist meetodit hakati laiemalt tutvustama 1980. aastatel.
Ilmaprognoosipõhise meetodi arendamine sai alguse ENLOSS matemaatilise energiatasakaalu mudeli väljatöötamisest. Selle mudeli töötas välja professor Roger Taesler<ref>Taesler, R. (1990/91) Climate and Building Energy Management. Energy and Buildings, Vol. 15-16, pp 599 - 608.</ref> Rootsi Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist koostöös Thorbjörn Geiseriga ja Stefan Berglundiga<ref>United States Patent 6098893 Comfort control system incorporating weather forecast data and a method for operating such a system'(Leiutaja Stefan Berglund)' [1]</ref>, kelle tööandja on praegu eGain Sweden AB. Prognoosipõhist meetodit hakati laiemalt tutvustama 1980. aastatel.


Aastaks 2010 on ilmaprognoosipõhist meetodit rakendatud peaaegu seitsmel miljonil ruutmeetril elamu- ja äripinnal.{{lisa viide}} Prognoosipõhist meetodit pakuvad ja arendavad mitmed ettevõtted ja organisatsioonid. Hinnanguliselt väheneb aastane küttekulu selle meetodi rakendamisel suurusjärgus 10–15 kWh/m<sup>2</sup>.<ref>Foreca Oy, [http://corporate.foreca.com/se/news/12/19/eGain-tecknar-avtal-med-Foreca-om-leveranser-av-vaederprognoser-foer-styrning-av-fastigheter/ Foreca news archive]</ref> Kuna ilmaprognoosipõhine meetod annab infot tulevase energiatarbimise kohta ja pole konfliktis teiste energiatõhususe tõstmise meetoditega, siis on see alati tõhus esmatasandi energiasäästu lahendus.
Aastaks 2010 on ilmaprognoosipõhist meetodit rakendatud peaaegu seitsmel miljonil ruutmeetril elamu- ja äripinnal.{{lisa viide}} Prognoosipõhist meetodit pakuvad ja arendavad mitmed ettevõtted ja organisatsioonid. Hinnanguliselt väheneb aastane küttekulu selle meetodi rakendamisel suurusjärgus 10–15 kWh/m<sup>2</sup>.<ref>Foreca Oy, [http://corporate.foreca.com/se/news/12/19/eGain-tecknar-avtal-med-Foreca-om-leveranser-av-vaederprognoser-foer-styrning-av-fastigheter/ Foreca news archive]</ref> Kuna ilmaprognoosipõhine meetod annab infot tulevase energiatarbimise kohta ja pole konfliktis teiste energiatõhususe tõstmise meetoditega, siis on see alati tõhus esmatasandi energiasäästu lahendus.

Redaktsioon: 26. september 2016, kell 21:11

Ilmaennustusel põhinev küttejuhtimine on hoonete kütte reguleerimise meetod, mille korral arvestatakse välja kütteenergia kogus, mida konkreetses ehitises soovitud sisekliima säilitamiseks igal ajaperioodil on vaja hoonesse anda. Arvestuses kasutatakse nii teavet ehitise konstruktsiooni ja muude omaduste kohta kui ka ilmastikuolude (sh välistemperatuuri), tuule tugevuse ja suuna ning päikesekiirguse andmeid. Tavaliste kütte reguleerimise meetodite korral arvestatakse ainult hetke välistemperatuuri.

Ilmaprognoosipõhise meetodi arendamine sai alguse ENLOSS matemaatilise energiatasakaalu mudeli väljatöötamisest. Selle mudeli töötas välja professor Roger Taesler[1] Rootsi Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist koostöös Thorbjörn Geiseriga ja Stefan Berglundiga[2], kelle tööandja on praegu eGain Sweden AB. Prognoosipõhist meetodit hakati laiemalt tutvustama 1980. aastatel.

Aastaks 2010 on ilmaprognoosipõhist meetodit rakendatud peaaegu seitsmel miljonil ruutmeetril elamu- ja äripinnal.[viide?] Prognoosipõhist meetodit pakuvad ja arendavad mitmed ettevõtted ja organisatsioonid. Hinnanguliselt väheneb aastane küttekulu selle meetodi rakendamisel suurusjärgus 10–15 kWh/m2.[3] Kuna ilmaprognoosipõhine meetod annab infot tulevase energiatarbimise kohta ja pole konfliktis teiste energiatõhususe tõstmise meetoditega, siis on see alati tõhus esmatasandi energiasäästu lahendus.

Ilmaprognoosipõhine meetod praktikas

Praktikas kasutatakse ilmaprognoosipõhise meetodi puhul andmeedastuseks kaugjuhitavaid ilmaprognoosisaatjaid, mis edastavad andmeid GSM- või GPRS-võrgu kaudu. Seejärel reguleerivad ilmaprognoosisaatjad ehitiste soojusenergia jagamist reguleerivate juhtseadmete tööd.

Hiljuti on kombinatsioonis ilmaprognoosisaatjatega hakatud kasutama ka sisekliima info kaugsalvesteid. Salvestid mõõdavad reaalajas väga täpselt õhutemperatuuri ja niiskust ning saadavad need andmed salvestiga ühendatud ilmaprognoosi vastuvõtjatele reaalajas. See tehnoloogiline uuendus võimaldab luua ehitiste jaoks veelgi täpsemaid ilmaprognoosipõhiseid juhiseid ja annab kasutajatele parema võimaluse küttemeetodi juhtimiseks.

Viited

  1. Taesler, R. (1990/91) Climate and Building Energy Management. Energy and Buildings, Vol. 15-16, pp 599 - 608.
  2. United States Patent 6098893 Comfort control system incorporating weather forecast data and a method for operating such a system'(Leiutaja Stefan Berglund)' [1]
  3. Foreca Oy, Foreca news archive

Välislingid