Tartu Eesti Põllumeeste Selts: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
lühend + vt ka rub
Resümee puudub
3. rida: 3. rida:
Seltsi asutas [[1870]]. aastal [[Johann Voldemar Jannsen]], et edendada [[Eesti põllumajandus|põllumajandust]]<ref name="EEvana"/>.
Seltsi asutas [[1870]]. aastal [[Johann Voldemar Jannsen]], et edendada [[Eesti põllumajandus|põllumajandust]]<ref name="EEvana"/>.


Selts korraldas arvukalt põllumajanduse ja tööstuse näitusi<ref name="EEvana"/>. Esimene näitus peeti 19.- 20. septembril [[1876]]<ref name="EEvana" />. aastal [[Otepää]]l; see oli ühtlasi esimene Eesti näitus.
Selts korraldas arvukalt põllumajanduse ja tööstuse näitusi<ref name="EEvana"/>. Esimene näitus peeti [[19. september|19.]]–[[20. september|20. septembril]]<ref name="EEvana"/> või [[2. oktoober|2. oktoobril]]<ref>Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud [[Sulev Vahtre]]. Teine trükk. Kirjastus [[Olion]]. Lk. 146</ref> [[1876]] [[Otepää]]l; see oli ühtlasi esimene Eesti näitus.


Esimest korda oli eesti näituse korraldamise küsimus kõne all Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi koosolekul 6. märtsil [[1872]]. Üksikasjalikumalt võeti idee küsimuse alla alles 3. mail [[1875]] seltsi koosolekul, kus otsustati "elajate tundmise ja suguloomade soetamise" otstarbel korraldada kohalikke näitusi igas kihelkonnas. 26.01.1876 tegi seltsi esimees [[Mart Mitt]] peakoosolekul ettepaneku korraldada näitus, kus oleksid esindatud meie maa parimad loomad ja käsitööd. Et Tartus puudus sobiv koht korraldati näitus Otepääl.<ref name=":0">Alfred Rõude, Tartu näituste ajaloost - Tartu näituste album, 1935</ref> Näituse avakõnes tähendas seltsi tollane esimees Mart Mitt, et "see esimene eestlaste poolt korraldatud näitus, see on "õppetool täiskasvanuile", mis asutati rahvale äratamiseks, õpetuseks ja edasisaamiseks". Vaatamata vihmasele ilmale külastas näitust ligi 1400 vaatajat. Välja oli pandud 29 hobust, 21 piimalehma, 7 lammast, 6 siga, vilja ja käsitööd. Auhindu anti välja 24. Näituse korraldamisest võtsid osa ka sakslased, kes lootsid, et eesti näitus innustab rahvast osa võtma ka iga-aastasest Tartus korraldatavast suurest saksa augustikuu näitusest.<ref>[[Alfred Rõude]], Esimene Eesti näitus - Postimees, 4.09.1936</ref>
Esimest korda oli eesti näituse korraldamise küsimus kõne all Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi koosolekul 6. märtsil [[1872]]. Üksikasjalikumalt võeti idee küsimuse alla alles 3. mail [[1875]] seltsi koosolekul, kus otsustati "elajate tundmise ja suguloomade soetamise" otstarbel korraldada kohalikke näitusi igas kihelkonnas. [[26. jaanuar]]il 1876 tegi seltsi esimees [[Mart Mitt]] peakoosolekul ettepaneku korraldada näitus, kus oleksid esindatud meie maa parimad loomad ja käsitööd. Et Tartus puudus sobiv koht korraldati näitus Otepääl.<ref name=":0">Alfred Rõude, Tartu näituste ajaloost - Tartu näituste album, 1935</ref> Näituse avakõnes tähendas seltsi tollane esimees Mart Mitt, et "see esimene eestlaste poolt korraldatud näitus, see on "õppetool täiskasvanuile", mis asutati rahvale äratamiseks, õpetuseks ja edasisaamiseks". Vaatamata vihmasele ilmale külastas näitust ligi 1400 vaatajat. Välja oli pandud 29 hobust, 21 piimalehma, 7 lammast, 6 siga, vilja ja käsitööd. Auhindu anti välja 24. Näituse korraldamisest võtsid osa ka sakslased, kes lootsid, et eesti näitus innustab rahvast osa võtma ka iga-aastasest Tartus korraldatavast suurest saksa augustikuu näitusest.<ref>[[Alfred Rõude]], Esimene Eesti näitus - Postimees, 4.09.1936</ref>


Teine eesti näitus peeti 1877. aastal samuti Otepääl, kolmas ja neljas [[Põltsamaa|Põltsamaal]] ning 1880-1886 korraldati näitusi [[Mustvee|Mustvees]], [[Rõngu|Rõngus]] ja [[Nõo|Nõos]].<ref name=":0" />
Teine eesti näitus peeti 1877. aastal samuti Otepääl, kolmas ja neljas [[Põltsamaa|Põltsamaal]] ning 1880-1886 korraldati näitusi [[Mustvee|Mustvees]], [[Rõngu|Rõngus]] ja [[Nõo|Nõos]].<ref name=":0" />

Redaktsioon: 25. september 2016, kell 23:03

Tartu Eesti Põllumeeste Selts (lühend TEPS, ka Eesti Põllumeeste Selts Tartus) oli eesti põllumehi ühendav selts; ühtlasi eesti vanim[1].

Seltsi asutas 1870. aastal Johann Voldemar Jannsen, et edendada põllumajandust[1].

Selts korraldas arvukalt põllumajanduse ja tööstuse näitusi[1]. Esimene näitus peeti 19.20. septembril[1] või 2. oktoobril[2] 1876 Otepääl; see oli ühtlasi esimene Eesti näitus.

Esimest korda oli eesti näituse korraldamise küsimus kõne all Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi koosolekul 6. märtsil 1872. Üksikasjalikumalt võeti idee küsimuse alla alles 3. mail 1875 seltsi koosolekul, kus otsustati "elajate tundmise ja suguloomade soetamise" otstarbel korraldada kohalikke näitusi igas kihelkonnas. 26. jaanuaril 1876 tegi seltsi esimees Mart Mitt peakoosolekul ettepaneku korraldada näitus, kus oleksid esindatud meie maa parimad loomad ja käsitööd. Et Tartus puudus sobiv koht korraldati näitus Otepääl.[3] Näituse avakõnes tähendas seltsi tollane esimees Mart Mitt, et "see esimene eestlaste poolt korraldatud näitus, see on "õppetool täiskasvanuile", mis asutati rahvale äratamiseks, õpetuseks ja edasisaamiseks". Vaatamata vihmasele ilmale külastas näitust ligi 1400 vaatajat. Välja oli pandud 29 hobust, 21 piimalehma, 7 lammast, 6 siga, vilja ja käsitööd. Auhindu anti välja 24. Näituse korraldamisest võtsid osa ka sakslased, kes lootsid, et eesti näitus innustab rahvast osa võtma ka iga-aastasest Tartus korraldatavast suurest saksa augustikuu näitusest.[4]

Teine eesti näitus peeti 1877. aastal samuti Otepääl, kolmas ja neljas Põltsamaal ning 1880-1886 korraldati näitusi Mustvees, Rõngus ja Nõos.[3]

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Entsüklopeedia. 8. köide: Tanulane–Yvon. Tartu: Loodus, 1937, lk 24.
  2. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk. 146
  3. 3,0 3,1 Alfred Rõude, Tartu näituste ajaloost - Tartu näituste album, 1935
  4. Alfred Rõude, Esimene Eesti näitus - Postimees, 4.09.1936