Päästepaat: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
* [https://www.riigiteataja.ee/akt/105042016003?leiaKehtiv Meresõiduohutuse seadus] * [https://www.riigiteataja.ee/akt/78500 Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel] 1974 |
||
| 15. rida: | 15. rida: | ||
* [[Päästeparv]] |
* [[Päästeparv]] |
||
* [[Valvepaat]] |
* [[Valvepaat]] |
||
== Viited == |
|||
{{viited}} |
|||
* [https://www.riigiteataja.ee/akt/105042016003?leiaKehtiv Meresõiduohutuse seadus] |
|||
* [https://www.riigiteataja.ee/akt/78500 Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel] 1974 |
|||
[[Kategooria:Laevandus]] |
[[Kategooria:Laevandus]] |
||
Redaktsioon: 19. september 2016, kell 14:51
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2016) |
Päästepaat on uppumise või muu ohuolukorra puhul inimeste päästmiseks ette nähtud uppumatu paat(veesõiduk).
Laevadel
Mereohutuse tagamiseks on suuremate veesõidukite pardale on kohustuslikus korras[viide?] paigutatud piisaval hulgal päästepaate, et laeva ohtu sattumisel oleks reisijatel ja meeskonnaliikmetel võimalik päästepaatide abil veesõiduki pardalt evakueeruda. Laeva päästepaadid mahutavad tavaliselt 12–150 inimest, neis on alaline magevee- ja toiduainevaru, samuti esmaabi- ja signaalvahendid.
Kaubalaevadel on enamasti ülatekilt vette langevad kaetud päästepaadid. Suurematel reisilaevadel aga peab olema kiire valvepaat, mida on võimalik käigu pealt veesata. See on tavaliselt jäiga põhjaga kummimootorpaat, mida kasutatakse üle parda kukkunud inimeste päästmiseks.
Kaldal
Alates 19. sajandist laialt levinud merepäästejaamad kasutasid samuti merekindlaid päästepaate, mis olid võimelised iga ilmaga sõitma ja mille abil sai ohtu sattunud veesõidukitelt inimesi päästa. Erinevate merepäästevahendite levik 20. sajandil, laevadel endil paiknevad päästepaadid ja veesõidukite areng on aga merepäästejäämade tähtsust vähendanud. Aerupaatide asemel kasutatakse nüüd merepäästes kiirekäigulisi mootorpaate ja laevu.