Hõbevalge: erinevus redaktsioonide vahel

„"'''Hõbevalge''': Reisikiri tuulest ja muinasluulest“muinasluulest" on Eesti kirjaniku ja poliitiku [[Lennart Meri]] kirjutatud raamat, mis ilmus esimest korda [[1976]]. aastal. Meri arutlebarutles teoses poolteaduslikult ja fantaasiaküllaselt [[eestlased|eestlaste]] ning teiste [[läänemeresoomlased|läänemeresoomlaste]] mineviku üle. Raamatu esimese trüki illustreeris [[Heinz Valk]].

Paljude lugejate arvates on „Hõbevalge“"Hõbevalge" näol tegu ühe meisterlikuma käsitlusega Eesti minevikust.{{lisa viide}} Autori žanrimääratluse järgi on tegu [[reisikiri|reisikirjaga]], ent enamiku raamatust täidavad siiski visioonid elust muistse Läänemere kallastel, reisikirjeldused puuduvad peaaegu sootuks.

PõhilisemadRaamatu teemadläbivate raamatus:teemade seas on meri kui eestlaste ilmavaate, kultuuri ja olemuse peamine vormija, [[Kaali meteoriit|Kaali meteoriidiga]] seostuv problemaatika, mis seotakse osavalt antiikaegsete maadeavastuste ja maailmakirjeldustega, [[Tallinn]]a kaugem minevik ja merenduse areng Läänemere kallastel läbi aegade. Enamiku raamatust moodustab [[Etnoloogia|etnoloogiline]] materjal (põhiliselt [[eesti rahvalaulud]] ja tavandid) ning autori teravmeelsed tõlgendused nende alusel. Muuhulgas esitab Meri mitmeid rahva seas populaarseks kujunenud, kuid teaduses vaidlusaluseid hüpoteese nagu [[Revala]]/Rävala nime etümoloogia sõnast "rebu", [[Kaali meteoriit|Kaali meteoriidi]] ulatuslik mõju Euroopa rahvaste mütoloogiale (sh kajastus kreeka müüdis [[Phaethon]]i päikesevankri maalekukkumisest), vanakreeka ränduri [[Pytheas]]e kirjeldatud [[Thule]] samasus Saaremaaga, araabia ränduri [[al-Idrisi]] reisikirjas mainitud linna samasus Tallinnaga jne. Raamatu pealkiri viitab eestlaste kombele ohverdada allikatele hõbedakaapeid, mida nimetati "[[Hõbevalge (etnograafia)|hõbevalgeks]]".