Võõrliik

Võõrliik (ehk introdutseeritud liik, vahel ka eksoot) on mittepärismaine liik, s.o liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil.

Tahtlikult sisse toodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega, ent vahel on liike introdutseeritud ka majandatavate koosluste reguleerimiseks.

Tahtmatult sisse toodud liike nimetatakse ka tulnukateks ehk tulnukliikideks, näiteks taimede puhul tulnuktaimedeks.

Võõrliigid võivad naturaliseeruda, s.t levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida.

Võõrliike, mis naturaliseeruvad eriti ulatuslikult, nimetatakse invasiivseteks. Juba 19. sajandil Euroopas levinud invasiivsetest taimeliikidest on tuntuks saanud vesikatk.

Võõrliigid Eestis

Eestis on enne 19. sajandit sisse toodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos aianduse ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil. Selle tulemusel ületab Eestis kasvavate taimede võõrliikide arv pärismaiste liikide arvu praegu mitmekordselt.

Invasiivseteks võõrliikideks on Eestis näiteks loomadest mink, taimedest Sosnovski karuputk, galeega, kanada kuldvits jt.

Euroliidu regulatsioon

Alates 3. augustist 2016 jõustus esimene üle Euroopa Liidu kehtiv ohtlike invasiivsete võõrliikide nimekiri (kokku 37 liiki). Sellesse kuuluvad teiste seas kaheksa Eestisse juba levinud liiki:

• pärsia karuputk
• sosnovski karuputk
• signaalvähk
• kaugida unimudil

Teisi nimekirjas olevaid liike:

• hallorav

Vaata ka

• tulnuktaim
• võõrpuu
• neofüüt
• introduktsioon
• pärismaine elustik
• võõris

Välislingid

• Võõrliikidest Keskkonnaministeeriumi kodulehel
• Kaido Krass "Võõrliigid rikuvad looduse tasakaalu" Eesti Loodus 5/2009, lk 36-37
• Madis Filippov "Ministeerium: Läänemeri on võõrliikidele väga tundlik" Postimees, 28.05.2013