Aita Kurfeldt: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| ⚫ | '''Aita Kurfeldt''' (kuni 1936 '''Auguste Therese Kurfeldt''', kuni 1936 '''Auguste Hanko'''; ka '''Justa Kurfeldt'''; [[2. jaanuar]] [[1901]] [[Tallinn]] – [[2. november]] [[1979]] [[Tallinn]]) oli eesti tõlkija ja tantsija.<ref name="Talvet">Jüri Talvet [http://www.sirp.ee/archive/2001/12.01.01/Kirjand/kirjand1-7.html Aita Kurfeldti meenutades] Sirp, 12.01.2001</ref> |
||
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2009}} |
|||
| ⚫ | |||
Tallinna väikekaupmehe perre sündinud Aita Kurfeldt õppis 1907-1917 Beljajeva eragümnaasiumis, 1920-24 Tartu Ülikoolis (stuudium katkes majanduslikel põhjustel) ja 1924-27 balletti [[Gert Neggo]] stuudios. Tantsijannana alustas ta Estonia teatris (1930-31), pooldades veendunult modernballetti. 1930. aastatel avaldas ta Eesti jaalehtedes ka tantsuteemalisi kirjutisi. Arstide nõudmisel oli ta siiski sunnitud balletist loobuma ning asus tegutsema tõlkijana, milleks Jüri Talveti hinnangul innustas Kurfeldti temaga 1936. aastal abiellunud poliitik, ärimees ja skandinaavia kirjanduse tõlkija [[August Hanko]]. Ülikooliharidust jätkas ta 1936. aastast eesti filoloogia ja rahvaluule alal, lõpetades ''cum laude''. 1942. aastal kaitses ta filosoofiamagistri kraadi etnoloogiaalase väitekirjaga "Nõiamärgid". Sõjajärgseil aastatel jätkas ta peamiselt tõlkijana, kuid kuna tema mees August Hanko oli [[küüditamine|küüditatud]], pidi Aita Kurfeldt mehest lahutama ning töötama ka muudel ametikohtadel, sh Moskva rändtsirkuse raamatupidajana.<ref name="Talvet" /> |
|||
Õppis 1918–1942 [[Tartu Ülikool]]is, lõpetas ''cum laude''; ''mag. phil.'' 1942 ("Pruudi kerjamise komme"). |
|||
Kurfeldt tegutses peamiselt tõlkijana vene ja romaani keeltest. Tema tõlkes jõudsid eesti keelde näiteks [[Miguel de Cervantes Saavedra]] "[[Don Quijote]]", [[Fjodor Dostojevski]] "[[Vennad Karamazovid]]", [[Gabriel García Márquez]]e "[[Sada aastat üksildust]]", [[Romain Rolland]]i "[[Jean-Christophe]]", [[Mihhail Šolohhov]]i "[[Vaikne Don]]", [[Anatole France]]'i "[[Kuningatar Hanejala praeköök]]", Giovagnoli "[[Spartacus (romaan)|Spartacus]]", [[Aleksei Tolstoi]] "[[Kannatuste rada]]" jpt maailmakirjanduse tippteosed.<ref name="Talvet" /> |
|||
==Tõlkelooming== |
|||
| ⚫ | |||
Eesti hispanist [[Jüri Talvet]] on kirjutanud: "Olen tingimusteta imetlenud Aita Kurfeldti tõlkeid, suunanud neid lugema noori kirjandusõppureid /---/ ning teda ühegi kahtluseta lugenud eesti [[hispanistika]] ja ühtlasi [[iberoromanistika]] rajajaks. Seda enam, et Aita Kurfeldt jõudis väga varakult, veel enne "Don Quijote" esimese osa esmast ilmumist, end avaldada ka uurimuslik-kriitilisel alal: tema sulest ilmus Tartus 1934. aastal lühimonograafia "Miguel de Cervantes Saavedra" - üks väheseid maailmakirjanduslikke monoteema käsitlusi eesti keeles raamatukaante vahel üldse."<ref name="Talvet" /> |
|||
==Tõlkeloomingut== |
|||
| ⚫ | |||
* "[[Don Quijote]]", Miguel de Cervantes Saavedra - esmatrükk 1946-1947, kordustrükid 1955 ja 1987-1988 |
|||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
||
* {{ISIK|1633}} |
* {{ISIK|1633}} |
||
* [[Jüri Talvet]] [http://www.sirp.ee/archive/2001/12.01.01/Kirjand/kirjand1-7.html Aita Kurfeldti meenutades] Sirp, 12.01.2001 |
|||
{{JÄRJESTA:Kurfeldt, Aita}} |
{{JÄRJESTA:Kurfeldt, Aita}} |
||
Redaktsioon: 16. september 2016, kell 16:30
Aita Kurfeldt (kuni 1936 Auguste Therese Kurfeldt, kuni 1936 Auguste Hanko; ka Justa Kurfeldt; 2. jaanuar 1901 Tallinn – 2. november 1979 Tallinn) oli eesti tõlkija ja tantsija.[1]
Tallinna väikekaupmehe perre sündinud Aita Kurfeldt õppis 1907-1917 Beljajeva eragümnaasiumis, 1920-24 Tartu Ülikoolis (stuudium katkes majanduslikel põhjustel) ja 1924-27 balletti Gert Neggo stuudios. Tantsijannana alustas ta Estonia teatris (1930-31), pooldades veendunult modernballetti. 1930. aastatel avaldas ta Eesti jaalehtedes ka tantsuteemalisi kirjutisi. Arstide nõudmisel oli ta siiski sunnitud balletist loobuma ning asus tegutsema tõlkijana, milleks Jüri Talveti hinnangul innustas Kurfeldti temaga 1936. aastal abiellunud poliitik, ärimees ja skandinaavia kirjanduse tõlkija August Hanko. Ülikooliharidust jätkas ta 1936. aastast eesti filoloogia ja rahvaluule alal, lõpetades cum laude. 1942. aastal kaitses ta filosoofiamagistri kraadi etnoloogiaalase väitekirjaga "Nõiamärgid". Sõjajärgseil aastatel jätkas ta peamiselt tõlkijana, kuid kuna tema mees August Hanko oli küüditatud, pidi Aita Kurfeldt mehest lahutama ning töötama ka muudel ametikohtadel, sh Moskva rändtsirkuse raamatupidajana.[1]
Kurfeldt tegutses peamiselt tõlkijana vene ja romaani keeltest. Tema tõlkes jõudsid eesti keelde näiteks Miguel de Cervantes Saavedra "Don Quijote", Fjodor Dostojevski "Vennad Karamazovid", Gabriel García Márqueze "Sada aastat üksildust", Romain Rollandi "Jean-Christophe", Mihhail Šolohhovi "Vaikne Don", Anatole France'i "Kuningatar Hanejala praeköök", Giovagnoli "Spartacus", Aleksei Tolstoi "Kannatuste rada" jpt maailmakirjanduse tippteosed.[1]
Eesti hispanist Jüri Talvet on kirjutanud: "Olen tingimusteta imetlenud Aita Kurfeldti tõlkeid, suunanud neid lugema noori kirjandusõppureid /---/ ning teda ühegi kahtluseta lugenud eesti hispanistika ja ühtlasi iberoromanistika rajajaks. Seda enam, et Aita Kurfeldt jõudis väga varakult, veel enne "Don Quijote" esimese osa esmast ilmumist, end avaldada ka uurimuslik-kriitilisel alal: tema sulest ilmus Tartus 1934. aastal lühimonograafia "Miguel de Cervantes Saavedra" - üks väheseid maailmakirjanduslikke monoteema käsitlusi eesti keeles raamatukaante vahel üldse."[1]
Tõlkeloomingut
- "Vennad Karamazovid" ("Братья Карамазовы", 1879–1880), Fjodor Dostojevski — tõlge 1939, kordustrükk 2001 (kirjastus "Kupar")
- "Don Quijote", Miguel de Cervantes Saavedra - esmatrükk 1946-1947, kordustrükid 1955 ja 1987-1988
Välislingid
- Aita Kurfeldt Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Jüri Talvet Aita Kurfeldti meenutades Sirp, 12.01.2001
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Jüri Talvet Aita Kurfeldti meenutades Sirp, 12.01.2001