Helle-Reet Helenurm: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 50. rida: | 50. rida: | ||
[[Kategooria:Eesti näitlejad]] |
[[Kategooria:Eesti näitlejad]] |
||
[[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] |
[[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] |
||
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] |
|||
[[Kategooria:Sündinud 1944]] |
[[Kategooria:Sündinud 1944]] |
||
[[Kategooria:Surnud 2003]] |
[[Kategooria:Surnud 2003]] |
||
Redaktsioon: 16. september 2016, kell 14:35
| Helle-Reet Helenurm | |
|---|---|
| Sünniaeg | 26. jaanuar 1944 |
| Sünnikoht | Paide Järvamaa |
| Surmaaeg | 23. veebruar 2003 |
Helle-Reet Helenurm (26. jaanuar[1] (teistel andmetel 29. jaanuar[2]) 1944, Paide – 23. veebruar 2003) oli eesti näitleja.
Helenurm lõpetas lavakunstikateedri 1968. aastal Voldemar Panso käe all. Samas, 3. lennus olid näiteks Peeter Jakobi, Katrin Karisma, Enn Klooren, Kalju Komissarov, Mari Lill ja Jaan Tooming. Enne seda oli ta õppinud kaks aastat inglise filoloogiat Tallinna Pedagoogilises Instituudis[3].
1968–1994 töötas Helenurm Eesti Draamateatris, 1994–1995 Vanalinnastuudios. Samuti mängis ta Noorsooteatris ning oli hiljem vabakutseline[2]. Lisaks lavarollidele mängis ta kuuldemängudes, luges raadios järjejutte, salvestas audioraamatuid, osales 9 aastat Eesti Raadio meelelahutussaates "Meelejahutaja"[3] ning Eesti Televisiooni sketšisaadetes.
Helle-Reet Helenurme säravaimateks osatäitmisteks on nimetatud Leenat August Kitzbergi näidendis "Tuulte pöörises", nimiosa Juhan Smuuli "Leas", Krõõta Jaan Kruusvalli "Pilvede värvides" ning Jelenat Maksim Gorki "Päikese lastes". Viimastel eluaastatel mängis ta vaid seriaalis "Õnne 13".[2]
"Ta oli suure koomilise andega inimene. Samas tulid tal hästi välja ka traagilised osad," iseloomustas Helenurme näitleja ja lavastaja Eino Baskin. "Kuid ta polnud nii-öelda peaosade lõhkuja. Igas tükis usaldati talle siiski küllalt tähtsad rollid." Katrin Karisma on nimetanud teda oma eeskujuks, Helenurm oli ka ta poja ristiema.[3]
1967–1971 oli Helenurm abielus Kalju Komissaroviga[2].
2003. aastal suri Helle-Reet Helenurm vähki[2].
Viited
- ↑ "Хелле-Реэт Хеленурм" portaalis Kino-Teatr.ru
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Katrin Pauts "Ta jagas meiega arstidelt saadud lootust." Õhtuleht, 26. veebruar 2003
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Verni Leivak "Kõik oli nii, et küll me veel kohtume..." Õhtuleht, 28. veebruar 2003
Välislingid
- Katrin Pauts "Ta jagas meiega arstidelt saadud lootust." Õhtuleht, 26. veebruar 2003
- Verni Leivak "Kõik oli nii, et küll me veel kohtume..." Õhtuleht, 28. veebruar 2003
- Helle-Reet Helenurme lühibiograafia portaalis Kino-Teatr.ru