Võõrsõna: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 15. september 2016, kell 19:41

Võõrsõna on laensõna, mis ei ole sihtkeeles täielikult kodunenud. Ta eristub omasõnadest ja kodunenud laensõnadest võõrapärase häälikulise koosseisu või muude võõrapäraste joonte poolest.

Võõrsõnu on teistest sõnadest raskem meelde jätta, õigesti hääldada ja õigesti kasutada, sest esiteks hääldatakse neid tavaliselt võõrapäraselt ja teiseks on nad sageli moodustatud komponentidest, mille tähendus ei selgu sihtkeele sõnavarast.

Seevastu on võõrsõnu sageli lihtsam käänata ja pöörata, sest nendes esineb laadivaheldust harvem kui omasõnades.

Mingi keele võõrsõnad moodustavad selle keele võõrsõnavara.

Võõrsõna tunnused eesti keeles

b, d, g sõna alguses
võõrtähed f, š, z, ž
rõhk on järgsilbil
pikad täishäälikud järgsilbis
o järgsilbis
algab sellise kaashäälikuühendiga, mida omasõnades ei kasutata

Liitsõnades võib ka omasõnades järgsilbis o või pikk täishäälik esineda (näiteks "pannkook"). Sellepärast tuleb liitsõnades kõiki sõnatüvesid eraldi vaadelda.

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 Seevastu on võõrsõnu sageli lihtsam [[käänamine|käänata]] ja [[pööramine|pöörata]], sest nendes esineb [[laadivaheldus]]t harvem kui omasõnades.
-Mingi [[keel (keeleteadus)|keel]]e võõrsõnad moodustavad selle keele [[võõrsõnavara]].      vanaema võõrsõnad ei erista need mis seal on ei loe
+Mingi [[keel (keeleteadus)|keel]]e võõrsõnad moodustavad selle keele [[võõrsõnavara]].
 == Võõrsõna tunnused eesti keeles ==