Mart Raud: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 14. september 2016, kell 13:30

Ta debüteeris luuletajana 1919. aastal. Esimesed värsikogud "Kangastused" (1924) ja "Äitsmik" (1925) sisaldavad murdekeelt ja esitlevad autorit romantiliselt igatseva luulelaadi viljelejana. Lüürikueeldusi tõendasid looduspiltide plastilisus ja sõnaleidlikkus. Kogus "Rusemed" (1927) leidub groteskseid pilte, on märgata autori liikumist sotsiaalsema luule suunas. 1920. aastatel alustas ta paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist, järjejuttudena ajalehtedes ilmusid asunikuromaanid "Metsa Manni" (1924) ja "Uued inimesed" (1925), "Videvikust varavalgeni" (1927) ja "Tuulte teedel" (1928, pseud. Villem Sarapik). Samal perioodil katsetas arvustajana. 19. oktoobril 1931 mõisteti Mart Raud Tallinna-Haapsalu Rahukogus Mart Raua, Ilmar Reimanni ja Nikolai Jürissoni allkirjade võltsimise eest vekslitel kolmeks aastaks vangiroodu iseäraliste õiguste kaotamisega. Ta oli eelmisel aastal põgenenud Soome, kus ta Eesti võimude nõudel kinni võeti ja Tallinna toodi^[1]. Enne Teist Maailmasõda kirjutas Raud veel satiirilised romaanid "Kirves ja kuu" (1935) ja "Turg" (1937). Hilisemal perioodil kirjutas rohkem jutustusi, novelle, näidendeid ja publitsistikat, lisaks on tõlkinud eesti keelde Ivan Krõlovi valmid.

1946. aastal Jüriöö ülestõusu 600. aastapäeval ilmus Mart Raua "Jüriöö tuled", mille illustratsioonid valmistas tunnustatud raamatugraafik Paul Luhtein. 16 linoollõiketehnikas illustratsiooniga kaunistatud raamatut trükiti vaid 1200 eksemplari.^[2]

Isiklikku

Mart Raud oli Eno Raua ja Anu Raua isa ning Rein Raua, Piret Raua ja Mihkel Raua vanaisa. Mart Raua kauaaegses elupaigas Raudna Kääriku talus Viljandi lähistel on tema abikaasa Valda Raua eestvõttel loodud kirjaniku memoriaaltuba.

Tunnustused

Viited

↑ Roht ja Raud said 3 aastat. Rahvaleht, 20. oktoober 1931, nr. 123, lk. 1.
↑ Ilmus kunstipärane raamat, Sirp ja Vasar, 12.10.1946

Välislingid

Mart Raud Eesti biograafilises andmebaasis ISIK

[1] Roht ja Raud said 3 aastat. Rahvaleht, 20. oktoober 1931, nr. 123, lk. 1.

[2] Ilmus kunstipärane raamat, Sirp ja Vasar, 12.10.1946

[1]

[2]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Mart Raud''' (õieti '''Martin Raud'''; [[14. september]] [[1903]] – [[6. juuli]] [[1980]]) oli eesti luuletaja, prosaist ja näitekirjanik.
-==loomingud ja kaevamine==
 Ta debüteeris luuletajana 1919. aastal. Esimesed värsikogud "Kangastused" (1924) ja "Äitsmik" (1925) sisaldavad murdekeelt ja esitlevad autorit romantiliselt igatseva luulelaadi viljelejana. Lüürikueeldusi tõendasid looduspiltide plastilisus ja sõnaleidlikkus. Kogus "Rusemed" (1927) leidub groteskseid pilte, on märgata autori liikumist sotsiaalsema luule suunas. 1920. aastatel alustas ta paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist, järjejuttudena ajalehtedes ilmusid asunikuromaanid "Metsa Manni" (1924) ja "Uued inimesed" (1925), "Videvikust varavalgeni" (1927) ja "Tuulte teedel" (1928, pseud. Villem Sarapik). Samal perioodil katsetas arvustajana. 19. oktoobril 1931 mõisteti Mart Raud [[Tallinna-Haapsalu Rahukogu]]s [[Mart Raud (tööstur)|Mart Raua]], [[Ilmar Reimann]]i ja [[Nikolai Jürisson]]i allkirjade võltsimise eest vekslitel kolmeks aastaks [[vangirood]]u iseäraliste õiguste kaotamisega. Ta oli eelmisel aastal põgenenud Soome, kus ta Eesti võimude nõudel kinni võeti ja Tallinna toodi<ref>Roht ja Raud said 3 aastat. Rahvaleht, 20. oktoober 1931, nr. 123, lk. 1.</ref>. Enne Teist Maailmasõda kirjutas Raud veel satiirilised romaanid "Kirves ja kuu" (1935) ja "Turg" (1937). Hilisemal perioodil kirjutas rohkem jutustusi, novelle, näidendeid ja publitsistikat, lisaks on tõlkinud eesti keelde [[Ivan Krõlov]]i valmid.