2016. aasta Eesti presidendivalimised

2016. aasta Eesti presidendivalimised toimuvad 2016. aasta augusti lõpus. Nagu varasematelgi kordadel, on ette nähtud kõigepealt presidendi valimine Riigikogus ja selle ebaõnnestumise korral valijameeste kogus.

Kandidaadi registreerimiseks presidendivalimistel on vaja vähemalt ühe viiendiku riigikogu liikmete toetust, s.o 21 saadikut. Presidendikandidaate saab üles seada alles alates neljandast päevast enne hääletusvooru ehk 25. augustil.

Riigikogus kandideerinud isikud

Allar Jõks

Vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks teatas valmisolekust kandideerida presidendiks pressikonverentsil 23. mail. Samal päeval pöördusid 14 ühiskonnategelast avalikkuse poole ettepanekuga valida ta Eesti presidendiks. Pöördumise autorid olid Andrei Sõritsa, Annika Uudelepp, Jaan Pillesaar, Joel Volkov, Jüri Käo, Jüri Saar, Mall Hellam, Mihhail Lotman, Peeter Volkonski, Raivo Vare, Rein Einasto, Teet Reedi, Terje Kross ja Tiit Ojasoo. 30. mail teatasid oma toetusest nii Isamaa ja Res Publica Liidu kui ka Vabaerakonna fraktsioon, mille liikmeid on vastavalt 14 ja kaheksa ehk kokku rohkem kui kandidaadi ülesseadmiseks vaja. Jõks lubas presidendiks saades kasutada vastutustundlikult, kuid vajadusel jõuliselt võimalust jätta seadus välja kuulutamata, kui selle ettevalmistamisel on lähtutud kas usust või veendumusest ja mitte teadmispõhisusest. Samuti kinnitas ta, et teeb kõik endast oleneva, et Eesti õiguskorda teadlikult ignoreerivaid või eitavaid inimesi võimule mitte lubada.

Siim Kallas

Euroopa Komisjoni endine asepresident teatas oma valmisolekust presidendiks kandideerida 16. aprillil. 3. augustil valiti ta Reformierakonna juhatuse koosolekul erakonna presidendikandidaadiks.

Mailis Reps

Riigikogu liige ja endine haridus- ja teadusminister Mailis Reps valiti Keskerakonna ametlikuks kandidaadiks 11. juunil, kui teda toetas 90 volikogu liiget 169st. Tema vastaskandidaati Edgar Savisaart toetas 78 liiget. 25. augustil oli Mailis Reps esimene, kelle toetusallkirjad vabariigi valimiskomisjonile esitati. Oma allkirjad andsid kõik Keskerakonna fraktsiooni 27 liiget.

Võimalikud kandidaadid

Marina Kaljurand

Eesti välisminister Marina Kaljurand teatas valmisolekust kandideerida presidendiks 23. aprillil kohtumisel Vabaerakonna liikmetega, kuid temast kui võimalikust presidendikandidaadist oli räägitud juba 2015. aastal. Alates augustist 2015 on Kaljurand olnud populaarsusuuringutes rahva peamine soosik võimaliku presidendina. Kui Kaljurand osutuks valituks, oleks ta Eesti esimene naispresident. Presidendina peaks ta olulisimaks ülesandeks kindlustunde tekitamist ja hoidmist rahvas, samal ajal kui üle Euroopa on erakordselt palju kriisikoldeid: terrorism, immigratsioon, julgeolek seoses Venemaaga, Brexit ja Kreeka majandus. Kaljurand oli Eesti suursaadik Iisraelis 2004–2006, 2005–2008 Venemaal, 2007–2011 Kasahstanis, 2011–2013 Kanadas, 2011–2014 Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos. Juulist 2015 on ta Eesti välisminister.

30. augustil otsustas Reformierakonna juhatus toetada valimiskogus Siim Kallase kandidatuuri. Marina Kaljurand väljendas selle otsuse üle pettumust, viidates varasemale lubadusele. 9. septembril 2016 teatas Kaljurand, et lahkub välisministri ametikohalt, ja palus valijameestel tema kandidatuur valimiskogus üles seada.

Mart Helme

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme kinnitas, et erakonna eesmärk on seada valimiskogus üles oma presidendikandidaat Mart Helme. Ka Mart Helme ise on nimetanud ennast parimaks kandidaadiks.

Urmas Paet

Euroopa parlamendi saadik ja endine Eesti välisminister Urmas Paet teatas oma valmisolekust kandideerida presidendiks 25. aprillil.

Ilvi Jõe-Cannon

Väliseesti politoloog Ilvi Jõe-Cannon, kes püüdis saada presidendikandidaadiks juba 2006. aastal, saatis vallavolikogude esimeestele pöördumise, pakkudes end presidendikandidaadiks. Oma eelistena nimetas Jõe-Cannon erakondlikku ja majanduslikku sõltumatust, head inglise keelt ja teadmisi Ameerika Ühendriikidest, kus ta elas 1997. aastani. Teleintervjuus õtles ta: "Ja kui mind ei valitaks – mina sellega midagi ei kaota, aga Eesti riik kaotab." Septembri keskpaigaks ei olnud ükski erakond tema toetamisest presidendikandidaadina teada andnud.

Populaarsusuuringud

Läbiviija	Läbiviimise aeg	Küsitletute hulk									Fail:Allar Jõks.jpg
			Kaljurand parteitu	Savisaar Kesk	Tarand parteitu	Kallas RE	Rüütel EKRE	Ergma IRL	Paet RE	Helme EKRE	Jõks parteitu	Nestor SDE	Reps Kesk
TNS Emor	juuni 2016	1375	25%	14%	6%	11%	–	–	4%	5%	11%	2%	2%
TNS Emor	aprill 2016	1293	30%	14%	10%	12%	–	–	–	5%	3%	2%	–
Turu-uuringute AS	jaanuar 2016	1001	23%	14%	9%	8%	5%	4%	3%	–	–	3%	–
TNS Emor	detsember 2015	–	20,3%	12,6%	9,5%	10,6%	3,2%	4%	2,9%	–	–	1,4%	–
TNS Emor	august 2015	1203	14,3%	13,2%	10,1%	11,2%	3,4%	5,4%	4,8%	–	–	2,3%	–
TNS Emor	märts 2015	1251	10,4%	13%	9,6%	13%	3,6%	6,7%	–	–	–	1,3%	–

2016. aasta juunikuus viis Postimees läbi küsitluse tulevaste valijameeste hulgas, millest selgus, et kõige populaarsem kandidaat valimiskogus oleks Allar Jõks. Temale järgnesid Siim Kallas ja Marina Kaljurand. Analoogse uuringu avaldas 8. juunil 2016 ka Eesti Ekspress, kes küsitles kõiki kohalike volikogude liikmeid. Selles uuringus jagas Allar Jõks esikohta Marina Kaljurannaga, järgnesid Siim Kallas, Mart Helme, Eiki Nestor.

2015. aasta septembris läbi viidud uuringu kohaselt toetanuks iga viies eestimaalane presidendina Marina Kaljuranda. Pärast Toomas Hendrik Ilvese ametiaja lõppemist 2016. aasta oktoobris näinuks Kaljuranda presidendina 20,3 protsenti küsitletutest. Lisaks Kaljurannale ületasid kümneprotsendilise toetuse veel vaid Edgar Savisaar (12,6%) ja Siim Kallas (10,6%).

2016. aasta veebruaris avaldatud Turu-uuringute ASi uuringu kohaselt oli Kaljurand esikohal (23%) Eesti elanike nii esimese kui ka teise eelistusena. Esimese eelistusena järgnes talle Edgar Savisaar, esimese ja teise eelistuse kokkuvõttes jagasid võrdselt teist kohta Savisaar, Indrek Tarand ja Siim Kallas. Uuringus esitati küsitletavatele nii võimalus oma ettepanekuteks kui ka üksteist nime, keda oli selleks hetkeks avalikus arutelus võimalike presidendikandidaatidena nimetatud: Arnold Rüütel, Edgar Savisaar, Eiki Nestor, Ene Ergma, Indrek Neivelt, Indrek Tarand, Jüri Luik, Marina Kaljurand, Marju Lauristin, Siim Kallas, Tunne Kelam ja Urmas Paet.

2016. aasta mais Eesti Päevalehe tellimusel läbi viidud uuringus oli veel selgelt esikohal 22%-ga Marina Kaljurand, kuid tema toetus oli kuuga kukkunud 7 protsendipunkti. Teisel kohal oli Siim Kallas, keda toetas 10% vastanuist. Allar Jõksi toetus oli 9%.

Märtsis tõdes poliitikavaatleja Tõnis Leht, et kuna erakondadel on kandidaatide esitamiseks veel viis kuud, ei kiirustata kandidaatide esitamisega. Samas ei ole tõenäoline, et ükski kandidaat koguks Riigikogus vajalikud 68 häält, kuna koalitsioonil on vaid 59 häält ning ühelgi seni avalikkuses mainitud võimalikul kandidaadil ei ole ühtaegu koalitsiooni ja ka mõne opositsioonierakonna toetust. Seega läheb valimine tõenäoliselt edasi valijameeste kogusse, nagu enamikul senistel presidendivalimistel. Samas ennustas Leht ka n-ö "mustade hobuste" esiletõusu: "Kas või näiteks Alar Karis, kelle nimega on viimastel nädalatel spekuleeritud. Tema eitus sellel teemal polnud väga jõuline, kuid samas poliitika on selline, et "jaa" ega "ei" ei pruugi seda tähendada, kuidas neid otsetähenduses tõlgendatakse." Reformierakonna fraktsiooni esimees Urve Tiidus leidis, et kevadel alles testitakse võimalikke kandidaate avalikkuses. Ehkki presidendi otsevalimisi Eestis ei toimu, muutub tema hinnangul rahva arvamus olulisemaks just valijameeste kogus: "Valimiskogu on üsna representatiivne, sest see koosneb rahva valitud kohalike omavalitsuste esindajatest. Seega kaudselt omab rahva arvamus väga suurt kaalu."

Valimiste käik

Esimene valimisvoor

Presidendivalimiste esimene voor toimus 29. augustil Riigikogus. Valimistest võttis osa 99 riigikogu liiget, keskerakondlane Rein Ratas puudus tervislikel põhjustel. Üles oli seatud kolm kandidaati: Mailis Reps, Allar Jõks, Eiki Nestor. Repsi esitasid presidendikandidaadiks 27, Jõksi 21 ja Nestori 43 Riigikogu liiget.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja Reformierakonna ühiskandidaat Eiki Nestor kogus 40 häält. Keskerakonna kandidaat Mailis Reps kogus 26 häält. IRL-i ja Vabaerakonna ühiskandidaat Allar Jõks kogus 25 häält. 8 valimissedelit oli jäetud tühjaks. Kuna ükski kandidaat ei kogunud kahe kolmandiku valijate toetust, jäi president 1. voorus valimata ning välja kuulutati teine voor, mis toimub järgmisel päeval.

Välislingid

• VVK: Vabariigi Presidendi valimine 2016
• Allan Rajavee Tõnis Leht presidendivalimistest: stardipakud on staadionil, kuid potentsiaalsed võistlejad kõhklevad ERR, 21.03.2016
• Presidendi hääletusmootor 2016