Mehikoorma: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
12. rida: | 12. rida: | ||
'''Mehikoorma''' on [[alevik]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Meeksi vald|Meeksi vallas]]. Asub [[Lämmijärv]]e ääres, kohas, kus [[Peipsi-Pihkva järv]] on kõige kitsam (2 km). |
'''Mehikoorma''' on [[alevik]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Meeksi vald|Meeksi vallas]]. Asub [[Lämmijärv]]e ääres, kohas, kus [[Peipsi-Pihkva järv]] on kõige kitsam (2 km). |
||
Mehikoormas on kauplus, apteek, põhikool, raamatukogu, [[hüdromeetria]]jaam, tuletorn ja piirivalvekordon. Tänu viimasele on Mehikoormasse püstitatud |
Mehikoormas on [[kauplus]], [[apteek]], [[põhikool]], [[raamatukogu]], [[hüdromeetria]]jaam, [[tuletorn]] ja [[piirivalvekordon]]. Tänu viimasele on Mehikoormasse püstitatud koguni kolm telefonilevimasti, kohalike sõnul on Mehikoormas nüüd Eesti parim telefonilevi. |
||
Mehikoorma peatänav ja veel mõned teisedki sisetänavad on asfalteeritud. Tänavavalgustust kasutatakse ainult talveöödel. Bussiühendus on [[Tartu]]ga ja [[Räpina]]ga. Lähim kiirabi, tuletõrje ja politseijaam asub Räpinas. |
|||
==Vaatamisväärsused== |
==Vaatamisväärsused== |
Redaktsioon: 8. september 2016, kell 18:49
See artikkel vajab toimetamist. (September 2016) |
Mehikoorma | |||||
---|---|---|---|---|---|
| |||||
| |||||
Pindala | 1,14 km² | ||||
Elanikke | 207 (1.01.2020)[1] | ||||
| |||||
EHAK-i kood | 4859[2] | ||||
Koordinaadid | 58° 14′ N, 27° 28′ E | ||||
Mehikoorma on alevik Tartu maakonnas Meeksi vallas. Asub Lämmijärve ääres, kohas, kus Peipsi-Pihkva järv on kõige kitsam (2 km).
Mehikoormas on kauplus, apteek, põhikool, raamatukogu, hüdromeetriajaam, tuletorn ja piirivalvekordon. Tänu viimasele on Mehikoormasse püstitatud koguni kolm telefonilevimasti, kohalike sõnul on Mehikoormas nüüd Eesti parim telefonilevi.
Mehikoorma peatänav ja veel mõned teisedki sisetänavad on asfalteeritud. Tänavavalgustust kasutatakse ainult talveöödel. Bussiühendus on Tartuga ja Räpinaga. Lähim kiirabi, tuletõrje ja politseijaam asub Räpinas.
Vaatamisväärsused
Mehikoormasse sisenedes jääb paremale poole teed kohalik kalaturg, mille tunneb ära väikese järve järgi. Kalaturgu järel, põhiteest vasakul, on Mehikoorma surnuaed, sellest edasi pahemat kätt jäävad 1895. aastal ehitatud ja maailmasõdades hävitatud luteri kiriku varemed. Mehikoormas on veel ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Mehikoorma Koguduse kirik. Suure kiriku varemetest külakeskuse poole astudes näeb vasakul pool Mehikoorma kooli ja teed, mis viib pahemat kätt sadamasse. Pärast seda tuleb paremal pool bussipeatuse plats, ehk mehikoorma keskpunkt, kus asub ka kauplus. Mehikoormas on olnud veel kaks poodi, mis on nüüd eramajadeks ümber ehitatud.
Keskplatsi järel läheb tee otsejoones Ranna platsi poole, kuhu saab oma auto parkida ja vaadata 26. augustil 2006 avatud ausammast Teises maailmasõjas Eesti riigi taastamise eest võidelnud eesti meestele. Platsil on näha ka piirivalvekordon, kordoni ees ranna juures on koht, kus saab võrkpalli mängida ja võimelda. Mehikoorma rand koosneb kolmest liivasest alast, mis kõik on üksteisest eraldatud pillirooga, rannakõrgendikul on Mehikoorma tuletorn. Vanasti asus seal ka üks puidust näkineiu kuju, millest nüüd on järel ainult betoonist silinder. Rannajoonest 63 meetri kaugusel järve peal on kivikuhi, mis oli vanasti kaldaga ühendatud ja mida kasutati sadamana. Enne Eesti riikliku iseseisvuse taastamist aastal 1991 peeti Mehikoormas suviti üle Peipsi ujumisi.
Lahingud
1. Eesti kaitselahingud Lämmijärve kaldal veebruaris 1944. Mehikoorma lahing [1]
Viited
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.