Lihaveis: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
15. rida: 15. rida:


Lihaveised võivad elada aastaringselt väljas, kuid seaduse järgi peab olema veisel varjumise võimalus, näiteks katusealune või metsatukk. Samas peab olema tagatud ka inimese ohutus.
Lihaveised võivad elada aastaringselt väljas, kuid seaduse järgi peab olema veisel varjumise võimalus, näiteks katusealune või metsatukk. Samas peab olema tagatud ka inimese ohutus.
Eestis põhiliselt kasvatatavad lihaveise tõud on aberdiin angus, limusiin, hereford, šarolee, simmental, šoti mägiveis, belgia sinised, texter, gallovei.


Eestis põhiliselt kasvatatavad lihaveise tõud on [[Herefordi veis|hereford]] (25%), [[Aberdiini-anguse veis|aberdiin-angus]] (24%), [[limusiini veis|limusiin]] (18%), [[simmentali veis|simmental]] (11%), [[šarolee veis|šarolee]] (8%), [[šoti mägiveis]] (8%) ja [[hele akviteen]] (4%). Sealjuures oli [[PRIA]] andmetel 2016. aasta alguses Eestis 66 379 lihaveist ja 2181 lihaveiste kasvatamisega tegelevat juriidilist isikut.<ref>[http://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/visioonidokument-lihaveisesektor-2016-2020.pdf Eesti lihaveisesektori visioonidokument 2016–2020] Maaeluministeerium, 2016</ref>


==Viited==
==Viited==
{{Viited|2}}
{{https://en.wikipedia.org/wiki/Beef_cattle}}


==Kirjandus==
* [http://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/visioonidokument-lihaveisesektor-2016-2020.pdf Eesti lihaveisesektori visioonidokument 2016–2020] Maaeluministeerium, 2016


==Välislingid==
==Välislingid==

Redaktsioon: 6. september 2016, kell 15:20

Nuumveis ehk lihaveis (inglise cattle for fattening, store animal [1], beef cattle[2]) on liha saamiseks kasvatatav veis.[3] [4]

Lihaveiseid kasvatatakse Eestis maastikuhoolduseks, liha tootmiseks ja aretuseks (tõukari)[5]

Lihaveise kasvataja peab tagama veisele stressivaba ja ohutu keskkonna.

Nuumveise vasikad võõrutatakse 6 kuni 10 kuu vanuselt, kaaluvad umbes 300 kilogrammi. Peale võõrutamist viiakse noorloomad karjamaale kuni nad on 12 kuni 16 kuu vanused. Nuumatakse 4-6 kuud kuni realiseerimiseni ning realiseeritakse 18-22 kuu vanuselt. Realiseerimisel kaaluvad tavaliselt üle 450 kilogrammi. 450 kilogrammisest veisest saab 200 kilogrammi veiseliha, tapasaagis on 45%.

Tapajärgselt eraldatakse veri, pea, jalad ja nahk. Lihakeha säilitatakse külmkabris, kus rümp on riputatud rippteele tagajalgupidi.

Nad joovad keskmiselt 41 liitrit päevas. Söödetakse enamasti siloga, mõnel pool antakse lisaks heina. Jõusöödana antakse kas jahu või graanuleid.

Lihaveised võivad elada aastaringselt väljas, kuid seaduse järgi peab olema veisel varjumise võimalus, näiteks katusealune või metsatukk. Samas peab olema tagatud ka inimese ohutus.

Eestis põhiliselt kasvatatavad lihaveise tõud on hereford (25%), aberdiin-angus (24%), limusiin (18%), simmental (11%), šarolee (8%), šoti mägiveis (8%) ja hele akviteen (4%). Sealjuures oli PRIA andmetel 2016. aasta alguses Eestis 66 379 lihaveist ja 2181 lihaveiste kasvatamisega tegelevat juriidilist isikut.[6]

Viited

Kirjandus

Välislingid