August Pähn: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
| 23. rida: | 23. rida: | ||
*[[Külli Keel]], [http://www.kaarlikogudus.eu/ajakiri/sulane23.php#LEMBIT "SINA OLED MÄÄRATUD ISSANDA TÖÖLISEKS TEMA VIINAMÄEL"], Sulane, aprill 2004 |
*[[Külli Keel]], [http://www.kaarlikogudus.eu/ajakiri/sulane23.php#LEMBIT "SINA OLED MÄÄRATUD ISSANDA TÖÖLISEKS TEMA VIINAMÄEL"], Sulane, aprill 2004 |
||
{{ |
{{JÄRJESTA:Pähn, August}} |
||
[[Kategooria:Eesti vaimulikud]] |
[[Kategooria:Eesti vaimulikud]] |
||
[[Kategooria:Kaitseliidu Järva malev]] |
[[Kategooria:Kaitseliidu Järva malev]] |
||
[[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] |
[[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] |
||
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] |
|||
[[Kategooria:Sündinud 1904]] |
[[Kategooria:Sündinud 1904]] |
||
[[Kategooria:Surnud 1963]] |
[[Kategooria:Surnud 1963]] |
||
Redaktsioon: 5. september 2016, kell 11:17
August Pähn (20. jaanuar 1904 Rõuge kihelkond – 4. juuni 1963) oli eesti vaimulik.
Lõpetas aastal 1930 Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Oli prooviaastal Tartu Ülikooli koguduse juures. Ordineeriti 1. veebruaril 1931 õpetajaametisse.
Oli aastal 1931 Hugo Bernhard Rahamäe isiklik adjunkt. Seejärel 1931–1941 oli ta Koeru Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja (valimisel, 5. juulil 1931, sai ta ainsa kandidaadina 738 poolthäält, vastu ei ühtki[1]). Lisaks oli ta 1935–1938 Rakke koguduse hooldajaõpetaja ja Järva praostkonna abipraost 1935–1940. 14. juunil 1940 sai ta Omakaitse Sihtkapitali Järvamaa toimkonna juhatuse liikmeks (tegi ettepaneku annetada korratusse jäetud haudadel asetsevad ristid Omakaitse Sihtkapitalile)[2]. Oli Järva praostkonna praosti kohusetäitja 1940–1941. Praostiks valimisel, 9. jaanuaril 1940, sai ta 12 häält ja vastaskandidaat, Türi koguduse õpetaja Peet Nõmmik, 7 häält[3].
Oli 1942–1944 Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkoguduse õpetaja (alguses asetäitja). 1944. aasta septembri lõpus olid paljud pastorid, sealhulgas piiskop Johan Kõpp Eestist lahkunud. Assessoritest olid jäänud vaid Joosep Liiv, Johannes Uustal ja Anton Eilart. Anton Eilarti kanda jäid piiskopikohustused. Novembri lõpus Eilart arreteeriti.
29. novembril 1944 moodustasid Adolf Horn, Hugo Pärno ja August Pähn kiriku elu korraldava toimkonna. See toimkond otsustas hakata kirikut juhtima. Kutsuti kokku Piiskoplik Nõukogu. 17. jaanuaril 1945 valis Piiskoplik Nõukogu ajutise piiskopi asetäitja ja ajutise Konsistooriumi. Teiste ametite hulgas oli August Pähn 1946–1948 Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni rektor.
12. aprillil 1949 August Pähn arreteeriti NKVD poolt. Teda süüdistati kuulumises Eesti Üliõpilaste Seltsi, Isamaaliitu ning Kaitseliitu. Samuti ühenduses metsavendadega, töötamises Väinjärve vallavalitsuses ja osalemises fašistlikus kohtupidamises. Ta saadeti sunnitööle Karaganda oblasti vase- ja söekaevandustesse. Sunnitöölt tuli ta tagasi aastal 1956.
Aastatel 1957–1963 töötas August Pähn Võnnu Jakobi koguduse õpetajana.
Isiklikku
August Pähna vend Elmar Pähn (1908–1991 Toronto) oli samuti kirikuõpetaja.
Viited
Kirjandus
- Elve Bender, "Mitte täiel määral piiskop. August Pähn 105", Eesti Kirik, 20. jaanuar 2009
- Külli Keel, "SINA OLED MÄÄRATUD ISSANDA TÖÖLISEKS TEMA VIINAMÄEL", Sulane, aprill 2004