Vana-Vigala mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 5. september 2016, kell 09:30

Vana-Vigala mõis on mõis Vana-Vigala külas Vigala vallas Raplamaal, milles töötab Vana-Vigala Põhikool ning kus korraldatakse kultuurisündmuseid.

Külaskäik

Mõisa sissesõitu tähistavad kaks klassikalise kujuga graniitobeliski, mis paigutati 1867. aastal.^[1] Mõisa park oli alguses barokne regulaarpark. Selle rajamist alustati 1775. aastal. Sisesõiduteed ääristab kaherealine lehiseallee ning mõlemale poole teed jäävad kaevatud tiigid.^[2]

Häärberi poole vaadates asub paremat kätt mõisa valitsejamaja.

Häärberi ees on avar esiväljak ovaalse ringteega.^[2]

Park jätkub häärberi taga. Parki pikuti läbistav allikaline oja kaevati laiemaks ja vesi paisuti kõrgeks, tekitades nii kunstlikke koski. Boris v. Üxküll katsetanud tiikides pärlikasvandust arendada, kuid loodetud tagajärgi ei tulnud.^[3]

Ajalugu

Vanimad teated Sickenkoschka (Sikenkose oli Vana-Vigala küla vanem nimetus) mõisa kohta pärinevad 1426. aastast. Viimati kasutati ajaloolistes allikates Sikenkose nime 18. sajandil. Oma arengus on Vana-Vigala mõis tihedalt seotud olnud Kivi-Vigala mõisaga, kus asus sajandeid Vigala kihelkonna Uexküllide suguvõsa residents.

Samuti on arengule kaasa aidanud ajaloolise Hallivere mõisa (Sikenkose ja Paljasmaa piirkonnas) liitmine Vana-Vigala mõisaga. Hallivere mõisast on ajaloolistes allikates vähe teateid (1482 hoff tho Halliver, viimati 1696 Hallifer). Omapärane fakt on see, et Hallivere omanike seas on olnud ajaloo vältel ka eestlasi.

18. sajandil kasvas Vana-Vigala mõis suurmõisaks, kuhu kandus Kivi-Vigala mõisast üle ka kogu laiema piirkonna Uexküllide suguvõsa pearesidents. Mõisa valduste kasv oli suur: 1696. aastal 0,5 adramaad, 1774 58,25 adramaad. Samuti muudeti 18. sajandil Sikenkose mõisa nimi Vana-Vigalaks (Alt Fickel). Mitmed uurijad on arvanud, et vahepealne nimi oli hoopis Alumine Vigala, sest Kivi-Vigalat kutsuti ka Ülemiseks Vigalaks.

Aastal 1772 hakkas suurmõisnik (omas Lääne-Eestis 38 mõisat) Berend Johann von Uexküll rajama peamõisa endisse Sikenkose külla Vigala jõe põhjapoolsele kaldale. Viirsavist pinnas aga ei pidanud raskele kiviehitisele vastu ning savikihid libisesid ehitusega koos kõrvalolevasse jõkke. Uue maja ehituseks rammiti 1775. aastal vaiad maasse ning ehitati uus suursugune kahekorruseline hilisbarokne häärber (säilinud väikeste muudatustega tänaseni). Hoone esimene korrus on võlvitud. Aastast 1827 ehivad tänaseni vestibüüli seina kaks Pompeji väljakaevamistelt pärit bareljeefi, mille vanuseks hinnatakse kuni 2500 aastat. 19. sajandi alguseks oli mõisakompleks üks Läänemaa esinduslikumaid.

Mõisa edasine areng jätkus, rajati terve kõrtside, vesiveskite ja karjamõisate võrgustik. Häärberi naabruses oli ka suur viinaköök (hoone sälinud). Karjamõisad olid Säälas, Vänglas, Keelitses (vt Vängla), Vagujas, Lätis, Oeses ja Antsimõisas (vt Vanamõisa). Valduste poolest oli Vana-Vigala mõis 1840. aastaks Eesti suuremaid, talupoegade arvult suurim. Pindala oli 215 ruutkilomeetrit. 1856. aastal osteti Vana-Vigala mõisa viljapeksumasin-aurumasin, mis oli esimene selletaoline tehniline seade Eestis.

Vana-Vigala mõis oli 18. sajandil üks edumeelsemaid Eestis. 1789. aastal andis mõis välja määruse (nn Vigala õiguse) – talupoegade eraõiguse. Sellega lubati talupoegadel omada vara, normeeriti koormisi ning loodi vallakohus. Siit alates võib lugeda vallaametnikega valdade sündi Eestis. Vigala valla eelkäija Vana-Vigala valla keskus rajati Tõnumaale. Hoolimata sellest olid talupojad rahulolematud. Esimene suurem vastuhakk toimus 1819. aastal. Suurim mäss toimus 1905. aastal (1905. aasta mäss), mille käigus põletasid talupojad mõisa häärberi. Tules hävis ka üks Eesti mõisate hulgas suuremaid arhiive (umbes 5000 ürikut) ja raamatukogusid (umbes 20 000 köidet). Tules säilisid vaid müürid. Hoone taastati hiljem veidi muudetud kujul.

1919. aasta Eesti maareformiga jagati mõisamaad taludeks. Uexküllid siirdusid Saksamaale. Tühjaks jäänud häärberisse rajati Vigala põllutöökool (vt Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool). 1975. aastaks valmis endiste mõisa lautade kohale uus kutsekoolikompleks. Vabanenud häärberisse kolis Vana-Vigala Põhikool. Alates 1990. aastatest alates on kunagiste mõisaomanike järeltulijad käinud korduvalt külas endises häärberis tegutseval põhikoolil, hoides kooli arengul silma peal, ning on aidanud kooli ka majanduslikult.

2010. aastal lõppes suurem remondiprojekt, mille käigus taastati mõisa katus nii, nagu see nägi välja enne 1905. aastat; restaureeriti hoone aknad ja uksed, krohviti üle hoone fassaad ja kaitsti hoone piirdekonstruktsioone.^[4]

Pargid

Kohe pärast uue häärberi valmimist hakati mõtlema haljastusele. Juba 18. sajandi lõpul hakati Vana-Vigalasse rajama kahte parki. Häärberi taha piki Vigala jõe põhjapoolset kallast rajati mõisapark ja jõe vastaskaldale Vana-Vigala Hirvepark.

Mõisa parkides leidub üle 40 välismaa ilupuu ja põõsaliigi.^[5]

Mõisapargi põhjapoolset külge piirab 222-meetrine paekivimüür – Näljamüür.

Kõrvalhooned

Mõisa ait on ühekordne pikk paekiviehitis, mille fassaadi ilmestavad järjestikused väikeseruudulised aknad ning kinniehitatud räästakastid. Aida häärberipoolsel otsaviilul annab hoonele dekoratiivset ilmet vahvärkkonstruktsioon.^[6]

Mõisast umbes 100 meetri kauguses Teenusele viiva tee ääres paikneb viinavabrik, 2-korruseline krohvitud kivihoone, mille katuseharjal on kõrge telliskividest korsten.^[7]

Alleed

Parkidega umbes samal ajal rajati suuremate mõisa poole tulevate teede äärde alleed (looduskaitse all). Vana-Vigala mõis oli alleede pikkuse poolest esikohal Eestis. Muljetavaldavad on pikad lehisealleed Jädivere–Silla maantee ääres. Alleedest on lehised looduslikult levinud ka ümberkaudsetesse metsadesse.

Mõisa kalmistu

Kalmistu jääb mõisa südamest linnulennult umbes 0,5 km kaugusele idasse.

Vaata ka

Mõis osaleb külastusmängul Unustatud mõisad
Eesti mõisate loend

Välislingid

Vana-Vigala mõis kultuurimälestiste riiklikus registris
Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Vana-Vigala mõis (Vigala khk)

Viited

↑ Eestimaa mõisad, Juhan Maiste, 1996, ISBN 5-89920-023-5, lk 195
↑ ^2,0 ^2,1 Jaanus Kiili jt, Raplamaa Loodus Aeg Inimene (1), 2014, ISBN 978-9949-9633-1-7
↑ Mihkel Aitsam, Vigala kihelkonna ajalugu, lk 50-51
↑ [Projektikirjeldus http://www.vana-vigala.edu.ee/sites/default/files/pkvv.pdf]
↑ Mihkel Aitsam, Vigala kihelkonna ajalugu, lk 50
↑ Mõisa ait kultuurimälestiste registris
↑ Viinavabrik kultuurimälestiste registris

[1] Eestimaa mõisad, Juhan Maiste, 1996, ISBN 5-89920-023-5, lk 195

[LoodusAegInimene-2] 2,0 ^2,1 Jaanus Kiili jt, Raplamaa Loodus Aeg Inimene (1), 2014, ISBN 978-9949-9633-1-7

[3] Mihkel Aitsam, Vigala kihelkonna ajalugu, lk 50-51

[4] [Projektikirjeldus http://www.vana-vigala.edu.ee/sites/default/files/pkvv.pdf]

[5] Mihkel Aitsam, Vigala kihelkonna ajalugu, lk 50

[6] Mõisa ait kultuurimälestiste registris

[7] Viinavabrik kultuurimälestiste registris

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 == Külaskäik ==
-Mõisa sissesõitu tähistavad kaks klassikalise kujuga graniit[[obelisk]]i, mis paigutati 1867. aastal.<ref>Eestimaa mõisad, Juhan Maiste, 1996, ISBN 5-89920-023-5, lk 195</ref> Mõisa park oli alguses barokne regulaarpark. Selle rajamist alustati 1775. aastal. Sisesõiduteed ääristab kaherealine [[lehis]]eallee ning mõlemale poole teed jäävad kaevatud tiigid.<ref name="LoodusAegInimene">Jaanus Kiili jt, Raplamaa Loodus Aeg Inimene (1), 2014, ISBN 978-9949-9633-1-7</ref>
+Mõisa sissesõitu tähistavad kaks klassikalise kujuga graniit[[obelisk]]i, mis paigutati 1867. aastal.<ref>Eestimaa mõisad, Juhan Maiste, 1996, ISBN 5-89920-023-5, lk 195</ref> Mõisa park oli alguses [[Barokkpark|barokne regulaarpark]]. Selle rajamist alustati 1775. aastal. Sisesõiduteed ääristab kaherealine [[lehis]]eallee ning mõlemale poole teed jäävad kaevatud tiigid.<ref name="LoodusAegInimene">Jaanus Kiili jt, Raplamaa Loodus Aeg Inimene (1), 2014, ISBN 978-9949-9633-1-7</ref>
-[[Häärber]]i poole vaadates asub paremat kätt nn valitsejamaja.
+[[Häärber]]i poole vaadates asub paremat kätt mõisa valitsejamaja.
 Häärberi ees on avar esiväljak ovaalse ringteega.<ref name="LoodusAegInimene"/>
-Park jätkub häärberi taga. Parki pikuti läbistav allikaline oja kaevati laiemaks ja vesi paisuti kõrgeks, tekitades nii kunstlikke koski. Boriss v. Üxküll katsetanud tiikides pärlikasvandust arendada, kuid loodetud tagajärgi ei tulnud.<ref>[[Mihkel Aitsam]], ''Vigala kihelkonna ajalugu'', lk 50-51</ref>
+Park jätkub häärberi taga. Parki pikuti läbistav allikaline oja kaevati laiemaks ja vesi paisuti kõrgeks, tekitades nii kunstlikke koski. Boris v. Üxküll katsetanud tiikides pärlikasvandust arendada, kuid loodetud tagajärgi ei tulnud.<ref>[[Mihkel Aitsam]], ''Vigala kihelkonna ajalugu'', lk 50-51</ref>
 ==Ajalugu==