Wales: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
108. rida: 108. rida:
Kõige varasem dokument tulevase Walesi ala ajaloost pärineb aastast [[48]] pKr. Selles kirjutab [[Vana-Rooma|Rooma]] ajaloolane [[Tacitus]], et pärast Kagu-Walesi [[silurid|silurite]] hõimu rünnakut [[47]] ja 48 pKr võttis uue [[Rooma riik|Rooma]] [[provints]]i [[Britannia]] kuberner "... vastu ''Deceangli'' hõimu alistumise" Kirde-Walesis.<ref name="Wales Hist 26">{{cite book|last=Davies|first=John|authorlink =John Davies|title=A History of Wales|publisher=Penguin|year=1994|location=London|pages=26&nbsp;&&nbsp;27|isbn = 0-14-01-4581-8}}</ref>
Kõige varasem dokument tulevase Walesi ala ajaloost pärineb aastast [[48]] pKr. Selles kirjutab [[Vana-Rooma|Rooma]] ajaloolane [[Tacitus]], et pärast Kagu-Walesi [[silurid|silurite]] hõimu rünnakut [[47]] ja 48 pKr võttis uue [[Rooma riik|Rooma]] [[provints]]i [[Britannia]] kuberner "... vastu ''Deceangli'' hõimu alistumise" Kirde-Walesis.<ref name="Wales Hist 26">{{cite book|last=Davies|first=John|authorlink =John Davies|title=A History of Wales|publisher=Penguin|year=1994|location=London|pages=26&nbsp;&&nbsp;27|isbn = 0-14-01-4581-8}}</ref>


Praegusele Lõuna-Walesi alale rajati ''[[castrum]]''<nowiki>'ite</nowiki> vöö, mis ulatus [[Carmarthen]]ini välja. [[Dolaucothi kullakaevandused|Dolaucothi kullakaevandused]]s ([[Carmarthenshire]]) hakati kaevandama [[kuld]]a. On tõendeid sellest, et roomlased liikusid veelgi kaugemale läände. Nad ehitasid [[Caerleon]]i (''Isca Augusta'') [[leegion]]i kindluse, mille suursugune [[amfiteater]] on kõige paremini säilinud Suurbritannias.
Praegusele Lõuna-Walesi alale rajati ''[[castrum]]''<nowiki>'ite</nowiki> vöö, mis ulatus [[Carmarthen]]ini välja. [[Dolaucothi kullakaevandused|Dolaucothi kullakaevandustes]] ([[Carmarthenshire]]) hakati kaevandama [[kuld]]a. On tõendeid sellest, et roomlased liikusid veelgi kaugemale läände. Nad ehitasid [[Caerleon]]i (''Isca Augusta'') [[leegion]]i kindluse, mille suursugune [[amfiteater]] on kõige paremini säilinud Suurbritannias.


Roomlased tegutsesid ka [[Põhja-Wales]]is. Keskaegses kõmri jutustuses "[[Breuddwyd Macsen Wledig]]" ("Macsen Wledigi unenägu") abiellus üks viimastest [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma]] keisritest, [[Magnus Maximus]] (''Macsen Wledig''), uelslasest [[Segontiumi]] (tänapäeva [[Caernarfon]]) pealiku tütre Eleni või Heleniga.<ref>Keskkõmrikeelne algtekst leidub väljaandes: Williams (toim). ''Breuddwyd Maxen'', Bangor 1920). Jutustust ja selle konteksti käsitleb raamat: M. P. Charlesworth. ''The Lost Province'', Gregynog Lectures series, 1948, 1949.</ref> Ka [[kristlus]] jõudis Walesi Rooma okupatsiooni ajal [[4. sajand]]il.
Roomlased tegutsesid ka [[Põhja-Wales]]is. Keskaegses kõmri jutustuses "[[Breuddwyd Macsen Wledig]]" ("Macsen Wledigi unenägu") abiellus üks viimastest [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma]] keisritest, [[Magnus Maximus]] (''Macsen Wledig''), uelslasest [[Segontiumi]] (tänapäeva [[Caernarfon]]) pealiku tütre Eleni või Heleniga.<ref>Keskkõmrikeelne algtekst leidub väljaandes: Williams (toim). ''Breuddwyd Maxen'', Bangor 1920). Jutustust ja selle konteksti käsitleb raamat: M. P. Charlesworth. ''The Lost Province'', Gregynog Lectures series, 1948, 1949.</ref> Ka [[kristlus]] jõudis Walesi Rooma okupatsiooni ajal [[4. sajand]]il.

Redaktsioon: 3. september 2016, kell 16:52

Wales

inglise Wales
kõmri Cymru


Pindala: 20 798 km²
Elanikke: 3 064 000 (2011)
Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
Pealinn: Cardiff
Walesi asendikaart

Wales [u'eils] (inglise keeles on hääldus [u'eilz]) on ajaloolis-geograafiline piirkond Suurbritannias. Uelsi keeli Cymru [khäm-ri]. Wales asub Suurbritannia saare edelaosas Walesi poolsaarel ja Anglesey saarel, mida ühendab Walesi poolsaare loodeosaga maantee- ja raudteesild. Wales piirneb põhjas Iiri merega (Dee jõe suudme ja Liverpooli lahega), läänes Saint George'i väinaga, lõunas Mouth of the Severni ja Bristoli lahega ning idas Inglismaaga.

Walesi idaosa on mägine. Kõrgeim tipp on Snowdon.

Wales on Euroopa Liidu valimisringkond. Walesi rahvaarv on umbes kolm miljonit. Ametlikud keeled on kõmri ja inglise keel, millel on võrdne staatus.

Walesil on oma parlament, rahvusassamblee, millel on piiratud seadusandlikud õigused Walesi siseasjades.

Walesi suurim linn on pealinn Cardiff (317 500 elanikku). Cardiff on olnud maailma suurim kivisöesadam.[1] Mõni aasta enne Esimest maailmasõda oli sadamal suurem käive kui Londonil ja Liverpoolil.[2]

Kaks kolmandikku Walesi elanikkonnast elab Lõuna-Walesis, teine tihedamalt asustatud piirkond on Põhja-Walesi idaosa. Turiste tõmbab Walesi "metsik ja ...maaliline" maastik.[3][4]

19. sajandi lõpus omandas Wales laulumaa maine, osalt eisteddfod'i traditsiooni taaselustamise tõttu.[5] Walesis on palju üleriiklikult ja ka rahvusvaheliselt tunnustatud näitlejaid, lauljaid ja muid loomeinimesi.[6] Cardiff on Suurbritannia suurim meediakeskus väljaspool Londonit.[7]

Sümbolid

Walesi lipul on kujutatud prints Cadwaladeri punane draakon (Y Ddraig Goch) Tudorite dünastia värvide rohelise ja valge taustal. Ametlikult tunnustati seda Walesi rahvuslipuna aastal 1959.

Walesi hümni "Hen Wlad fy Nhadau" ("Minu isade maa") esitatakse ametlikel üritustel, samuti näiteks Walesi rahvusmeeskondade jalgpalli- ja ragbimatšidel.

Lisaks punasele draakonile on Walesi sümboliteks ka porrulauk ja rahvuslill (kollane) nartsiss. 'Porrulauk' on kõmri keeles cennin ja 'nartsiss' cennin Pedr (sõna-sõnalt 'Peetruse porrulauk'). Tõenäoliselt tuli üks neist sümbolitest kasutusele teise mõjul.

Rahvuspuu on kivitamm.

Haldusjaotus

Wales on alates 1. aprillist 1996 jaotatud 22 tervikomavalitsuseks. Neist 9 on nime poolest krahvkonnad (county), 3 linnad (city, loendis *) ja 10 krahvkond-vallad[küsitav] (county borough, loendis †).

  1. Merthyr Tydfil (Merthyr Tudful) †
  2. Caerphilly (Caerffili) †
  3. Blaenau Gwent
  4. Torfaen (Tor-faen) †
  5. Monmouthshire (Sir Fynwy)
  6. Newport (Casnewydd) *
  7. Cardiff (Caerdydd) *
  8. Vale of Glamorgan (Bro Morgannwg) †
  9. Bridgend (Pen-y-bont ar Ogwr) †
  10. Rhondda Cynon Taff
  11. Neath Port Talbot (Castell-nedd Port Talbot) †
  12. Swansea (Abertawe) *
  13. Carmarthenshire (Sir Gaerfyrddin)
  14. Ceredigion
  15. Powys
  16. Wrexham (Wrecsam) †
  17. Flintshire (Sir y Fflint)
  18. Denbighshire (Sir Ddinbych)
  19. Conwy
  20. Gwynedd
  21. Anglesey (Ynys Môn)
  22. Pembrokeshire (Sir Benfro)

Rahvastik

Religioon

Levinuim usund Walesis on kristlus: 2001. aasta rahvaloendusel pidas 72% rahvastikust end kristlaseks. Suurima konfessiooni moodustab Walesi Presbüterlik Kirik.

Mittekristlike usundite järgijaid on Walesis umbes 1,5%. Suurim mittekristlik usund on islam, millel oli 2001. aasta seisuga üle 30 000 järgija.

18% inimestest ei pea ennast ühegi usundi järgijaks.

Walesi olulisim pühak on püha David (kõmri Dewi Sant), Walesi kaitsepühak. Püha Davidi päeva peetakse 1. märtsil.

Majandus

Põllumajandus

Umbes 80% Walesi pinnast kasutatakse põllumajanduslikel eesmärkidel. Väga väike osa sellest on põldude all; enamasti karjatatakse rohumail lambaid ja lehmi. Kuigi palju kasvatatakse ka lihaveiseid ja piimakarja, seostatakse Walesi enamasti lambakasvatusega.

Transport

Walesi ainus rahvusvaheline lennujaam on Cardiffi rahvusvaheline lennujaam.

Piirkonnas on hästi toimiv raudteevõrk.

Parvlaevad viivad regulaarselt Holyheadist ja Fishguardist Iirimaale.

Lõuna-Walesi ranniku äärseid linnu ja külasid ühendab maantee M4. Põhja-Walesi põhimaantee on A55. Põhja- ja Lõuna-Walesi ühendab maantee A470, mis viib Cardiffist Llandudnosse.

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Walesi ajalugu

Esiajalugu

 Pikemalt artiklis Walesi esiajalugu

Walesis on nüüdisinimene (Homo sapiens) elanud juba vähemalt 29 000 aastat tagasi.[8]

Pidevalt on inimesed seda ala asustanud alates viimase jääaja (Devensi jäätumise) lõpust (12 000 – 10 000 aastat tagasi; Wales oli liustikest vabanenud umbes 10 000 aastat tagasi), mil Suurbritanniasse hakkas rändama Kesk-Euroopa mesoliitikumi kütte-korilasi. Kuni 7. aastatuhandeni eKr oli inimestel võimalik Mandri-Euroopast Suurbritanniasse jalgsi kõndida, liustike sulades tõusis aga merevee tase ja Suurbritanniast sai saar; tekkisid La Manche ning Walesi ja Iirimaad eraldav Iiri meri.[9][10] Ajaloolase John Daviese arvates võivad lood Cantre'r Gwaelodi uppumisest ja "Mabinogioni" jutud kunagistest madalamatest ja ahtamatest vetest Walesi ja Iirimaa vahel põhineda pärimusel nondest aegadest.[9]

Bryn Celli Ddu, neoliitiline hauakamber Angleseyl.

Walesi aladel hakkas vohama paks mets, mis raskendas liikumist, ning inimesed hakkasid Suurbritanniasse sisse rändama ka paadiga Pürenee poolsaarelt.[viide?] Need neoliitilised kolonistid integreerusid põliselanikega ning nõnda said küttide-korilaste rändrahvast tasapisi paiksed põlluharijad – toimus neoliitiline revolutsioon.[9][11] Nad muutsid metsamaa karjamaadeks ja põldudeks ning töötasid välja uusi tehnoloogiaid (keraamika, tekstiili valmistamine). Nad ehitasid kromlehhe (sealhulgas Pentre Ifan, Bryn Celli Ddu ja Parc Cwmi kivikalme) umbes 1000–1500 aastat enne Stonehenge'i ja Egiptuse Cheopsi püramiidi valmimist.[12][13][14][15]

Nagu muudki Suurbritannia asukad, võtsid ka Walesi hilisemad elanikud omaks sisserändajaid. Enne roomlaste sissetungi Suurbritanniasse oli tänapäeva Walesi ala jagunenud kohalike hõimude (Deceangli, ordoviitsid, kornid, Demetae ja silurid) vahel.[16]

Rooma kolonisatsioon

 Pikemalt artiklis Rooma kolonisatsioon Walesis

Kõige varasem dokument tulevase Walesi ala ajaloost pärineb aastast 48 pKr. Selles kirjutab Rooma ajaloolane Tacitus, et pärast Kagu-Walesi silurite hõimu rünnakut 47 ja 48 pKr võttis uue Rooma provintsi Britannia kuberner "... vastu Deceangli hõimu alistumise" Kirde-Walesis.[17]

Praegusele Lõuna-Walesi alale rajati castrum'ite vöö, mis ulatus Carmarthenini välja. Dolaucothi kullakaevandustes (Carmarthenshire) hakati kaevandama kulda. On tõendeid sellest, et roomlased liikusid veelgi kaugemale läände. Nad ehitasid Caerleoni (Isca Augusta) leegioni kindluse, mille suursugune amfiteater on kõige paremini säilinud Suurbritannias.

Roomlased tegutsesid ka Põhja-Walesis. Keskaegses kõmri jutustuses "Breuddwyd Macsen Wledig" ("Macsen Wledigi unenägu") abiellus üks viimastest Lääne-Rooma keisritest, Magnus Maximus (Macsen Wledig), uelslasest Segontiumi (tänapäeva Caernarfon) pealiku tütre Eleni või Heleniga.[18] Ka kristlus jõudis Walesi Rooma okupatsiooni ajal 4. sajandil.

Roomlaste järgne aeg

 Pikemalt artiklis Rooma-järgne Britannia
 Pikemalt artiklis Walesi varakeskaeg

Pärast roomlaste lahkumist Britanniast aastal 410 vallutasid suure osa tasandikest germaani hõimud. Walesis aga tekkisid brittide iseseisvad kuningriigid Gwynedd, Powys, Dyfed, Seisyllg, Deheubarthi kuningriik, Glywysing ja Gwent. Nad jäid püsima osalt soodsate looduslike olude (mäed ja jõed) ning tugeva ühiskonna tõttu, mis ei lagunenud pärast Rooma riigivõimu korralduse lõppu.

Keskaegne Wales

 Pikemalt artiklis Normannide sissetung Walesi
 Pikemalt artiklis Walesi hiliskeskaeg

Järgides Cornwalli (aastal 722) ja Bretagne'i (865) eeskuju, tegid Walesi britid viikingitega vaherahu ja palusid neilt abi võistluses Mercia anglosaksidega. Aastal 878 purustasid Walesi britid koos Taani viikingitega Mercia anglosakside väe. See kindel võit anglosakside üle andis Walesile mõned aastakümned rahu anglosakside rünnakutest.

Aastal 1063 sõlmis kogu Walesi valitseja Gruffydd ap Llywelyn Mercia-vastase liidu Norra viikingitega ning Mercia anglosakse võideti taas. Viikingite rünnakud anglosakside ja frankide vastu võtsid viimastelt igasuguse võimaluse oma keldi naabreid vallutada.

Germaanlaste kätte läinud lõuna- ja idapoolsed maad said kõmri keeles nime Lloegyr (tänapäeva kõmri keeles Lloegr), mis esialgu arvatavasti tähendas Mercia kuningriigile ning hiljem sai kogu Inglismaa nimeks. See nimi esineb esimest korda 10. sajandi alguse prohvetlikus poeemis "Armes Prydein". Ennast kutsusid uelslased keskajal veel kaua brittideks (Brythoniaid). Nimesid Cymru ja y Cymry kasutas teadaolevalt esimesena juba Aneirin oma luuletsüklis "Y Gododdin" (633). Alles 12. sajandi paiku muutus nimi Cymry uelslaste kirjasõnas sagedasemaks kui Brythoniaid.

Kultuur

Muusika

 Pikemalt artiklis Walesi muusika

Põhiline muusika- ja luulefestival on ülemaaline Eisteddfod Genedlaethol, mida peetakse igal aastal eri linnas.

Walesi rahvamuusika on taaselustanud bändid Crasdant, Carreg Lafar, KilBride ja The Hennessys ja Fernhill, lauljatar Siân James, harfimängijad Robin Huw Bowen ja Llio Rhydderch jt. Traditsiooniliste pillide seas on harf ja viiul.

Wales on eriti kuulus oma harfimängijate, meeskooride ja sooloartistide poolest. Tuntumad nimed on Geraint Evans, Gwyneth Jones, Anne Evans, Margaret Price, Ivor Novello, John Cale, Tom Jones, Charlotte Church, Bonnie Tyler, Bryn Terfel, Donna Lewis, Mary Hopkin, Katherine Jenkins, Meic Stevens, Shirley Bassey, Duffy ja Aled Jones.

Walesist on pärit indie-muusika bändid Manic Street Preachers, Catatonia, Stereophonics (endine Tragic Love Company), Feeder, Super Furry Animals, Gorky's Zygotic Mynci, Goldie Lookin' Chain, mclusky, The Automatic, Steveless ja Los Campesinos!.

Walesist on pärit ka alternatiivsemaid bände, näiteks Skindred, The Blackout, Lostprophets, Kids In Glass Houses, Bullet For My Valentine, Funeral for a Friend ja Man.

Lauljatar Jem on salvestanud laule ja esinenud telesarjades "Las Vegas" ja "The OC" ning filmis "Eragon".

Sport

 Pikemalt artiklis Walesi sport

Populaarseimad spordialad on ragbi ja jalgpall. Nagu Uus-Meremaalgi, on ragbi Walesis rahvusliku identiteedi oluline koostisosa; Põhja-Walesi populaarseim spordiala on traditsiooniliselt olnud jalgpall. Walesi jalgpallikoondis ja Walesi ragbikoondis (nagu ka Inglismaa, Šotimaa ja Põhja-Iirimaa koondised) on tunnustatud võrdväärseks välisriikide koondistega. Jalgpallikoondis osaleb näiteks jalgpallimaailmameistrivõistlustel. Olümpiamängudel on Suurbritannial siiski ühtne meeskond.

Rahvusvahelistel kriketivõistlustel moodustavad Inglismaa ja Wales ühise esindusmeeskonna. Olemas on ka eraldi Walesi kriketimeeskond, mis osaleb mõnikord kodumaistel meistrivõistlustel.

Samuti mängitakse Walesis Briti pesapalli, peamiselt Cardiffis ja Newportis, kus on väga pikad pesapallitraditsioonid.

Walesist on pärit mitmed maailmaklassi snuukerimängijad, nagu Ray Reardon, Terry Griffiths, Mark J. Williams, Matthew Stevens ja Ryan Day.

Walesi karm maastik sobib rallisõitmiseks ning Walesis toimub ralli maailmameistrivõistluste viimane etapp. Walesist on pärit ka kaardilugeja Nicky Grist ja Derek Ringer, kes võitis koos Colin McRaega ralli maailmameistrivõistlused aastal 1995, ja Phil Mills, kes võitis koos Petter Solbergiga tiitli aastal 2003.

Walesist on pärit ka maailmatasemel 110 m tõkkejooksja Colin Jackson, kes on võitnud mitmeid olümpiamängude ning Euroopa ja maailmameistrivõistluste medaleid. Tanni Grey-Thompson on võitnud maratone ja 11 kuldmedalit paraolümpiamängudelt.

Walesi päritolu maailmaklassi poksijad on Joe Calzaghe, Enzo Maccarinelli, Gavin Rees, Colin Jones, Howard Winstone, Percy Jones, Jimmy Wilde, Steve Robinson ja Robbie Regan.

Vormel 1 maailmameistrivõistlustel on võistelnud kaks Walesi sõitjat. Esimene oli Alan Rees, kes sõitis 1967. aasta Suurbritannia Grand Prix' etapil. Tom Pryce jõudis kahel korral poodiumikohale ning kvalifitseerus 1975. aasta Suurbritannia Grand Prix' etapil esimesele stardipositsioonile. 1977. aasta Lõuna-Aafrika Grand Prix'l sõitis ta otsa tulekustutit kandnud vabatahtlikule abilisele Jansen Van Vuurenile; mõlemad said silmapilkselt surma.

Tähelepanuväärsed on ka järgmised Walesi sportlased: jalgpallurid Gareth Bale ja Ryan Giggs, nooleviskemängu meistrid Richie Burnett ja Mark Webster, jalgratturid Nicole Cooke, Simon Richardson ja Geraint Thomas, laskesportlane Dave Phelps, ujuja David Davies ning golfimängijad Brian Huggett, Ian Woosnam, Bradley Dredge ja Phillip Price.

Walesi köök

 Pikemalt artiklis Walesi köök

Walesi köögiga seostatakse lambaliha.

Vaata ka

Viited

  1. "Coal Exchange to 'stock exchange'". BBC News Wales (inglise). 26. aprill 2007. Vaadatud 11.10.2008.
  2. "Coal and Shipping Metropolis of the World". Amgueddfa Cymru – Walesi Rahvusmuuseum (inglise). 18. aprill 2007. Vaadatud 11.10.2008.
  3. The Welsh Academy Encyclopaedia of Wales, Cardiff: University of Wales Press 2008. p.448.
  4. "The Welsh Assembly Government's tourism team" (inglise). {{netiviide}}: eiran teksti "online 11.10.2008" (juhend)
  5. The Welsh Academy Encyclopaedia of Wales. Cardiff: University of Wales Press 2008
  6. "Why the Welsh voice is so musical". BBC News (inglise). 8. juuni 2006. Vaadatud 17.05.2008.
  7. "Tongue tied". BBC News (inglise). Vaadatud 17.05.2008.
  8. "Red Lady skeleton 29,000 years old". Channel 4 (inglise). 30. oktoober 2007. Vaadatud 30.10.2008.
  9. 9,0 9,1 9,2 Davies, John (1994). A History of Wales. London: Penguin. Lk 4–6. ISBN 0-14-01-4581-8.
  10. "From Neolithic to Bronze Age, 8000–800 BC (lk 1)". BBC History (inglise). 5. september 2006. Vaadatud 5.08.2008.
  11. Edith Evans BA PhD MIFA & Richard Lewis BA (2003). "GGAT 72 Overviews" (PDF). A Report for Cadw (inglise). Glamorgan-Gwent Archaeological Trust. Vaadatud 30.12.2008. {{netiviide}}: eiran teksti "PDF" (juhend); eiran teksti "p. 47" (juhend)
  12. Paola Arosio & Diego Meozzi (2003). "Stones of Wales – Pentre Ifan Dolmen". Stone Pages (inglise). Vaadatud 17.11.2008.
  13. Paola Arosio & Diego Meozzi (2003). "Stones of Wales – Bryn Celli Ddu Burial chamber". Stone Pages (inglise). Vaadatud 17.11.2008.
  14. "Parc le Breos Burial Chamber; Parc CWM Long Cairn". The Royal Commission on the Ancient and Historical Monuments of Wales website (inglise). 2006. Vaadatud 24.10.2008.
  15. "Themes Prehistoric Wales: The Stone Age". BBC Wales (inglise). 2008. Vaadatud 24. oktoobril 2008.
  16. Davies, John (1994). A History of Wales. London: Penguin. Lk 17. ISBN 0-14-01-4581-8.
  17. Davies, John (1994). A History of Wales. London: Penguin. Lk 26 & 27. ISBN 0-14-01-4581-8.
  18. Keskkõmrikeelne algtekst leidub väljaandes: Williams (toim). Breuddwyd Maxen, Bangor 1920). Jutustust ja selle konteksti käsitleb raamat: M. P. Charlesworth. The Lost Province, Gregynog Lectures series, 1948, 1949.

Välislingid