Kivim: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 26. august 2016, kell 13:57

Kivim on looduslikult esinev tahke, mineraalidest koosnev kogum.

Definitsioon ei saa läbi ilma eranditeta, sest kivimiks võib olla ka tahke, orgaanikat sisaldav kogum, näiteks kivisüsi. Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul. Näiteks obsidiaan ehk vulkaaniline klaas ei oma kristallstruktuuri.

Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Kivimirühmade piires eristatakse tekke, mineraalse ja keemilise koostise, struktuuri ning tekstuuri alusel mitmesuguseid kivimitüüpe. Näiteks rabakivi, kvartsprofüür, savikilt jne. Kivimi värvus, tihedus, poorsus, kõvadus ja teised omadused olenevad tema mineraalsest ja keemilisest koostisest, struktuurist ja tekstuurist.

Tard- ja moondekivimid moodustavad maakoorest 95%, kuid maapinda katavad 75% ulatuses settekivimid. Põhjus on selles, et settekivimid paiknevad maakoore ülaosas. Allpool asuvad kivimid on kas moondunud või kristalliseerunud magmast. Eestis moodustavad settekivimid pealiskorra, tard- ja moondekivimid aga Proterosoikumi vanusega aluskorra.

Kivimite uurimiseks kasutatakse ka elementanalüüsi ja mikroskoopilist petrograafiat. Kristalsete kivimite koostist, ehitust, muutumisi ja omadusi uurib petroloogia, settekivimeid litoloogia.

Kivimeid kasutatakse keemiatööstuse toorainena (näiteks põlevkivi), metallurgias (näiteks lubjakivi), ehitusmaterjalina (näiteks graniit) jne.

Kivimite hulka ei loeta tehiskive (näiteks betooni).

Ülevaade levinud kivimeist

Tardkivimid tekivad magma tardumise tulemusena. Olenevalt sellest, kas magma tardub sügaval maakoores või maapinnal, eristatakse süvakivimeid ning vulkaanilisi kivimeid. Levinud süvakivimid on graniit, granodioriit, dioriit, gabro, peridotiit, süeniit jne. Levinud vulkaanilised kivimid on basalt, andesiit, datsiit, trahhüüt, pimss, rüoliit, obsidiaan, tuff jne.

Settekivimid on tekkinud olemasolevate kivimite murenemissaaduste kuhjumisel ning mattumisel. Suurima levikuga settekivimid on savikilt, liivakivi ja lubjakivi. Esineb ka põlevaid settekivimeid, näiteks kivisüsi, põlevkivi, mida kasutatakse fossiilkütustena. Omaette grupi moodustavad evaporiidid ehk vesilahustest keemiliselt settinud soolad, näiteks kivisool.

Moondekivimid on sette- ja tardkivimite kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerumise tulemusel tekkinud kivimid. Levinud moondekivimid on marmor, gneiss, sarvkivi, kristalne kilt, kilt jne.

Vaata ka

Välislingid

Eesti keelde tõlgitud animeeritud õppevahend kivimite kohta Tromsø ülikooli veebilehel webGeology.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:אבנים בישראל (4).JPG|pisi|Kivim]]
-'''Kivim''' on looduslikult esinev [[Tahkis|tahke]] [[mineraal]]idest koosnev kogum.
+'''Kivim''' on looduslikult esinev [[Tahkis|tahke]], [[mineraal]]idest koosnev kogum.
-Definitsioon ei saa läbi ilma eranditeta, sest kivimiks võib olla ka tahke [[orgaanika]]t sisaldav kogum, näiteks [[kivisüsi]]. Kivimid ei pea olema tingimata [[Kristall|kristallilisel]] kujul. Näiteks [[obsidiaan]] ehk vulkaaniline klaas ei oma kristallstruktuuri.
+Definitsioon ei saa läbi ilma eranditeta, sest kivimiks võib olla ka tahke, [[orgaanika]]t sisaldav kogum, näiteks [[kivisüsi]]. Kivimid ei pea olema tingimata [[Kristall|kristallilisel]] kujul. Näiteks [[obsidiaan]] ehk vulkaaniline klaas ei oma kristallstruktuuri.
-Kivimitest koosneb [[maakoor]] ja [[vahevöö]]. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: [[tardkivim]]id, [[settekivim]]id ja [[moondekivim]]id. Kivimirühmade piires eristatakse tekke, mineraalse ja keemilise koostise, [[Kivimi struktuur|struktuuri]] ning [[Kivimi tekstuur|tekstuuri]] alusel mitmesuguseid kivimtüüpe. Näiteks [[rabakivi]], [[kvartsprofüür]], [[savikilt]] jne. Kivimi [[värvus]], [[tihedus]], [[poorsus]], [[kõvadus]] ja teised omadused olenevad tema mineraalsest ja keemilisest koostisest, struktuurist ja tekstuurist.
+Kivimitest koosneb [[maakoor]] ja [[vahevöö]]. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: [[tardkivim]]id, [[settekivim]]id ja [[moondekivim]]id. Kivimirühmade piires eristatakse tekke, mineraalse ja keemilise koostise, [[Kivimi struktuur|struktuuri]] ning [[Kivimi tekstuur|tekstuuri]] alusel mitmesuguseid kivimitüüpe. Näiteks [[rabakivi]], [[kvartsprofüür]], [[savikilt]] jne. Kivimi [[värvus]], [[tihedus]], [[poorsus]], [[kõvadus]] ja teised omadused olenevad tema mineraalsest ja keemilisest koostisest, struktuurist ja tekstuurist.
 Tard- ja moondekivimid moodustavad maakoorest 95%, kuid maapinda katavad 75% ulatuses settekivimid. Põhjus on selles, et settekivimid paiknevad maakoore ülaosas. Allpool asuvad kivimid on kas [[Moone (geoloogia)|moondunud]] või [[Kristalliseerumine|kristalliseerunud]] [[magma]]st. [[Eesti]]s moodustavad settekivimid [[Pealiskord|pealiskorra]], tard- ja moondekivimid aga [[Proterosoikum]]i vanusega [[Aluskord|aluskorra]].
@@ 10. rida: / 10. rida: @@
 Kivimite uurimiseks kasutatakse ka [[elementanalüüs]]i ja mikroskoopilist [[petrograafia]]t. [[Kristalne kivim|Kristalsete kivimite]] koostist, ehitust, muutumisi ja omadusi uurib [[petroloogia]], settekivimeid [[litoloogia]].
-Kivimeid kasutatakse keemiatööstuse toorainena (näiteks [[põlevkivi]]), [[metallurgia]]s (näiteks [[lubjakivi]]), ehitusmaterjalidena (näiteks [[graniit]]) jne.
+Kivimeid kasutatakse keemiatööstuse toorainena (näiteks [[põlevkivi]]), [[metallurgia]]s (näiteks [[lubjakivi]]), ehitusmaterjalina (näiteks [[graniit]]) jne.
 Kivimite hulka ei loeta tehiskive (näiteks [[betoon]]i).