Argentina karikas: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Suwa (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Suwa (arutelu | kaastöö)
Copa Argentina
1. rida: 1. rida:
{{keeletoimeta}}
{{keeletoimeta}}
'''Argentina karikas''' on [[laskesport|laskespordi]] [[auhind]], mida antakse välja alates [[1903]]. aastal [[Argentina]]s toimunud laskmise maailmameistrivõistlustest vabapüssi meeskonnaharjutuse võitjale. Esimesel korral võitis Argentina karika [[Šveits]]i meeskond.
'''Argentina karikas''' (''Copa Argentina'') on [[laskesport|laskespordi]] [[auhind]], mida antakse välja alates [[1903]]. aastal [[Argentina]]s toimunud laskmise maailmameistrivõistlustest vabapüssi meeskonnaharjutuse võitjale. Esimesel korral võitis Argentina karika [[Šveits]]i meeskond.


Valitsuse korraldatud karikakonkursi võitis skulptor [[Torcuato Tasso]] oma tööga "Copa Argentina". Karikas valmis 30 kilost vanade hõbemüntide [[sulam]]ist. Sellel on kujutatud okkaline [[karuohakas|karuohaka]]õis, mida hoiab võidujumalanna [[Nike]].
Valitsuse korraldatud karikakonkursi võitis skulptor [[Torcuato Tasso]] oma tööga "Copa Argentina". Karikas valmis 30 kilost vanade hõbemüntide [[sulam]]ist. Sellel on kujutatud okkaline [[karuohakas|karuohaka]]õis, mida hoiab võidujumalanna [[Nike]].

Redaktsioon: 26. august 2016, kell 04:30

Argentina karikas (Copa Argentina) on laskespordi auhind, mida antakse välja alates 1903. aastal Argentinas toimunud laskmise maailmameistrivõistlustest vabapüssi meeskonnaharjutuse võitjale. Esimesel korral võitis Argentina karika Šveitsi meeskond.

Valitsuse korraldatud karikakonkursi võitis skulptor Torcuato Tasso oma tööga "Copa Argentina". Karikas valmis 30 kilost vanade hõbemüntide sulamist. Sellel on kujutatud okkaline karuohakaõis, mida hoiab võidujumalanna Nike.

Viited

  • museo del tiro federal argentino “Copa Argentina”, Réplica de la “Copa Argentina” La copa se hallaba en custodia del último país ganador, hasta adjudicársela Estonia, en el Campeonato Mundial de Lucerna (Suiza), en 1939. Al ser invadida Estonia, uno de los Tiradores la escondió para preservarla del saqueo y vaya uno a saber que fue de él, por que su secreto no trascendió al reanudarse los campeonatos en 1947, de modo que en Estocolmo se compitió sin la presencia de la copa, cuyo hallazgo recién anunciaría dos años después, el gobierno soviético. Señalemos de paso, que por gentileza de la Embajada de Finlandia, en 1951 es traída a la Argentina, para poder hacer la réplica.