Haavlid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 19. august 2016, kell 00:24

Haavlid on metallist väikese läbimõõduga ümmargused lendkehad, mida kasutatakse sileraudsete püsside laengutes.

Tavaliselt on haavlid valmistatud antimonilisandiga pliist. Vanasti kasutati haavlites lisandina ka arseeni. Antimon ja arseen on lisatud pliile haavli tugevuse tõstmiseks. Kvaliteethaavlid nikeldatakse pealt pealispinna tugevdamiseks. Kaasajal kasutatakse haavlite valmistamiseks järjest enam ka terast, vismutit või volframit.

Haavleid tugevdatakse selleks, et haavel lasu hetkel rauaõõnest väljudes vähem deformeeruks. Ümar haavel lendab paremini ja tagab ühtlasema haavlite külvi märgil. Tugevam haavel määrib ka vähem püssi.

Kuna plii on mürgine, siis nõuavad keskkonnakaitsjad pliihaavlite keelustamist ja üleminekut terashaavlitele, sest linnud võivad neelata keskkonda sattunud pliihaavleid kivikeste pähe ja seetõttu mürgistusse surra.^[1]

Haavlitega laskmine

Jahil lastakse haavlitega väikeulukeid ja jahilinde. Haavli läbimõõt lasuks valitakse vastavalt lastava looma või linnu suurusele.

Sportlikus jahilaskmises kasutatakse haavleid lendavate märkide (taldrikute) laskmiseks: haavleid nr 9 kasutatakse kaarrajal laengukaaluga 24 g. Haavleid nr 7 kasutatakse laskmiseks kaevikrajal ja sporingus laengukaaluga 28 g.

Haavli maksimaalne lennu kaugus

Normaalse st antud relvale ettenähtud püssirohu laengu korral ja lasu 20–30 kraadise tõusunurga korral on haavlitera lennukaugus üldjuhul võrdne haavlitera 100 kordse läbimõõduga meetrites.

Haavlite andmed

Haavli number mm	Läbimõõt mm	Ühe haavlitera keskmine kaal g	Haavlite arv 30 g laengus
11	1,50	-	-
10	1,75	0,031	971
9	2,00	0,048	621
8	2,25	0,065	460
7	2,50	0,093	321
6	2,75	0,123	246
5	3,00	0,160	188
4	3,25	0,200	150
3	3,50	0,253	118
2	3,75	0,312	96
1	4,00	0,375	80
0 või 1/0	4,25	0,423	71
2/0	4,50	0,540	56
3/0	4,75	-	-
4/0	5,00	-	-
5/0	5,25	-	-
6/0	5,50	-	-

Kartetšide andmed

Haavleid üle 5,50 mm läbimõõdu nimetatakse kartetšiks ja tähistatakse Rooma numbritega suuremalt väiksemale. Kõige suurem käsirelvadest tulistatav kartetš on I – 8,20 mm.

Kartetši number mm	Läbimõõt mm	Ühe haavlitera keskmine kaal g	Haavlite arv 30 g laengus
VI	5,90	-	-
V	6,15 või 6,30	-	-
IV	6,88 või 7,40	-	-
III	7,80	-	-
II	8,00	-	-
I	8,20	-	-

Vaata ka

Viited

↑ Vaidlused pliihaavlite üle pole lõppenud Uudistaja, 17/08/2016

[1] Vaidlused pliihaavlite üle pole lõppenud Uudistaja, 17/08/2016

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{keeletoimeta}}
 [[Pilt:Cal12 N°8.jpg|thumb|Haavlilaenguga padrun]]
+'''Haavlid''' on metallist väikese läbimõõduga ümmargused [[lendkeha]]d, mida kasutatakse [[Sileraudne püss|sileraudsete püsside]] [[laeng]]utes.
-'''Haavlid''' on [[plii]]st [[antimon]]ilisandiga väikesed ümmargused terad. Vanasti kasutati haavlites lisandina ka [[arseen]]i. Antimon ja arseen on lisatud pliile haavli tugevuse tõstmiseks.  Haavleid  tugevdatakse  selleks, et haavel lasu hetkel rauaõõnest väljudes vähem deformeeruks. Ümar haavel lendab paremini ja tagab ühtlasema haavlite külvi märgil. Tugevam haavel määrib ka vähem püssi.
+Tavaliselt on haavlid valmistatud [[antimon]]ilisandiga [[plii]]st. Vanasti kasutati haavlites lisandina ka [[arseen]]i. Antimon ja arseen on lisatud pliile haavli tugevuse tõstmiseks. Kvaliteethaavlid nikeldatakse pealt pealispinna tugevdamiseks. Kaasajal kasutatakse haavlite valmistamiseks järjest enam ka [[teras]]t, [[vismut]]it või [[volfram]]it.
-Kvaliteethaavlid nikeldatakse pealt pealispinna tugevdamiseks.
+Haavleid tugevdatakse selleks, et haavel lasu hetkel rauaõõnest väljudes vähem deformeeruks. Ümar haavel lendab paremini ja tagab ühtlasema haavlite külvi märgil. Tugevam haavel määrib ka vähem püssi.
-Haavleid kasutatakse [[Sileraudne püss|sileraudsete püsside]] laengutes.
+Kuna plii on mürgine, siis nõuavad keskkonnakaitsjad pliihaavlite keelustamist ja üleminekut terashaavlitele, sest linnud võivad neelata keskkonda sattunud pliihaavleid kivikeste pähe ja seetõttu mürgistusse surra.<ref>[http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-17-08-2016/ Vaidlused pliihaavlite üle pole lõppenud] Uudistaja, 17/08/2016</ref>
 ==Haavlitega laskmine==
 [[Jaht (jahindus)|Jahil]] lastakse haavlitega [[väikeuluk]]eid ja [[jahilind]]e. Haavli läbimõõt lasuks valitakse vastavalt lastava looma või linnu suurusele.
-Sportlikus [[Jahilaskmine|jahilakmises]] kasutatakse haavleid lendavate märkide (taldrikute) laskmiseks: haavleid nr 9 kasutatakse [[Kaarrada|kaarrajal]] laengukaaluga 24 g. Haavleid nr 7 kasutatakse laskmiseks [[Kaevikrada|kaevikrajal]] ja [[sporing]]us laengukaaluga 28 g.
+Sportlikus [[Jahilaskmine|jahilaskmises]] kasutatakse haavleid lendavate märkide (taldrikute) laskmiseks: haavleid nr 9 kasutatakse [[Kaarrada|kaarrajal]] laengukaaluga 24 g. Haavleid nr 7 kasutatakse laskmiseks [[Kaevikrada|kaevikrajal]] ja [[sporing]]us laengukaaluga 28 g.
 ==Haavli maksimaalne lennu kaugus==
@@ 174. rida: / 176. rida: @@
 *[[Terashaavlid]]
 *[[Haaveldamine]]
+== Viited ==
+{{Viited}}
 [[Kategooria:Jahindus]]
 [[Kategooria:Jahilaskmine]]
 [[Kategooria:Laske- ja lahingumoon]]
-[[ca:Cartutx (armes de foc)]]