Gustav III: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 17. august 2016, kell 11:55

Gustav III (24. jaanuar (Juliuse kalendri järgi 13. jaanuar) 1746 – 29. märts 1792) oli Rootsi kuningas alates 1771. aastast kuni surmani.

Ta oli kuningas Adolf Fredriki poeg.

Gustav III oli viimane Rootsi monarh, kes valitses absolutistlikult. Et Gustav oli saanud hea hariduse, viis ta ellu olulisi valgustatud absolutismi vaimus reforme, näiteks kaotas piinamise ülekuulamise vahendina ja edendas haridust.

Peatselt pärast troonile tõusmist likvideeris ta 1772. aastal seni kuningavõimule suurt mõju avaldanud aadlirühmitused, nn Kübaratepartei ja Mütsidepartei.

Gustavi peamine eesmärk oli aga Rootsi kunagise hiilguse taastamine. Selleks alustas ta 1788. aastal sõda Venemaaga, et Rootsi kunagisi valdusi (Vana-Soomet, Ingerimaad, Eestimaad ja Liivimaad) tagasi võita. Kuid sõda ei läinud kuigi hästi, Vene armee oli sõjaks küllaltki hästi valmis ning lisaks tekkis Rootsi aadlike seas Vene-sõbralik Anjala Liit. Nii pidi Gustav III sõja 1790. aastal piirimuutusteta Värälä rahuga lõpetama.

Seejärel sõlmisid Gustav ja Katariina II revolutsioonilise Prantsusmaa vastase liidu ning kavandasid sellele rannikule Vene-Rootsi ühisdessanti. Ettevalmistusi alustati 1791. aasta lõpul.

16. märtsil 1792 toimunud maskiballi ajal haavas Gustavit aadliopositsiooni liige Jacob Johan Anckarström. Esialgu ei tundunud haav kuigi tõsine, ent peagi tekkis veremürgitus, millesse kuningas 29. märtsil suri.

Vaata ka

Eelnev Adolf Fredrik	Rootsi kuningas 1771–1792	Järgnev Gustav IV Adolf

@@ 8. rida: / 8. rida: @@
 Peatselt pärast troonile tõusmist likvideeris ta [[1772]]. aastal seni kuningavõimule suurt mõju avaldanud aadlirühmitused, nn [[Kübaratepartei]] ja [[Mütsidepartei]].
-Gustavi peamiseks eesmärgiks oli aga Rootsi kunagise hiilguse taastamine. Selleks alustas ta [[1788]]. aastal sõda Venemaaga, et oma kunagisi Läänemere-provintse ([[Eestimaa]]d ja [[Liivimaa]]d) tagasi võita. Kuid sõda ei läinud kuigi hästi, Vene armee oli sõjaks küllaltki hästi valmis ning lisaks tekkis Rootsi aadlike seas Vene-sõbralik [[Anjala Liit]]. Nii pidi Gustav sõja [[1790]]. aastal piirimuutusteta [[Värälä rahu]]ga lõpetama.
+Gustavi peamine eesmärk oli aga Rootsi kunagise hiilguse taastamine. Selleks alustas ta [[1788]]. aastal sõda Venemaaga, et Rootsi kunagisi valdusi ([[Vana-Soome]]t, [[Ingerimaa]]d, [[Eestimaa]]d ja [[Liivimaa]]d) tagasi võita. Kuid sõda ei läinud kuigi hästi, Vene armee oli sõjaks küllaltki hästi valmis ning lisaks tekkis Rootsi aadlike seas Vene-sõbralik [[Anjala Liit]]. Nii pidi Gustav III sõja [[1790]]. aastal piirimuutusteta [[Värälä rahu]]ga lõpetama.
 Seejärel sõlmisid Gustav ja [[Katariina II]] revolutsioonilise [[Prantsusmaa]] vastase liidu ning kavandasid sellele rannikule Vene-Rootsi ühisdessanti. Ettevalmistusi alustati [[1791]]. aasta lõpul.
@@ 23. rida: / 23. rida: @@
 {{lõpp}}
+[[Kategooria:Vasad]]
 [[Kategooria:Rootsi monarhid]]
 [[Kategooria:Sündinud 1746]]