Atlandi harta: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisasin ühe lause, millest võib kasu olla.
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
Resümee puudub
5. rida: 5. rida:
Ometigi õnnestus NSV Liidul mõne aja pärast lääneliitlastelt välja pressida, et seda põhimõtet ei laiendataks [[MRP]] tulemusel NSV Liiduga liidetud aladele. Balti riikidele tähendas see sõja lõppedes taas Moskva võimu alla minemist. Baltimaad olid ainsad riigid, milles ei taastatud iseseisvust.
Ometigi õnnestus NSV Liidul mõne aja pärast lääneliitlastelt välja pressida, et seda põhimõtet ei laiendataks [[MRP]] tulemusel NSV Liiduga liidetud aladele. Balti riikidele tähendas see sõja lõppedes taas Moskva võimu alla minemist. Baltimaad olid ainsad riigid, milles ei taastatud iseseisvust.


Suurbritannias ütles paralamendiliige [[John Rhys Davies]]: "Me alustasime seda sõda suurte eesmärkide ja kõrgete ideaalidega. Avaldasime Atlandi harta ja siis sülitasime sellele, trampisime selle peal jalgadega ning põletasime lõpuks selle, mis oli järele jäänud, nii et nüüd pole midagi alles<ref>Keith Lowe. Metsik manner. Euroopa pärast Teist maailmasõda. Tänapäev, 2013, lk. 207</ref>."
Suurbritannias ütles parlamendiliige [[John Rhys Davies]]: "Me alustasime seda sõda suurte eesmärkide ja kõrgete ideaalidega. Avaldasime Atlandi harta ja siis sülitasime sellele, trampisime selle peal jalgadega ning põletasime lõpuks selle, mis oli järele jäänud, nii et nüüd pole midagi alles<ref>Keith Lowe. Metsik manner. Euroopa pärast Teist maailmasõda. Tänapäev, 2013, lk. 207</ref>."


Atlandi harta oli tõhus propagandarelv Saksamaa vastu peetavas sõjas.
Atlandi harta oli tõhus propagandarelv Saksamaa vastu peetavas sõjas.

Redaktsioon: 17. august 2016, kell 01:08

Atlandi harta oli 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted.

Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm.

Ometigi õnnestus NSV Liidul mõne aja pärast lääneliitlastelt välja pressida, et seda põhimõtet ei laiendataks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud aladele. Balti riikidele tähendas see sõja lõppedes taas Moskva võimu alla minemist. Baltimaad olid ainsad riigid, milles ei taastatud iseseisvust.

Suurbritannias ütles parlamendiliige John Rhys Davies: "Me alustasime seda sõda suurte eesmärkide ja kõrgete ideaalidega. Avaldasime Atlandi harta ja siis sülitasime sellele, trampisime selle peal jalgadega ning põletasime lõpuks selle, mis oli järele jäänud, nii et nüüd pole midagi alles[1]."

Atlandi harta oli tõhus propagandarelv Saksamaa vastu peetavas sõjas.

Atlandi harta 8 punkti

  1. Nende poolt esindatud riigid ei taotle oma territooriumi ega mõjuvõimu laiendamist.
  2. Nende soov on mitte näha territoriaalseid muudatusi, mis ei ole kooskõlas neil territooriumidel elavate rahvaste vaba tahtega.
  3. Nad respekteerivad kõikide rahvaste õigust valida omale riigikord, mille all nad tahavad elada; nad soovivad et kõikidele rahvastele tagastatakse nende suveräänsus ja nende poolt valitud riigikord, kellelt see on jõuga ära võetud.
  4. Nad püüavad, neile pandud kohustuste piires, edutada kõikide riikide, nii suurte kui väikeste ja võitjate kui ka kaotajate, võrdväärset juurdepääsu nende maade majanduse arenguks vajalikele toormaterjalidele ja kaubandusele.
  5. Nende sooviks on majanduse alal eduka koostöö arendamine kõikide rahvaste vahel, eesmärgiga luua parandatud töötingimuste standardid ja edumeelset sotsiaalkindlustust kõikidele.
  6. Peale Natsiliku türannia hävitamist, nad loodavad taastada rahu, mis võimaldab kõikidel rahvastel elada rahus oma riigi piirides ja tagada, et kõik inimesed kõikides maades on vabad hirmust ja viletsusest.
  7. Sarnane rahu peab võimaldama juurdepääsu kõikidele meredele ja ookeanidele ilma takistuseta.
  8. Nad loodavad, et kõik maailma rahvad loobuvad nii praktilistel kui moraalsetel kaalutlustel jõu kasutamisest. Tuleviku rahu ei saa säilitada, kui rahvaste maa-, mere- või õhujõudu kasutatakse kas ähvardusteks või agressiooniks väljaspool nende piire. Nad usuvad, et olenevalt laialiulatava ja permanentse kindlustussüsteemi loomisest, sarnaste rahvaste desarmeerimine on oluline. Samuti soovivad nad ergutada kõiki võimalikke menetlusi mis võiks vähendada rahu armastavate rahvaste relvastamise koormat.

Vaata ka

Viited

  1. Keith Lowe. Metsik manner. Euroopa pärast Teist maailmasõda. Tänapäev, 2013, lk. 207

Kirjandus

  • "Atlandi charta't" pole iial olnudki. Võitleja, mai 1960, nr. 5, lk. 8.